Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 3 apta buryn)
Halyqtar dostyǵy
Tárbıe saǵatynyń taqyryby: Halyqtar dostyǵy
Maqsaty: Elimizdiń ósip - órkendeýine qal-qadirinshe úles qosyp kele jatqan ulttar men ulystardyń arasyndaǵy dostyq pen yntymaqtastyqty dáripteý. Oqýshylardyń Qazaqstan týraly bilimderin keńeıtý. Otanyn súıýge, baılyǵyn qorǵaýǵa, eljandylyqqa, ásemdikke, jaýapkershilikke tárbıeleý. Ónerge degen qabiletterin damytyp, elge, jerge degen patrıottyq sezimderin oıatý.
Kórnekiligi: býkletter, dostyq jaıly maqal - mátel, óleń joldary, naqyl sózder. Sahna tórine tárbıe saǵatynyń aty ilinedi, jan - jaǵy túrli - tústi sharlar men gúldermen bezendirilgen.
Tehnıkalyq qural - jabdyqtar: úntaspa, baıan, ınteraktıvty taqta

Negizgi bólim: Ánuran oryndaý
Armysyzdar qurmetti ustazdar men oqýshylar! Búgingi 2«á» synyp oqýshylarynyń «Halyqtar dostyǵy» taqyrybyndaǵy tárbıe saǵaty ashyq dep jarıalaımyn! Bul dostyqtyń túbi tereńde jatyr. Elimizde turyp jatqan júzden astam ult ókilderin ata - babamyz kezinde qushaq jaıa qarsy alyp, jerimizge qonystanýǵa, tatý - tátti birlikte bolyp ómir súrýine jaǵdaı jasady. Tipti sol ult ókilderine qyz berip, qyz alyp týystasyp ketken jaı da bar. Mine sol baýyrlas halyqtardyń salt - dástúri, óneri, mádenıeti kúndelikti ómirimizge sińisti bolyp ketken. Ata - babamyz saqtap kelgen aýyzbirlik pen yntymaqty biz de, bizden keıingi urpaqta saqtaýlary kerek. Sonda ǵana elimizde beıbit ómir. shat kóńil, jaıqalǵan dala, gúldengen qala bolmaqshy. Shet elderdegi soǵys jaǵdaıyn kórip otyrsyzdar. Bizdegideı beıbit ómir olarda joq. Kúnde qorqynysh pen ýaıym - qaıǵymen, aýrý syrqaýmen, ashtyqpen ólip jatqan jaǵdaılary bar. Qudaı onyń betin aýlaq qylsyn! Elimizde tynyshtyq, beıbit ómir bolsyn dep tileıik.

1 - oqýshy
Ataǵyń dúnıeni aralady,
Sende ósti baqyttyń jańa baǵy
Juldyzdyń, aıdyń, kúnniń syryn uqty
Qazaqtyń búgin ósken balalary.
Yrys bar qushaǵyńda sarqylmaıtyn.
Búginim abyroıǵa joldas boldy,
Baratyn erteńge de jolym aıqyn.
2 - oqýshy
Yrǵalǵan jas janymda gúl bop jaınap,
Senbisiń Qazaqstan degen aımaq.
Senbisiń dúnıeni dúr silkintip,
Ómirdiń dýman toıyn jatqan toılap.
Qyrmany, Alataýdyń maqtasy bar,
Senbisiń taýsylmas keń, shahtasy bar.
Qoınyńda adam úshin kerek zattyń,
Bulaǵy tabylmaıtyn joq ta shyǵar.

1 - oqýshy - Mine, saǵan kerek bolsa! Kartaǵa qarańdarshy, bizde ne joq, bári bar!
(taqtada Qazaqstan kartasy)
2 - oqýshy - Durys aıtasyń! Bizdiń jerimizde baılyqtyń san alýan túri bar: altyn da, kómir de, gaz da, munaı da, temir de.......
Tabıǵatymyz qandaı ǵajap deseńshi! Qazaqstan boıynsha saıahat jasasań orman, toǵaıdy, ıt tumsyǵy batpaıtyn qalyń ný men jazyq dalany, qumdy, shóldi, ózen, kól, teńizdi de, taýdy da kóresiń. Emin – erkin demalyp, qyzyqtap, tamashalaıtyn oryndary da kóp!
1 - oqýshy - Aýdany 2724, 9 myń kv, km.(1048, 3myń kv, mıl) Bes Fransıa syıyp ketedi.
2 - oqýshy - Bes Fransıa! Keremet! Keń baıtaq elimizde tatý - tátti turyp jatqanymyz qandaı jaqsy! Eń bastysy da osy emes pe!
Bir shańyraqta tabysqan
Dos, baýyr kóp týysqan
Otan - ortaq úıimiz,
Kóńildi án men kúıimiz.
Án (hor) «Aqpyz, qara, sarymyz»
Aqpyz, qara, sarymyz,
Aǵaıynbyz bárimiz.
Ortaq bolsyn asqar taý,
Jemis toly baqsha - baý.
Bolsyn jer men sý ortaq,
Bolsyn bizge ný ortaq.
Aqpyz, qara, sarymyz,
Aǵaıynbyz bárimiz

Munaıly aýdany, №1 orta mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi: Latıpova Aqtilek

Tolyq nusqasyn júkteý

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama