Abaı shyǵarmashylyǵyndaǵy tabıǵat lırıkasy
Abaı shyǵarmashylyǵyndaǵy tabıǵat lırıkasy
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Nazarbaev: “Abaıdy tanytý arqyly biz Qazaqstandy álemge tanytamyz, qazaq halqyn tanytamyz. Abaı árqashan bizdiń ulttyq uranymyz bolýy tıis “degen eken.
Uly aǵartýshy, aqyn, sazger Abaı ómiriniń sońyna deıin qazaq halqynyń jarqyn bolashaǵy úshin kúresti. Artyna qaldyryp ketken asa qundy muralarynda Abaı adam boıynda kezdesetin jaman minez - qulyqtardy synady jáne adamdyqty, aqyl men bilimdi alǵa qoıdy. Sonymen qatar, basqa týysqan halyqtardyń mádenıeti men ónerin bilýge shaqyrdy.
Ultymyzdyń uly perzenti - hakim Abaıdyń, óz zamanynan oza týǵan aqynnyń tereń oılary men asyl sózderi keleshek zamanymyzda da gaýhardaı jarqyrap, kózi ashyq kókirekterge nur bolyp quıyla bereri haq.
Abaıdyń aqyndyq álemi maǵynalyq aýqymy óte keń uǵym. Abaı poezıasy - óz zamanyndaǵy qoǵamdyq ómirdiń eń kókeı testi, eń kúrdeli jáne mańyzdy máselelerin qozǵaǵan, tolǵaǵan poezıa. Onyń óleńderinde, qara sózderinde qazaq ómiriniń kórkem beınelengen telegeı teńiz shyndyǵy bar. Abaı shyǵarmalary qazaq ádebıeti men mádenıeti tarıhynda ózinshe bólek, órisi asa bıik, múlde jańa oı - pikir, kórkem sezim álemin ashqany daýsyz.
Balalarynyń janyna jaqyn Abaıdyń tabıǵat lırıkasy men ósıetteri. Abaıdyń tabıǵat lırıkalary óz aldyna jeke sóz etýdi mindetteıdi. «Abaı beınelegen jaz ben qys, kóktem men kúz, jaılaýdaǵy aýyl, dalanyń túngi tynysy, ár túrli keıiptegi tabıǵat kórinisteri ǵana emes, adam janynyń qubylystarymen, eldiń tirshilik – tynysymen tikeleı baılanysty ómirsheń sýretter» deıdi ǵalym T. Aqsholaqova.
Abaı – tabıǵatqa jan bitire, kórkem de áserli beıneleýdiń teńdesi joq sheberi. Abaıǵa deıin qazaqta tabıǵattyń belgili bir sátin, kórinisin nemese jyldyń ár mezgilin arnaıy jeke óleń etip jazý dástúri bolmaǵan. Aqynnyń aıtýynsha tabıǵat – kúlli tirshilik ataýlyny qutty qonys mekeni, altyn uıa, tal besigi, Abaıdyń osy taqyrypqa jazylǵan shyǵarmalyq mazmuny qorshaǵan tabıǵattyń jandy boıaýyn, ińkár sátin kináratsyz qurmetpen, onyń ishinde qazaqtyń barlyq is - áreketin, salt - dástúrin, minez, oı qabiletin kórsete bilgenin dáleldedi.
Tabıǵat - adam balasynyń eńbek etip, ómir súretin ortasy. Bar baılyq, qazyna, tirshilik, tabıǵat dúnıejúzi ádebıetindegi iri klasık aqyndardyń barlyǵynyń da shyǵarmalarynan oryn aldy. Ár dáýir, ár jaǵdaıǵa laıyqty tabıǵatty árkim ártúrli jyrlady. Bireýler tabıǵat arqyly ómir súretin, bireýler tabıǵatty sýretteý arqyly kóńil - kúıin, óz kózqarasyn aıtyp berdi. Al keıbireýler belgili bir kezeńderde ómirdegi kúres - tartystardan bezip, tabıǵatty ǵana jyrlap, ómirden bezý kóıgeıin tartty. Qaıtkenmen de, tabıǵat kórkem ádebıetten úlken oryn aldy.
«Abaı – qazaq mádenıeti tarıhynda orny zor, zamandastarynan oıy ozyq, eńsesi bıik erekshe tulǵa. Sondyqtan da ózim aqynnyń shyǵarmalaryn oqytpas buryn, aqynnyń ómirimen tanystyryp ketkendi jón kórdim. Ondaǵy maqsatym - oqýshylar aqynnyń shyǵarmalaryn shyn yqylaspen oqyp – úırenip, aqynnyń ózin qurmet tutyp, úlgi alarlyq dárejede tárbıelenýi kerek», - deıdi tájirıbeli ustaz. Abaı ómirin oqytýdyń barysynda onyń ósken ortasynyń ónegelik jaǵyn jekeleı anyqtap, dáleldeı aıqyn kórsete bilýdiń mańyzdy ekendigin basa aıtqan.
