InfoHub Logo

1837 - 1847 jyldardaǵy Kenesary Qasymuly bastaǵan kóterilis
Konspekt
19 ǵasyrdyń 20 jyldary Uly júzdiń bir bóligi men Kishi júzdiń ońtústigi Qoqan bıliginde bolyp, qazaqtardan salyq jınady. 19 ǵasyrdyń 20 - 30 jyldary Hıýa handyǵy shekti, tórtqara, tabyn, baıulyna qysym kórsetip, Syr ózeniniń tómengi aǵysynda bekinister turǵyzdy, saýda kerýenderin tonady. 1822 jylǵy Jarǵy boıynsha jańa okrýgterdi uıymdastyrý qazaqtardyń sharýashylyǵyn quldyratty. Otarshyldyqqa qarsy kúresti Abylaı hannyń nemereleriniń biri – Kenesarynyń aǵasy sultan Sarjan Qasymuly basqardy. Kókshe jáne Ulytaýdyń mańyndaǵy sharýalar patsha úkimetiniń jazalaý qysymyna tótep bere almaı, Orta júzdiń ońtústigine kóship ketti. 1836 jyly Sarjandy Qoqan hany óltirtti.
Kenesarynyń saıası kózqarasynyń qalyptasýyna áser etken ákesi – Qasym. Sultan Qasymnyń 40 shańyraqty ertip Kókshetaý boıynan Qoqan shekarasyna kóshýiniń basty sebebi – patsha úkimetiniń okrýgtik prıkazdardy qurýyna qarsylyǵy. 1836 jyly Qasym sultan jáne balalary Tashkent bıleýshisiniń qolynan qaza tapty.
1837 - 1847 jyldardaǵy kóterilis basshysy – Qasym tóreniń balasy, sultan Kenesary (1802 - 1847 j. j.). Kóterilistiń basty maqsaty: Qazaq eliniń patshaly Reseıdiń quramyna qosylyp úlgermegen óńirleriniń derbestigin saqtaý, qazaq jerlerin bekinister men okrýgtik bıleý arqyly otarlaýdy toqtatý, Qoqandyqtardyń tepkisindegi qazaqtardy azat etý. Kóterilis búkil Qazaqstandy qamtyp, ult - azattyq sıpat aldy.
Kóterilistiń basty qozǵaýshy kúshi qazaq sharýalary boldy. 80 - nen astam bı, starshyn, sultandar kóteriliske qatysty. Aqsúıekter maqsaty – kóterilisti paıdalanyp, burynǵy artyqshylyqtaryn qaıtaryp alý jáne kóshpeli feodaldyq derbes memlekettiń bostandyǵyn qalpyna keltirý. Kóteriliske ártúrli ulttardyń ókilderi qatysty – orys, ózbek, qyrǵyz. Keıde kóterilisshiler sany 20 myńǵa jetti. 1838 jylǵy mamyrda Kenesary sarbazdary Aqmola bekinisine shabýyl jasap, órtep jiberdi. Bul kóterilisshilerge rýh bergen iri jeńis boldy. 1838 jyldyń kúzinde qozǵalys Kishi júzdi sharpyp, oǵan bı Jolaman Tilenshiuly toby qosyldy. 1841 jyly kóterilisshilerdiń qoqandyq áskerler ornalasqan Sozaq, Jańaqorǵan, Júlek, Aqmeshit bekinisterin qorshaýy jáne birneshe qoqan bekinisterin alýy sarbazdardy rýhtandyrdy. Qoqan hany Kenesaryǵa odaq jasaýdy usynyp, biraq batyr ony qabyldamady.
1844 jylǵy shildeniń 20 - nan 21 - ne qaraǵan túninde kóterilisshiler sultan Jantóreuly tobyn qorshap, 44 sultandy mert qyldy. Sarbazdardyń rýhy kóterilip, qazaq aýyldarynyń jańadan Kenesary mańyna jınalýyna túrtki boldy. Orynbor ákimshiligin Kenesarymen kelissóz júrgizýdi bastaýǵa májbúr etti.
1845 jylǵy sáýirde Kenesary aýylyna orys elshileri Dolgov pen Gern kelip, patsha ákimshiliginiń talaptaryn jetkizdi. Kenesaryǵa basqa eldermen dıplomatıalyq baılanys jasaýyna tyıym salyndy. Kóteriliske qatysqan qazaq rýlaryna úkimet mejelegen jerlerde ǵana kóship - qonýǵa ruqsat berildi. Kenesarynyń Orynbor qazaqtarynyń ıeligin Reseı ımperıasynyń bir bóligi retinde moıyndaǵanda ǵana kóterilisshilerge keshirim beriletindigi basty shart retinde qoıyldy. Eki aı boıy Kenesary aýylynda bolǵan elshiler talaptaryn oryndata almaı Orynborǵa qaıta oraldy.
