1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalys
Sabaqtyń taqyryby: «1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalys»
Sabaq maqsaty: 1) syn turǵysynan oılaýdy damytý tehnologıasynyń tásilderin qoldana otyryp, taqyrypqa degen joǵary qyzyǵýshylyǵyn qamtamasyz etý, taqyryp boıynsha oqýshylardyń bilimderin tereńdetý;
2) oılaý qyzmetiniń deńgeıin joǵarylatýǵa yqpal jasaý;
3) tarıhı tulǵalar ómirin úlgi ete otyryp, olardy qurmetteı bilýge, elin - jerin qorǵaı biletin otansúıgish azamat tárbıeleý.
Ádisi: oqytý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaý
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, kompúter, slaıdtar, mýltımedıalyq oqýlyq, epıgraf
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti
Sabaq barysy: Uıymdastyrý kezeńi (1 mın.)
Balalardy toptarǵa bólý (2 mın.)
Úı tapsyrmasyn suraý (Interaktıvti taqta arqyly slaıdpen toptyq jumys) (8 mın.)
Jańa taqyrypty túsindirý (1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalys týraly jazylǵan paraqshalardy toptarǵa taratyp berý, kitappen jumys) (10 mın.)
Bekitý. (12 mın.)
Qorytyndylaý. (10 mın.)
Úı tapsyrmasyn berý. (1 mın.)
Baǵalaý. (1 mın.)
Jańa sabaq:
(Muǵalimniń sabaq maqsatymen tanystyrýy) Búgingi sabaǵymyzdyń maqsaty: jekeleı jáne toptyq áreket ete otyryp, syn turǵysynan oılaý arqyly tarıhı oqıǵaǵa taldaý jasaý.
İ. Aq, Qyzyl, Kók, Sary tústi qaǵazdardy taratý arqyly balalardy toptarǵa bólý. Muǵalimniń suraǵy: Balalar qazir sender ne istedińder?
Qandaı jaǵdaıda boldyńdar?
(Balalar jaýaby tyńdalyp, ıaǵnı olardyń qozǵalysta, kóteriliste (oryndarynan kóterilýi) bolǵandyǵyn aıta ketip, búgingi jańa taqyryppen tanystyrý)
İİ. Úı tapsyrmasyn ınteraktıvti taqtada keltirilgen klaster arqyly surap shyǵý. Balalarǵa atalǵan kóterilisterdiń ereksheligi men uqsastyǵy jaıly Venn dıagramsyn
toltyrtý.
İİİ. Epıgrafpen tanystyryp ótý.
«Halyqtyń kemeline kelip órkendep ósýi úshin eń aldymen azattyq pen bilim qajet»
Sh. Ýálıhanov
Rasynda da qaı halyqqa bolmasyn, qaı zamanda bolmasyn onyń ósip, órkendeýine azattyq pen bilim óte qajet. Sol sıaqty búgingi bizdiń jańa taqyrybymyzdyń ózekti máselesi de osy 1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalys jaıly bolmaq. Jáne de Shoqannyń sózin negizge ala otyryp osy taqyrypqa qatysty bilimimizdi molaıtýymyz qajet dep oılaımyn.
Halyqtyń erki ketti balasynan,
Sózimniń ǵıbrat al sarasynan.
Aq patsha buıryq qyldy soldat ber dep:
On toǵyz – otyz birdiń arasynan.
Osyǵan tiri otyryp kónemiz be,
İriktep bar bozdaqty beremiz be?!
Bolmasa eldik qylyp, tize qosyp,
Batyrǵa qol bastaǵan eremiz be?! – degen óleń joldary senderge tanys bolar, óleń men onyń avtoryn ataı alasyńdar ma?
(Jambyldyń «Zildi buıryq» óleńinen úzindi)
Sonymen senderge qozǵalysqa syltaý bolǵan oqıǵa belgili boldy. Iaǵnı, ol Patsha úkimetiniń 1916 jylǵy 25 maýsymdaǵy jarlyǵy bolatyn.
İV. Shyǵarmashylyq tapsyrma. Sender ózderińdi 1916 jylǵy maýsym jarlyǵyna baılanysty jınalǵan top jıynynda qatysyp otyrmyn dep kóz aldaryńa elestetińder. Onda qandaı máseleler talqylanýy múmkin? Tarıhı áńgime qurastyryńdar. (Áńgimeleri tyńdalyp, balalardyń oılary qandaı bolǵandyǵyna toqtap ótý)
V.(Muǵalim ınteraktıvti taqta arqyly elektrondy oqýlyq boıynsha 1916 jylǵy qozǵalystyń iri ortalyqtaryn karta arqyly kórsetip ótedi)
Toptarǵa ult - azattyq qozǵalys tarıhy jaıly jazylǵan paraqshalar taratylyp, kitappen jumys jasaý tapsyrylady. (Múmkin óz oılaryn ózgertetinder de bolar?!)
