InfoHub Logo

Qalıbaı Farıza
Taqyryp: Abaı men Naǵashybek shyǵarmasyndaǵy dos júregi kórinisi
Aımaqtaný, 1 kýrs

Dostyq uǵymy qazaq halqy úshin kıeli uǵymdardyń qataryna jatqyzylady. Ol adamdardyń bir-birine degen shúbásiz senimi jáne shynaıylyǵy, bir maqsat pen ortaq kózqaras ustanýy. Dostyq- jaýapkershilik pen rýhanı jaqyndyqtyń nyshany. Dostyq - qazaq halqynyń qanyna sińgen asyl qasıetteriniń biri. Qazaq halyq aýyz ádebıetinde dostyq jaıly maqal-mátelder san-alýan: «dos ajaryń, dushpan bazaryń», «úıinde asy joqtyń, túzinde dosy joq»,  «esepti dos aıyrylmas» jáne t.b. Sonymen birge, Muhtar Shahanovtyń «Dostyq ólkesiniń zańy» óleńi, A.Baıtursynulynyń «Dostyma hat» óleńimen qatar, álem ádebıetindegi D.Roýlıngtiń  «Garrı Potter», Ý.Goldıngtiń «Shybyndar myrzasy» kitaby. Bul shyǵarmalardyń barlyǵynyń ortaq taqyryby bireý ǵana. Ol - dostyq.

Dostyq degen uly sezim bolǵany sonsha, ataqty fılosof  A.Shopengaýer óziniń eńbekteriniń birinde naǵyz dostyqty shynaıy qarym-qatynaspen baılanystyrady. Iaǵnı, dostyq adaldyq pen shynaıylyqty talap etetin sezim. Árqashan dosyńyzdyń ǵana emes,  qasyńyzdaǵy júrgen adamnyń da qýanyshyna qýana bilý kerek. Tek sonda ǵana, baqyt pen bereke keledi. Demek, dostyń azdy-kóptigi mańyzdy emes, tek shynaıylyǵy, dosqa degen senimi bolsa, bolǵany. Alaıda, mektep jyldaryndaǵy men stýdenttik shaqtaǵy dostyń aıyrmashylyǵy jer men kókteı. Iaǵnı, ár kezdegi dostyń orny ár bólek.

XXI ǵasyrdaǵy ekiniń birin tolǵandyryp otyrǵan másele «XXI ǵasyrdyń aǵymynda shynaıy dostyqtyń bet beınesin kórýge bolady ma?» . Osy kezde jeke tulǵalardyń pikiri ekige bólinedi. Biri bul ómirde shynaıy dostyqty bar dep sanasa, ekinshi biri naǵyz dosty kezdestirý múmkin emes dep oılaıdy. Osy týraly A. Baıtursynulynyń óleńi de bar. Ol óleńinde  dostyq pen joldastyqqa tózip júrgen eshkim joq ekenin, tek óz materıaldyq jaǵdaıyn oılaıtyn pende jaıynda aıtady. Qazirgi tańda osyndaı adamdardyń aqsha tabý maqsatynda abyroıy men aryn satyp, dos-jarandaryna jany ashymaıtyndyǵyn anyq kórsetedi..

Aqynnyń bul óleńi arqyly adamdardyń pıǵyl-nıeti aram, dostyqty aqsha úshin lezde satyp kete alatyny, qıyn jaǵdaıda joldastyqqa tóze almaıtynyn jetkizedi. Árıne, bul ekinshi bir adamnyń kóńiline qatty áser etedi. Ol adamda ókpe-renish sezimi týyndap, qabaǵy qatyńqy kúıdi basynan ótkeredi. Osylaı eki ortanyń arasy kelispeýshilik, daý-damaıǵa ulasyp ne dostyqtyń úzilýimen aıaqtalady. Osyndaı máseleni óz shyǵarmasynda qozǵaǵan jazýshy - Naǵashybek Qapalbekuly.