Kenesary Reseıdiń bıligin moıyndaýy úshin óziniń talaptaryn qoıdy. Qazaq jerindegi barlyq patsha bekinisterin joıý, jazalaýshy toptardyń bassyzdyǵyn tyıý, salyq jınaýdy toqtatý. Eki jaq bir - birine talaptaryn moıyndata almaǵandyqtan, kelissózder toqtatyldy. Kenesary toby Saryarqadan ońtústik aýdandarǵa yǵysýǵa sheshim qabyldady. Saryarqadan Uly júzge qaraı bet alýynyń sebebi – Qoqan ezgisindegi qazaqtardyń derbestik alýyna kómektesip, ózine tirek jasaý boldy. Kenesary áskerin Jetisý qazaqtarynyń bári birdeı qabyldamady. Abylaıdyń balasy sultan Súıik Reseı bıligin moıyndasa, úısin, jalaıyr, dýlat rýlarynyń kópshiligi kóterilisshilerdi jaqtady. Kenesarynyń sońynan ermegen aýyldardy oırandaýy Jetisýdaǵy beldi rýlardy Reseıden kómek suraýǵa májbúr etti.
1847 jylǵy sáýirde Kenesary 10 myń áskerimen qyrǵyz jerine basyp kirdi. Kóterilistiń bastapqy sıpaty ózgerdi. Kenesary áskerleriniń qyrǵyz aýyldaryn shabýyldaýy Kenesaryǵa qarsy óshpendilikti týǵyzdy. Kenesarynyń ózin qoldamaǵan aýyldarǵa ozbyrlyq kórsetýi kóterilisshiler qataryn sıretti. Qazaq rýlary kóterilisti óz jerinde qoldap, Qoqan jáne qyrǵyzdarmen kúresýden ózderin alshaq ustady. Reseı ımperıasynan jeńildikter alǵan aqsúıekter ortalyqtanǵan feodaldyq memleketti qalpyna keltirýge múddeli bolmady. Aqyrynda 1847 jyly Toqmaqqa jaqyn Maıtóbe túbindegi shaıqasta (Kekilik seńgir) Kenesary qyrǵyz manaptarynan jeńilis tapty.
1841 jyly tamyzda Kenesary handyq bılikti qalpyna keltirdi. Bıler sotyn joıyp, handyq sotty engizdi. Bılik tizgini Kenesarynyń óz qolynda boldy. Handyq keńestiń quramy Kenesarynyń jaqyn týystarynan, bı, batyr, sultandardan turdy. Handyq keńeske negizinen urysta erlik kórsetken nemese dıplomatıalyq qasıetterin kórsete bilgen ókilder kirdi. Kenesary jer sharýashylyǵyn damytýdy qoldap otyrdy. Barymtaǵa, jıi qaıtalanyp turatyn tartystarǵa qatań shek qoıdy. Alaıda Kenesary sarbazdary saýda kerýenderin shabýyldap, ekonomıkalyq baılanystarǵa nusqan keltirdi.
Bul kóterilis úsh júzdi qamtyǵan, otarshyldyq ezgige qarsy baǵyttalǵan
19 ǵasyrdaǵy eń iri kóterilis boldy.
Konspekt suraqtar
1. Kenesarynyń aǵasy Sarjandy óltirýge kim buıryq berdi?
2. Jolaman Tilenshiuly kóterilisiniń bastalý sebebi:
3. Kenesarynyń saıası kózqarasynyń qalyptasýyna áser etken kim?
4. Kenesary Qasymuly kóterilisi qamtyǵan aımaq:
5. Kenesary kóterilisine qatysqan bı, sultan, starshyndar sany:
6. Kóteriliske qatysqan ult ókilderi:
7. 1838 jyly mamyrdaǵy Kenesary sarbazdarynyń áreketi:
8. Jolaman Tilenshiuly tobynyń kóterilisshilerge qosylǵan ýaqyty:
9. 1841 jyly tamyzda Kenesary sarbazdary qaıda attandy?
10. Starshına Lebedevtiń qyzmetinen alynyp, sotqa berilý sebebi:
11. Orys ákimshiligine Kenesary alǵashqy elshiligin jiberdi:
12. Kenesary aýylyna kelgen orys elshileri:
13. Kenesary men patsha úkimeti arasyndaǵy kelissózdiń toqtaý sebebi:
14. Yrǵyz, Torǵaı ózenderi, Ulytaý mańyna bekinister qaı jyly salyndy?
15. Kenesarynyń Saryarqadan kóshken baǵyty:
16. Kenesaryǵa qarsy kimder ózara odaq qurdy?
17. Jetisýdaǵy rýlardy Reseıden kómek suraýǵa ne májbúr etti?
18. Kenesaryny qoldaǵan Uly júz batyrlary:
19. Kenesary qyrǵyz jerine qansha áskermen basyp kirdi?
20. Kenesary bastaǵan qazaq jasaǵynyń qyrǵyz manaptarynan jeńilisine ne áser etti?
21. Kenesarynyń qyrǵyz manaptarynan jeńilgen jeri:
22. Kenesary handyq bılikti qaı jyly qalpyna keltirdi?
23. Kenesary handyǵynyń ózindik ereksheligi nede?
24. Han Kenesary nege qatań shek qoıdy?
25. Kóterilisshilerdiń áskerı kúshin kim basqardy?
26. XİX ǵasyrdyń 20 jyldary Uly júzdiń bir bóligi men Kishi júzdiń ońtústigin bılegen handyq:
27. Kenesary Qasymuly qaı jyly týylǵan?
28. Qaı jyly Dolgov pen porýchık Gern Kenesary aýylyna keldi:
Taqyryptyń test