Vİ. Buıryqqa qatysty týyndaǵan kózqarastarǵa baılanysty slaıdtar arqyly sýretterdi taqtadan kórsete otyryp, balalarǵa jazdyrý. Materıal boıynsha balalardyń oı - talqy jasaýy. Toptarǵa buıryqqa qatysty kózqarastarǵa qandaı baǵa beretinderi jaıly suraq qoıý. Óz kózqarastaryn atap ótý.
İ - top. Buıryqty qoldaýshylar
İİ - top. Kóteriliske shaqyrýshylar
İİİ - top. Kelisimpazdyqty ustanatyndar
İV - top.
Vİİ. Qorytyndylaý. Jalpy búgingi sabaǵymyzdy qorytyndylaı kele, 1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalystyń iri tarıhı oqıǵa ekendigine toqtalsam deımin. Oǵan dálel sol dáýirde ómir súrýshi jazýshy, aqyn aǵalarymyz da osy taqyryp tóńireginde eńbekter jazǵan. Atap aıtsaq bıylǵy jylǵy «bir el – bir kitap» dep oqytylýy qolǵa alynǵan M. Áýezovtiń – «Qıly zamany», S. Seıfýllınniń «Tar jol, taıǵaq keshýi», J. Aımaýytovtyń «Qartqojasy», S. Muqanovtyń «Botagózi» («Jumbaq jalaýy»).
Refleksıalyq suraqtar.
- Osy qarastyrylǵan suraq boıynsha senderdiń bilimderiń qalaı ózgerdi?
- Senderdi qandaı jaǵdaı tańdandyrdy?
- Búgingi sabaǵymyzda bizder ne istedik?
- Burynǵy ótkizilip júrgen ádisten ereksheligi qandaı?
- Osy ádis senderdiń árqaısyńa ne berdi dep oılaısyńdar?
Vİİİ. Úı tapsyrmasy. 1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalys taqyrybyn tolyq qamtıtyn 15 suraqtan turatyn test daıyndap kelý.
İH. Baǵalaý.
Sabaq maqsaty: 1) syn turǵysynan oılaýdy damytý tehnologıasynyń tásilderin qoldana otyryp, taqyrypqa degen joǵary qyzyǵýshylyǵyn qamtamasyz etý, taqyryp boıynsha oqýshylardyń bilimderin tereńdetý;
2) oılaý qyzmetiniń deńgeıin joǵarylatýǵa yqpal jasaý;
3) tarıhı tulǵalar ómirin úlgi ete otyryp, olardy qurmetteı bilýge, elin - jerin qorǵaı biletin otansúıgish azamat tárbıeleý.
Ádisi: oqytý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaý
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, kompúter, slaıdtar, mýltımedıalyq oqýlyq, epıgraf
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti
Sabaq barysy: Uıymdastyrý kezeńi (1 mın.)
Balalardy toptarǵa bólý (2 mın.)
Úı tapsyrmasyn suraý (Interaktıvti taqta arqyly slaıdpen toptyq jumys) (8 mın.)
Jańa taqyrypty túsindirý (1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalys týraly jazylǵan paraqshalardy toptarǵa taratyp berý, kitappen jumys) (10 mın.)
Bekitý. (12 mın.)
Qorytyndylaý. (10 mın.)
Úı tapsyrmasyn berý. (1 mın.)
Baǵalaý. (1 mın.)
Jańa sabaq:
(Muǵalimniń sabaq maqsatymen tanystyrýy) Búgingi sabaǵymyzdyń maqsaty: jekeleı jáne toptyq áreket ete otyryp, syn turǵysynan oılaý arqyly tarıhı oqıǵaǵa taldaý jasaý.
İ. Aq, Qyzyl, Kók, Sary tústi qaǵazdardy taratý arqyly balalardy toptarǵa bólý. Muǵalimniń suraǵy: Balalar qazir sender ne istedińder?
Qandaı jaǵdaıda boldyńdar?
(Balalar jaýaby tyńdalyp, ıaǵnı olardyń qozǵalysta, kóteriliste (oryndarynan kóterilýi) bolǵandyǵyn aıta ketip, búgingi jańa taqyryppen tanystyrý)
İİ. Úı tapsyrmasyn ınteraktıvti taqtada keltirilgen klaster arqyly surap shyǵý. Balalarǵa atalǵan kóterilisterdiń ereksheligi men uqsastyǵy jaıly Venn dıagramsyn
toltyrtý.
