19 ǵasyrdyń 50 jyldaryndaǵy qazaq sharýalarynyń azattyq kúresi
19 ǵasyrdyń 50 jyldaryndaǵy qazaq sharýalarynyń azattyq kúresi
Konspekt
19 ǵasyrdyń ortasy Reseıdiń Syrdarıanyń ońtústigin jáne Ońtústik Qazaqstandy otarlaýyn keńeıtýine qarsy, Hıýa handarynyń óktemdigine qarsy baǵyttalǵan antıfeodaldyq iri kóterilistermen belgili. 19 ǵasyrdyń ortasynda bolǵan Syrdarıa boıyndaǵy kóterilistiń sebebi: Hıýa hany Muhammed - Rahym Allaquldyń Jańadarıa men Qýańdarıa aýdandarynda qamaldar turǵyzýy. Kóterilis jetekshisi – Janqoja Nurmuhameduly. Kóteriliske Aral mańyndaǵy iri rýlar qatysty.
1843 jyly Janqoja Nurmuhamedulynyń bastaýymen Tómengi Syr qazaqtary hıýalyqtardyń Qýańdarıa boıyndaǵy bekinisin talqandady.
1845 jylǵy kóktemde Janqoja toby hıýalyq 2000 áskerdi joıyp jiberdi. 1847 jyly Hıýa hanynyń Raıym bekinisin joıyp jiberýge tyrysqan áreketi sátsiz aıaqtaldy. Jańaqala aýdany kóterilis oshaǵy boldy. 1856 jyldyń jazynda Janqojanyń janyna 2 myńdaı qarýly top jınaldy. 1856 jyly jeltoqsannyń aıaǵynda kóterilisshiler Qazaly portyn qorshaýǵa aldy. Janqoja birigip soǵysý úshin qozǵalys basshylarynyń biri Eset Kótibarulyna senimdi ókilin jiberdi. Kúshterdi biriktirmeý úshin general - maıor Fıtıngov toby jiberildi. 1860 jyly Janqoja kóterilisi talqandaldy. Patsha áskeriniń qýǵyndaýynan Janqoja Aral mańynan sheginýge májbúr boldy.
Aral teńiziniń soltústiginde Eset Kótibaruly bastaǵan kóterilis jalǵasyn tapty. Orynbor ákimshiligi Eset batyrdy ustaýdy sultan Arystan Jantórınge tapsyrdy. 1855 jylǵy 8 shildede Eset toby sultan Arystan Jantórın lagerine shabýyldap, sultandy sybaılastarymen qosa mert qyldy. 1857 jyly naýryzda tutqynǵa túsken 3 qazaq atylyp, 18 - i Sibirge jer aýdaryldy. 1858 jylǵy qyrkúıekte Eset batyr Orynborǵa baryp, patsha bıligin lajsyzdan moıyndady. 19 ǵasyrdyń 50 jyldary Ońtústik Qazaqstan, Syrdarıanyń orta aǵysynan Aqmeshitke deıingi, Tashkentten Jetisýǵa deıingi jerler Qoqan handyǵyna táýeldi boldy. Qoqan handyǵynyń ezgisine qarsy eń iri kóterilis 1858 jyly naýryzda Áýlıeata mańynda boldy. Negizgi qozǵaýshy kúshi – qazaq, qyrǵyz sharýalary. Kóterilistiń sebebi: Myrza Ahmettiń qazaq, qyrǵyz jerlerin kúshpen tartyp alyp, óz jaqyndaryna berýi. Qyzdar men turmys qurmaǵan áıelderge qosymsha salyq salýy. Kóterilisshiler Áýlıeata, Toqmaq, Shymkenttegi Qoqan bekinisterin qorshap, Pishpek túbinde qoqandyqtarǵa soqqy berdi. 3 myńdyq qoly bar Myrza Ahmet Qoqan hanynan kómek surady. Kóterilisti basýǵa kelgen toptyń birin Kenesarynyń uly Taıshyq sultan basqardy. Qoqan áskerleriniń jaqyndaýy qazaq aýyldaryn Reseı baqylaýyndaǵy óńirlerge kóshýge májbúr etti. 1858 jylǵy mamyrda kóterilisshiler Sozaq, Merke, Sholaqqorǵandy alyp, Jańaqorǵan men Túrkistandy qorshady. Qazaq feodaldary opasyzdyq jasap, Qoqan hany Hýdıarmen ymyrlastyq kelisimge keldi. Kóterilistiń basty oshaqtary aıaýsyz janshyldy. Bul kóterilis Ońtústik Qazaqstandy Qoqan tepkisinen bosatyp, Reseı quramyna kirýine alǵyshart jasady.
Konspekt suraqtar
1. Kóterilisshiler Sozaq, Merke, Sholaqqorǵandy qashan aldy?
2. Qoqandyqtar shabýylynan qazaq aýyldary qaıda kóshýge májbúr boldy?
3. Qoqan handyǵynyń qarsy eń iri kóterilis bolǵan jer:
4. 19 ǵasyrdyń 30 - 40 jyldary Jetisý men Ońtústik Qazaqstannyń bir bóligin ıelengen kim?
