InfoHub Logo

Sabaqtyń basy
Psıhologıalyq ahýal qalyptastyrý: 
Bala, bala balamyz, 
Biraq bizder danamyz! 
Kitap oqyp, bilim alyp, 
Bárin bilip alamyz!    
Bilý jáne túsiný
Ótken sabaqty pysyqtaý maqsatynda «Aqıqat, jalǵan» oıynyn oınaımyz. Berilgen suraqtarǵa aqıqat nemese jalǵan dep jaýap berý.
• Qańqa súıekteri óspeıdi. Jalǵan (ósedi)
• Qańqa adam denesin ustap turmaıdy. Jalǵan (qańqa - adam denesin ustap turatyn súıekterdiń jıyntyǵy )
• Ol ishki múshelerdi qorǵaıdy, ári denege pishin beredi. (Aqıqat)
• Bas súıek bastyń pishinin beredi. (Aqıqat)
• Qabyrǵalar, tós súıek pen omyrtqa keýde qýysyn quraıdy. (Aqıqat)
Dıskrıptorlar:
 Berilgen suraqtardyń aqıqat ne jalǵan ekenin ajyratady;
 Óz oıyn aıtyp, dáleldeıdi.
QB: «Ot shashý»
OI QOZǴAÝ
Rım sıfrlaryn ósý retimen ornalastyrý arqyly búgingi sabaqtyń tirek sózin taýyp alaıyq
Bulshyqet degenimiz ne?
Ol ne úshin kerek?
Bulshyq et bizdiń aǵzamyzdaǵy negizgi múshelerdiń biri. Adamnyń qańqasy ózdiginen qozǵala almaıdy. Olar bulshyq et arqyly qozǵalady. Olardyń kómegimen biz sekiremiz, júgiremiz, oınaımyz, jazamyz, dop laqtyramyz. Adam denesinde 650 - deı bulshyq et ornalasqan. Bulshyq etterdiń túrleri kóp. Aýyr jáne qıyn jumys jasaýǵa arnalǵan úlken bulshyq etter jáne jeńil jumys jasaýǵa arnalǵan kishi bulshyqetter bolady. Adam kúlgende 17 bulshyq et, al qabaǵyn túıgende 46 bulshyq et jumys jasaıdy.
Eń kúshti bulshyq et shaınaý bulshyq eti, al eń kishkentaı bulshyq et qulaqtyń ishinde ornalasqan eken.
KİTAPPEN JUMYS
• Kitaptaǵy sýretke zer salaıyq.
• Bulshyq et adamnyń qaı jerinde ornalasqan.
• Olar qandaı?
ARQANDY kórsetý
Bulshyqetter birneshe jińishke jipterden ornalasqan. Olar súıekke bekip, ony qozǵalysqa keltiredi.
1 - tapsyrma: (TJ) Sýrettegi bulshyq etterge qara. Olar qandaı? Sıpatta. Qaıda ornalasqan?
Deskrıptor:
1. Bulshyqetterdiń qyzmeti týraly aıtady;
2. Bulshyqetterdiń qaıda ornalasqanyn anyqtaıdy;
3. Bulshyqetterdiń úshin kerektigin túsinedi;
4. Bir - biriniń pikirin tyńdap, qorytyndylaıdy;
QB «Baǵdarsham»
Qoldaný
Zertteý jumysy
Senderdiń aldaryńda daıyn qoldyń maketi berilgen. Makette bekitilip turǵan rezeńke bul bulshyq et. Juppen birlese otyryp, bulshyq et qalaı jumys jasaıdy suraǵyna jaýap izdeısińder. Qol qımyldaǵanda rezeńke uzyndyǵy qalaı ózgeredi?
2 - tapsyrma: (JJ) Bulshyq etter qalaı jumys isteıdi? «Zertte»
Deskrıptor:
1. Deneniń keıbir bólikterin jáne qyzmetin atap, kórsete biledi;
2. Adamnyń ósýi men damýy úshin kerek qajettilikterin anyqtaıdy;
3. Tirek - qımyl apparatynyń qurylysy men qyzmeti týraly biledi;
QB «Bas barmaq»
Sergitý sáti
Qane qanat jazaıyq,
Qarlyǵashqa uqsaıyq.
Ushyp - ushyp alaıyq,
Ornymyzǵa qonaıyq.
Bilimde alda bolaıyq.
3 - tapsyrma: (UJ) «Sen bilesiń be?»
Deskrıptor:
1. Adam aǵzasyndaǵy eń kúshti bulshyqetti ataıdy;
2. Bulshyqetterdiń qyzmeti týraly áńgimeleıdi;
QB «Smaılık»
«Qımyl - qozǵalys – bul ómir», dep Vólter aıtyp ketken. Shynynda da, adam o bastan qımylǵa beıimdelgen, bálkim tabıǵat sheshken bolar. Biz sondyqtan júremiz, júgiremiz, sekiremiz, júzemiz, kúnde myńdaǵan ártúrli qımyl jasap, eńkeıip, tik turamyz. Munyń barlyǵyn súıek – bulshyq et júıesi nemese tirek – qımyl apparaty qamtamasyz etetindigine kóz jetkizdik dep oılaımyn.
Keri baılanys: «Baǵdarsham» arqyly sabaq túsingenin, ne túsinbegenin bildirý.