İİİ. Epıgrafpen tanystyryp ótý.
«Halyqtyń kemeline kelip órkendep ósýi úshin eń aldymen azattyq pen bilim qajet»
Sh. Ýálıhanov
Rasynda da qaı halyqqa bolmasyn, qaı zamanda bolmasyn onyń ósip, órkendeýine azattyq pen bilim óte qajet. Sol sıaqty búgingi bizdiń jańa taqyrybymyzdyń ózekti máselesi de osy 1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalys jaıly bolmaq. Jáne de Shoqannyń sózin negizge ala otyryp osy taqyrypqa qatysty bilimimizdi molaıtýymyz qajet dep oılaımyn.
Halyqtyń erki ketti balasynan,
Sózimniń ǵıbrat al sarasynan.
Aq patsha buıryq qyldy soldat ber dep:
On toǵyz – otyz birdiń arasynan.
Osyǵan tiri otyryp kónemiz be,
İriktep bar bozdaqty beremiz be?!
Bolmasa eldik qylyp, tize qosyp,
Batyrǵa qol bastaǵan eremiz be?! – degen óleń joldary senderge tanys bolar, óleń men onyń avtoryn ataı alasyńdar ma?
(Jambyldyń «Zildi buıryq» óleńinen úzindi)
Sonymen senderge qozǵalysqa syltaý bolǵan oqıǵa belgili boldy. Iaǵnı, ol Patsha úkimetiniń 1916 jylǵy 25 maýsymdaǵy jarlyǵy bolatyn.
İV. Shyǵarmashylyq tapsyrma. Sender ózderińdi 1916 jylǵy maýsym jarlyǵyna baılanysty jınalǵan top jıynynda qatysyp otyrmyn dep kóz aldaryńa elestetińder. Onda qandaı máseleler talqylanýy múmkin? Tarıhı áńgime qurastyryńdar. (Áńgimeleri tyńdalyp, balalardyń oılary qandaı bolǵandyǵyna toqtap ótý)
V.(Muǵalim ınteraktıvti taqta arqyly elektrondy oqýlyq boıynsha 1916 jylǵy qozǵalystyń iri ortalyqtaryn karta arqyly kórsetip ótedi)
Toptarǵa ult - azattyq qozǵalys tarıhy jaıly jazylǵan paraqshalar taratylyp, kitappen jumys jasaý tapsyrylady. (Múmkin óz oılaryn ózgertetinder de bolar?!)
Vİ. Buıryqqa qatysty týyndaǵan kózqarastarǵa baılanysty slaıdtar arqyly sýretterdi taqtadan kórsete otyryp, balalarǵa jazdyrý. Materıal boıynsha balalardyń oı - talqy jasaýy. Toptarǵa buıryqqa qatysty kózqarastarǵa qandaı baǵa beretinderi jaıly suraq qoıý. Óz kózqarastaryn atap ótý.
İ - top. Buıryqty qoldaýshylar
İİ - top. Kóteriliske shaqyrýshylar
İİİ - top. Kelisimpazdyqty ustanatyndar
İV - top.
Vİİ. Qorytyndylaý. Jalpy búgingi sabaǵymyzdy qorytyndylaı kele, 1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalystyń iri tarıhı oqıǵa ekendigine toqtalsam deımin. Oǵan dálel sol dáýirde ómir súrýshi jazýshy, aqyn aǵalarymyz da osy taqyryp tóńireginde eńbekter jazǵan. Atap aıtsaq bıylǵy jylǵy «bir el – bir kitap» dep oqytylýy qolǵa alynǵan M. Áýezovtiń – «Qıly zamany», S. Seıfýllınniń «Tar jol, taıǵaq keshýi», J. Aımaýytovtyń «Qartqojasy», S. Muqanovtyń «Botagózi» («Jumbaq jalaýy»).
Refleksıalyq suraqtar.
- Osy qarastyrylǵan suraq boıynsha senderdiń bilimderiń qalaı ózgerdi?
- Senderdi qandaı jaǵdaı tańdandyrdy?
- Búgingi sabaǵymyzda bizder ne istedik?
- Burynǵy ótkizilip júrgen ádisten ereksheligi qandaı?
- Osy ádis senderdiń árqaısyńa ne berdi dep oılaısyńdar?
Vİİİ. Úı tapsyrmasy. 1916 jylǵy ult - azattyq qozǵalys taqyrybyn tolyq qamtıtyn 15 suraqtan turatyn test daıyndap kelý.
İH. Baǵalaý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