Naǵashybek Qapalbekuly - aqyn-jazýshy, tarıhshy, Qazaq jýrnalısıkasynyń iri qaıratkeri. 1950 jyly 16 naýryzda  Almaty oblysy Jambyl aýdanyna qarasty Qyzylásker aýylynda týǵan. Soǵys ardageri. Qalamyn ómir serigindeı  etken jazýshy búgingi tańda   qyryqtan astam kitaptyń avtory atanyp, tanymy mol taǵylymdyq eńbekter jazdy. Bul dúnıeler qalamgerdiń til baılyǵy, dúnıetanymy keńdigi men sheberligimen erekshelenedi. Taǵy bir aıta ketý kerek dúnıe, Naǵashybek Qapalbekulynyń eńbekteriniń taqyryby men mazmuny da aıryqsha. Ol jýrnalısıka ónerin óte tıanaqty qoldanǵan desek artyq etpeıdi. Sondyqtan da ár oqyrman Naǵashybek shyǵarmalaryn oqyǵanda kóz aldyna  kórkem sýretter men beıneler elesteıtini de sodan. Osyǵan baılanysty jazýshynyń  «Eńlikgúl», «Qyzyl elik», «Jeroshaqtyń tútini», «Aq shymyldyq», «Mahabbatsyz ómir joq» degen sekildi tanymal povesteri men áńgimeler jınaǵy shyqty. Solardyń bireýi- «Dos júregi» shyǵarmasy. Ol 1985 jyly jaryq kórgen.

Áńgime bir aýylda birge oınap-ósken Tańat, Ermek, Qaıyrken degen úsh dostyń oqıǵasy jaıynda baıandalady. Shyǵarma jelisi boıynsha aýrýhanada jatqan Qaıyrken, dosy Tańattyń bir ret bolsyn hal-jaǵdaıyn suraspaı ketýine renishin bildiredi. Buǵan «Men quttaıynan biletin Tańat bolsa myna aıqaılasań daýsyń jeter tustaǵy aýrýhanada jatqan maǵan quryǵanda bir soǵýy tıis edi-aý...», - dep aıtqan sózi dálel bolady. Al Tańat mektep bitirisimen  qalaǵa ınstıtýtqa túsken. Jazǵan hattary kúnde kelmese de, jıi kelip turatyn.

Qaıyrkenniń aýrýhanada sary jambas bolyp jatqanyna bir aıdan asyp ketkenine qaramastan, Tańatty kelip qalady-aý degen qıalmen oıy san-sarsańǵa ketti. Alaıda, Tańattyń oıy ınstıtýtty bitirý men otbasy qamyn asyraýda boldy. Osy kezde Qaıyrken óziniń burynǵy  estelikterine sholý jasap, Tańatqa qalaı jan ushyra kómekteskendigin eske alady. Ár senbi, jeksenbi saıyn qaladan sary avtobýspen keletin Tańatty Qaıyrken men Ermek taǵatsyzdana kútetin.

Bir kúni Tańat aýylǵa kelip, Qaıyrken ekeýi áńgimelesip otyrǵanda Tańat: «Qaıyrken, men oqýdy tastaıtyn boldym», - dep ún qatady. Mundaıdy úsh uıyqtasa da túsine kirmeıtin Qaıyrken «O, nege?» ,-dep tańdana suraıdy. «Qalada álgi Bolǵanbaev degen naǵashym bar emes pe?...Sheshem baryp páter tabylǵansha dep sonyń úıine Sábıra ekeýmizdi ornalastyrǵan... Aqyry senesiń be, eki shabadanymdy esiginen laqtyryp, masqaralap qýyp shyqty. «Káne, páter aqyny tóleńder, qańǵyrǵan qaıyrshy» deı me.», - dep ún qatty. Osyny estigen dosy qamyǵyp qalady. Biraq, Qaıyrkenge qurylys ýchaskesiniń proraby Ivan Ivanovıch Beırýt eki júz somdy kasır arqyly sanap berip, kómek qolyn sozady. Ol eki júz somdy alyp, Tańattyń qolyna ustatady. Ol bolsa «Bul aqshańdy jazda sysoǵa (SSO- qurylysshy stýdentter otrády degen) baryp kelgen soń qaıyramyn.»,-dep aıtady.

