InfoHub Logo

1836 - 1838 jyldardaǵy Bókeı Ordasyndaǵy sharýalar kóterilisi
Konspekt
1801 jylǵy 11 naýryzda ımperator İ Paveldiń jarlyǵymen Kishi júz qazaqtarynyń Jaıyq pen Edil aralyǵynda kóship - qonýy zańdastyrylyp, Bókeı Ordasy (İshki orda) quryldy. Bókeı Nuralyuly Kishi júzdiń beldi sultany. Saıası kúreske 18 ǵasyrdyń sońynan aralasa bastaǵan. 19 ǵasyrdyń basynda Han keńesine tóraǵa boldy, tákapparlyǵy onyń baǵynyshtylyǵyna jol bermedi. Bókeı orys ókimetine jaǵymdy boldy. Balasy Jáńgir Astrahan gýbernatorynyń úıinde tárbıelendi. Orys, parsy, arab tilderin bildi. Patsha úkimeti qarajatyna 1827 jyly Jasqus degen jerde han saraıyn salǵyzdy. Handyqtaǵy shuraıly jaıylym jerdi han óz týystary men saraı aqsúıekterine bólip berdi. 1827 jyly 12 bıden quralǵan handyq keńes uıymdastyryldy. Han tapsyrmalaryn oryndaıtyn 12 starshyn baj salyǵynyń jınalýyn qadaǵalady.
Bókeı Ordasyndaǵy qaýymdyq jerlerdi orys pomeshıkteriniń, han týystarynyń ıemdenip alýy, feodaldardyń ozbyrlyǵy jáne Jáńgir bıliginiń halyq múddesine qaıshy kelýi handyqtyń basqarý júıesin shaıqaltty. Salyqtyń aýyrtpalyǵy da áleýmettik qarsylyqtyń tereńdeýine sebepshi boldy. 1833 jyly Jáńgir hannyń qaıynatasy Qaraýylqoja Babajanulyn Kaspıı teńizi óńirindegi qazaq rýlaryna bıleýshi etip taǵaıyndaýy kóteriliske túrtki boldy. Bókeı Ordasyndaǵy sharýalar kóterilisi 1836 - 1838 jyldary boldy.
Kóterilistiń negizgi qozǵaýshy kúshi – sharýalar, sonymen birge oǵan starshyn, bıler de qatysty. Kóterilis basshylary – Isataı Taımanuly men Mahambet Ótemisuly. Kóterilistiń basty maqsaty – han ozbyrlyǵyna shek qoıý, sharýalar jaǵdaıyn jaqsartý, jer máselesindegi patsha úkimetiniń otarshyldyq saıasatyn ózgertý boldy. 1836 jyly aqpannyń basynda bastalǵan kóterilis halyq - azattyq sıpatta boldy. Kóterilis basshylary Qaraýylqojany bılikten taıdyrýǵa, hannyń jarlyqtaryn moıyndamaýǵa shaqyrdy.
1836 jylǵy qazanda Isataı mańyna qosymsha 20 aýyl kóship keldi. 1836 jyldyń sońynda Bókeı Ordasyndaǵy oqıǵa Peterbýrg saraıyna ábden belgili boldy. I Nıkolaı "búlik" basshylaryn qatań jazalaýdy tapsyrdy. 1837 jylǵy 15 qazanda Terektiqum shaıqasynda kóterilisshiler Jáńgirdiń sybaılasy, han keńesshisi Balqy bıdiń aýylyn oırandady. Bul jeńis sarbazdar qatarynyń ósýine áser etti. 1837 jylǵy qazannyń aıaǵynda sany 2 myńǵa jetken kóterilisshiler han saraıyn qorshady. Qorshaýdy buzýǵa 600 adamdyq tobymen podpolkovnık Geke jáne Merkýlov toptary talpyndy. Starshyndar men bılerdiń bir bóligi Gekeniń úndeýine senip, kóterilis qatarynan ketti. 1837 jylǵy 15 qarashada Tastóbe shaıqasynda 3000 - nan astam adamnan turatyn kóterilisshiler ózderinen qarýy basym kúshpen taıynbastan shaıqasty. Isataı 500 sarbazymen kenetten shabýyldap, jazalaýshylardy shegindirýdi josparlady. 60 sarbazdan aıyrylǵan Isataı toby birneshe topqa bólinip ketti. Kazaktardan 3 adam jaralandy. Qazaq sharýalary óz aýyldaryna tarap ketti. Gýbernator V. A. Perovskıı jarlyǵymen Isataıdy tirideı ustaǵandarǵa 1000 som, basyn alǵanǵa 500 som tigildi. 1837 jylǵy 13 jeltoqsan batyr Jamanqala bekinisi mańynda jazalaýshylardyń toryn buzyp, Jaıyqtan shyǵysqa qaraı ótip ketti. Isataıdyń Kishi júzge ótýi osy óńirde Kenesary kóterilisi áserimen tarala bastaǵan halyq qozǵalysymen tuspa - tus keldi. Jolaman Tilenshiuly jasaqtary Kenesaryǵa qosyldy. Kenesary kóterilisiniń Kishi júzdi sharpýy Isataı kóterilisin basý qajettigin tezdetti. Kishi júzdiń batysynda Hıýa hanymen baılanysty bolǵan sultan Qaıypqalı Esimuly kóterilisiniń keń taralýy da Isataı qozǵalysyn tezdetip basýdy kún tártibine qoıdy. Baıbaqty rýynyń starshyny Júnis Jantelın toby Isataımen baılanysta boldy.
1838 jylǵy 12 shildede Aqbulaq shaıqasynda zeńbirekter oǵynan shegingen kóterilisshiler eki jaqty qorshaýda qaldy. Aýyr jaralanǵan Isataıdy kazaktar qylyshpen shaýyp, atyp óltirdi. Kóterilisshilerden 80 - deı sarbaz ólip, 6 adam tutqynǵa tústi. Aıshýaqulynan birneshe júz, kazaktardan 4 adam jaraqattandy. Bas saýǵalap qashqan kóterilisshiler, Aqbulaq shaıqasynda Isataıǵa kómekke kelmegen sultan Qaıypqalı tobyna qosylýdan bas tartty.
1838 jylǵy shildede Mahambet toby Nurtazǵalı Ózbekuly jáne Tabyldy Sherǵazyuly sultandardyń aýyldaryna shabýyldady. 1846 jyly qazanda han jendetteriniń qolynan qaıtys boldy.
Isataı kóterilisi boıynsha jazalaý isin basqarý negizinen Gekege tapsyryldy. Kóterilisti qanǵa boıaǵan qazaq feodaldary jáne kazak ofıserleri men soldattary marapattaldy.
1836 - 1838 jyldardaǵy kóterilisten keıin de sharýalardyń aýyr jaǵdaıy ózgermedi. Bul jaǵdaı 1842 jyly jańa qozǵalystyń bastalýyna sebep boldy. Qozǵalys jetekshileri – noǵaı rýynan Abbas Qoshaıuly jáne masqar rýynan Laýbaı Mantaıuly. Qozǵalys antıfeodaldyq baǵytta boldy. Olar han men sultandarǵa baǵynbaý, alym - salyqty tólemeý, jer tapshylyǵyn sheshý, Jaıyqtan Kishi júzge ótýge ruqsat alý talaptaryn kóterdi. Jáńgir hanǵa qarsy narazylyǵyn bildirý maqsatynda kóterilis jetekshileri patsha sheneýnikterine baryp jolyqty. 1844 jyly naýryzda ekeýi de Jáńgirdiń talabymen tutqynǵa alynyp, Oralda áskerı sotqa berildi. 1847 jyly Laýbaı túrmede qaıtys bolyp, Abbas Lıflándıaǵa qara jumysqa aıdaldy.
1836 - 1838 jyldardaǵy kóterilisten keıin salyq mólsherine shek qoıyldy. Patsha úkimeti qazaq starshyndarymen sanasatyn boldy.
Bul oqıǵa İshki Ordadaǵy handyq bıliktiń álsiregendigin dáleldedi. Al kóterilistiń jeńilý sebepteri ústem tap ókilderiniń opasyzdyǵy, kóterilis basshylarynyń Kishi júzdegi jáne İshki Ordadaǵy kóterilisterdi biriktire almaýy boldy. Bul qozǵalys 19 ǵasyrdyń 30 jyldaryndaǵy áleýmettik ezgige de, otarshyldyqqa da qarsy baǵyttalǵan kóterilis boldy.
Konspekt suraqtar
1. Bókeı Ordasyndaǵy kóterilistiń nátıjesi:
2. Abbas Qoshaıuly men Laýbaı Mantaıuly áskerı sotqa qaı jerde berildi?
3. Bókeı Ordasyndaǵy Abbas Qoshaıuly jáne Laýbaı Mantaıuly bastaǵan jańa qozǵalys qaı jyly bastaldy?
4. Isataı kóterilisi boıynsha jazalaý isin basqarý kimge tapsyryldy?
5. 1838 jylǵy Aqbulaq shaıqasynyń saldary:
6. Kishi júzdiń batysynda keń taralǵan kóterilis basshysy:
7. 1838 jyly qańtarda Isataı toby qaıda qaýip tóndirdi?
8. Kenesary toptaryn qoldaǵan Kishi júz rýlary:
9. Isataı toby Jaıyqtan shyǵysqa qaraı qaı jerden ótti?
10. Kóterilisshiler jeńiliske ushyraǵan Tastóbe shaıqasy qashan boldy?
11. Jıdeli túbindegi Isataı jasaǵynyń sany:
12. 1837 jylǵy 15 qazanda bolǵan shaıqas:
13. Bókeı Ordasyndaǵy kóterilis Peterbýrgke qashan belgili boldy?
14. Jáńgir han kóterilis basshylaryn tutqyndaýdy kimge tapsyrdy?
15. Isataı Taımanuly bastaǵan sharýalar kóterilisi qashan bastaldy?
16. Eńbekshiler arasynda úndeý taratqan aqyn:
17. 1791 - 1838 jyldary ómir súrgen berish rýynyń starshyny:
18. Bókeı Ordasyndaǵy sharýalar kóterilisi bolǵan merzim:
19. Isataı Taımanuly bastaǵan kóteriliske túrtki bolǵan jaǵdaı:
20. 19 ǵasyrdyń 30 jyldary jyl saıynǵy aqshalaı salyq mólsheri:
21. Bókeı Ordasyndaǵy qaýymdyq jerlerdi kimder ıelendi?
22. 1827 jyly qurylǵan han saıasatyn iske asyratyn ókildik mekeme:
23. Bókeı Ordasynda han saraıy salynǵan jer:
24. Orys ókimetine jaǵymdy bolǵan Kishi júz sultany:
25. Bókeı Ordasy qurylǵan merzim:
26. Qaı jyldary Mahambet, Shernıaz İshki Ordadaǵy sharýalar kóterilisine qatysqan:
27. Isataı Taımanuly qaı jyly qaza tapqan:
28. Bókeı Ordasyndaǵy kóterilis qaı jyldary boldy:
Taqyryptyń testi