5. Eset Kótibaruly toby sultan Jantórın lagerine qashan shabýyldady?
6. Eset Kótibaruly bastaǵan kóterilis qamtyǵan aımaq:
7. Janqoja Nurmuhameduly kóterilisi qaı jyly talqandaldy?
8. Janqoja Nurmuhameduly bastaǵan kóterilisshiler oshaǵy:
9. Tómengi Syr qazaqtary Qýańdarıa boıyndaǵy bekinisti qaı jyly talqandady?
10. Janqoja Nurmuhameduly kóterilisiniń bolý sebebi:
Taqyryptyń testi
Konspekt
19 ǵasyrdyń ortasy Reseıdiń Syrdarıanyń ońtústigin jáne Ońtústik Qazaqstandy otarlaýyn keńeıtýine qarsy, Hıýa handarynyń óktemdigine qarsy baǵyttalǵan antıfeodaldyq iri kóterilistermen belgili. 19 ǵasyrdyń ortasynda bolǵan Syrdarıa boıyndaǵy kóterilistiń sebebi: Hıýa hany Muhammed - Rahym Allaquldyń Jańadarıa men Qýańdarıa aýdandarynda qamaldar turǵyzýy. Kóterilis jetekshisi – Janqoja Nurmuhameduly. Kóteriliske Aral mańyndaǵy iri rýlar qatysty.
1843 jyly Janqoja Nurmuhamedulynyń bastaýymen Tómengi Syr qazaqtary hıýalyqtardyń Qýańdarıa boıyndaǵy bekinisin talqandady.
1845 jylǵy kóktemde Janqoja toby hıýalyq 2000 áskerdi joıyp jiberdi. 1847 jyly Hıýa hanynyń Raıym bekinisin joıyp jiberýge tyrysqan áreketi sátsiz aıaqtaldy. Jańaqala aýdany kóterilis oshaǵy boldy. 1856 jyldyń jazynda Janqojanyń janyna 2 myńdaı qarýly top jınaldy. 1856 jyly jeltoqsannyń aıaǵynda kóterilisshiler Qazaly portyn qorshaýǵa aldy. Janqoja birigip soǵysý úshin qozǵalys basshylarynyń biri Eset Kótibarulyna senimdi ókilin jiberdi. Kúshterdi biriktirmeý úshin general - maıor Fıtıngov toby jiberildi. 1860 jyly Janqoja kóterilisi talqandaldy. Patsha áskeriniń qýǵyndaýynan Janqoja Aral mańynan sheginýge májbúr boldy.
Aral teńiziniń soltústiginde Eset Kótibaruly bastaǵan kóterilis jalǵasyn tapty. Orynbor ákimshiligi Eset batyrdy ustaýdy sultan Arystan Jantórınge tapsyrdy. 1855 jylǵy 8 shildede Eset toby sultan Arystan Jantórın lagerine shabýyldap, sultandy sybaılastarymen qosa mert qyldy. 1857 jyly naýryzda tutqynǵa túsken 3 qazaq atylyp, 18 - i Sibirge jer aýdaryldy. 1858 jylǵy qyrkúıekte Eset batyr Orynborǵa baryp, patsha bıligin lajsyzdan moıyndady. 19 ǵasyrdyń 50 jyldary Ońtústik Qazaqstan, Syrdarıanyń orta aǵysynan Aqmeshitke deıingi, Tashkentten Jetisýǵa deıingi jerler Qoqan handyǵyna táýeldi boldy. Qoqan handyǵynyń ezgisine qarsy eń iri kóterilis 1858 jyly naýryzda Áýlıeata mańynda boldy. Negizgi qozǵaýshy kúshi – qazaq, qyrǵyz sharýalary. Kóterilistiń sebebi: Myrza Ahmettiń qazaq, qyrǵyz jerlerin kúshpen tartyp alyp, óz jaqyndaryna berýi. Qyzdar men turmys qurmaǵan áıelderge qosymsha salyq salýy. Kóterilisshiler Áýlıeata, Toqmaq, Shymkenttegi Qoqan bekinisterin qorshap, Pishpek túbinde qoqandyqtarǵa soqqy berdi. 3 myńdyq qoly bar Myrza Ahmet Qoqan hanynan kómek surady. Kóterilisti basýǵa kelgen toptyń birin Kenesarynyń uly Taıshyq sultan basqardy. Qoqan áskerleriniń jaqyndaýy qazaq aýyldaryn Reseı baqylaýyndaǵy óńirlerge kóshýge májbúr etti. 1858 jylǵy mamyrda kóterilisshiler Sozaq, Merke, Sholaqqorǵandy alyp, Jańaqorǵan men Túrkistandy qorshady. Qazaq feodaldary opasyzdyq jasap, Qoqan hany Hýdıarmen ymyrlastyq kelisimge keldi. Kóterilistiń basty oshaqtary aıaýsyz janshyldy. Bul kóterilis Ońtústik Qazaqstandy Qoqan tepkisinen bosatyp, Reseı quramyna kirýine alǵyshart jasady.
Konspekt suraqtar
1. Kóterilisshiler Sozaq, Merke, Sholaqqorǵandy qashan aldy?
2. Qoqandyqtar shabýylynan qazaq aýyldary qaıda kóshýge májbúr boldy?
3. Qoqan handyǵynyń qarsy eń iri kóterilis bolǵan jer:
4. 19 ǵasyrdyń 30 - 40 jyldary Jetisý men Ońtústik Qazaqstannyń bir bóligin ıelengen kim?
5. Eset Kótibaruly toby sultan Jantórın lagerine qashan shabýyldady?
6. Eset Kótibaruly bastaǵan kóterilis qamtyǵan aımaq:
7. Janqoja Nurmuhameduly kóterilisi qaı jyly talqandaldy?
8. Janqoja Nurmuhameduly bastaǵan kóterilisshiler oshaǵy:
9. Tómengi Syr qazaqtary Qýańdarıa boıyndaǵy bekinisti qaı jyly talqandady?
10. Janqoja Nurmuhameduly kóterilisiniń bolý sebebi:
Taqyryptyń testi
You Might Also Like
-
1837 - 1847 jyldardaǵy Kenesary Qasymuly bastaǵan kóterilis