Arada alty jyl kóleminde ýaqyt ótip, Qaıyrken otaý qurdy. Osy alty aıdyń ishinde Tańat qaryzyn qaıtarmaq túgili, bir kelip ketpedi. Tek pochta arqyly alty jyl buryn alǵan sol baıaǵy eki júz somyn toı kúni qaıtarady. Bul jaǵdaıda dosty óz paıdasyna asyrý máselesi qarastyrylady. Qazirgi tańda  mundaı jaǵdaı óte jıi kezdesetini de ras. Adamdardyń peıili jaman bolyp, naǵyz dostyq degen armanǵa aınalyp bara jatyr. Sondyqtan da ekiniń biri shynaıy, qıyn kezde artyńnan pyshaq suqpaıtyn dosty tabý múmkin ems dep oılaıtyndyǵy da sondyqtan.

Dostyq pen dushpannan kóńili qalyp, aldap-arbaýdy óz eńbekterinde jyr etken- Abaı Qunanbaıuly. Aqyn ǵumyrynyń sońyna deıin artynan aıtýly ádebı murasyn qaldyrdy. Sonyń biri «Kóńilim qaldy, dostan da , dushpannan da» óleńi. Bul óleńinde aqyn óz dáýiriniń, óz ortasynyń kórinisine kóńili tolmaı, qatty synǵa alyp, ótkir oılaryn tizbelegen. Onda el ishinde beleń alǵan urlyq-qarlyqty, suramsaqtyqty, birin-biri mansap úshin aıaqtan shalatyn pendeshilikti qatty synaıdy. Sonymen qatar, aqyn óz dostary men dushpandarynan kóńili qalǵandyǵyn ashynyp jetkizedi. Ómirinde alys jaqyn qazaqtyń bárin kórip, búgingi tańda paıda úshin júrgenderin aıtady. Bul jerde Naǵashybek shyǵarmasy arasyndaǵy  uqsastyǵyn baıqaýǵa bolady.

Aqyn osyndaı jaǵymsyz jaǵdaılarǵa jıirkenip, halyqtyń bolashaq jaǵdaıynan alańdaıdy. Negizinen, halyqtyń dostyǵy men birligi osyndaı qıyn kezeńderden kórinis tabady. El-jurt aýyrpatshylyq  kezeńderdi jumylyp birge kóterse, qıyndyqtyń ataýly bolmaıdy da.

Qazirgi tańda Qazaqstan Respýblıkasy táýelsizdigin alǵannan keıin, qıyn kezderdi ár ult bir memleket bolyp bolyp, dostyq qarym-qatynasta memlekettiń ary qaraı damýyna, ósip-jetilýine aıryqsha úles qosý úshin 1995 «Qazaqstan halqy Assambleıasy» quryldy. Sonymen qatar, etnomádenı birlestikter quryp, jalpyulttyq qaýipsizdikti qamtamyz etýdi maqsatyna aınaldyrdy. Tereńine úńilip qaraǵanda, mundaı isti atqarý bir ǵana adamnyń qolynan kelmeıdi. Ol úshin jalpy ult, memleket, halyq bolyp dostyqta is-áreket jasaý qajet. Al halyqtyń arasyna iritki salatyndardyń pıǵyl-nıeti durys emes. Olar memleket tarapyna qatysty teris qylyqtar jasaıdy (ereýilder jasap, qaqtyǵystar uıymdastyrady).

Qorytyndylaı kele, «birińdi qazaq, biriń dos, kórmegen istiń bári bos»,- dep Abaı atamyz aıtyp ketkendeı, halqymyzdyń birlik pen dostyqta bolýy óte mańyzdy. Qıyn kezde bir-birimizge demeý bolyp, qol ushyn sozý qajet. Sonda ǵana tatýlyq pen bereke paıda bolady. Al, eki jaqtyń araz bolýynan esh nárse de alǵa baspaıtynyn esten shyǵarmaý kerek.

---