Abaı Qunanbaev 1845 jyly Semeı oblysynyń Shyńǵystaý óńirinde dúnıege kelgen. Alǵashynda Abaı óz aýlynda jaldamaly moldadan bilim aldy. Keıin aýqatty Qunanbaı balasyn Semeıdegi Ahmet Rızanyń medresesine oqýǵa berdi. Medresede ol Shyǵys ádebıetin kóp oqydy, qaladaǵy orys mektebine baryp júrdi. Mektepte júrgen shaǵynda aqyndyq talabyn baıqata bastady. Alaıda aǵa sultan Qunanbaı Abaıdyń qaladaǵy oqýyn aıaqtatpady. Abaıdyń ánderi, óleńderi qazaq dalasyna keń tarady. Abaı shyǵarmalarynyń tereń pálsapalyq oılary – keıingi urpaqqa qalǵan óshpes mura.
Búgin biz Abaıdyń tabıǵat lırıkasy jaıynda sóz etpekpiz. Eń aldymen «lırıka»degen sózge túsinikteme berip alaıyq. Lırıka degenimiz - aqynnyń ishki jan - dúnıesiniń sezim kúshimen tebirene tolqýy, óz basynyń kóńil - kúıi, kúıinish - súıinishi.
Lırıkanyń 4 túri bar.
1. Fılosofıalyq
2. Saıası
3. Mahabbat
4. Tabıǵat.
Abaıdyń tabıǵat lırıkasy jalań kelmeı, jamyrańqy keledi. Onyń peızajy qımylǵa, adammen qarym - qatynasqa, maǵynalyqqa toly. Abaıdyń peızajy bizdiń qanymyzǵa daryp, sanamyzǵa sińip ketken. Kóktem kelse, biz Abaıdyń sógilgen bultyn, oınaǵan naızaǵaıyn eske alamyz. Jaz shyqsa, biz Abaıdyń kókoraı shalǵynyna aýnaǵandaı bolamyz. Kúz bolsa, biz Abaıdyń dymqyl sý búrikken tumanyna shomylǵandaı áserlenemiz. Qys tússe, biz qaltyraǵan aq saqaldy shaldy kóz aldymyzǵa elestetemiz. Abaıdyń samaly, saǵymy, jeli, jańbyry, úskirigi, aıazy baıaǵy kúıinde turǵandaı sezinemiz. Onyń baılyǵy barshamyzǵa jetip jatatyndaı. Abaıdyń bir ulylyǵy osynda. Abaıdyń da aıryqsha jyrlaǵanynyń biri tabıǵat boldy. Ol tabıǵat aıasynda ósip, ony súıe bildi. Abaıdyń «Jelsiz túnde jaryq aı», «Kúz», «Qys», «Jaz» degen óleńderin oqyǵanda, tabıǵattyń ártúrli qubylysy kózińe elesteıdi. Jaratylystyń jaıdary jazyn, túsi sýyq tumandy kúzin, ne bolmasa saqyldaǵan aıazy men qarly boranyn óziń kórip turǵandaı bolasyń. Mysaly, «Jelsiz túnde jaryq aı» degen óleńinde:
Jelsiz túnde jaryq aı
Sáýlesi sýda dirildep,
Aýyldyń jany tereń saı,
Tasyǵan ózen gúrildep.
Qalyń aǵash japyraǵy,
Sybyrlasyp ózdi - ózi.
Kórinbeı jerdiń topyraǵy
Qulpyrǵan jasyl jer júzi, - dep, jazǵy túnniń ádemi sýretin aldyńa tartady, jaz keziniń jelsiz tymyq kúni, aspandaǵy jaryq aıdyń sýǵa túsken sáýlesi, jazǵy aýyl, onyń janyndaǵy tereń saı, gúrildegen ózen sýretshiniń boıaýy arqyly tutas bir kartına retinde kóz aldyńa keledi.
Aqyn jaınaǵan jazdyń ádemi kórkin osylaı sýrettese, sol sulý sýret ózgerip, gúl, japyraq solyp, túsi qashqan kúzdiń sýyq keskinin:
Sur bult túsi sýyq qaptaıdy aspan,
Kúz bolsa, dymqyl tuman jerdi basqan.
Bilmeımin, toıǵany ma, tońǵany ma?
Jylqy oınap, bıe qashqan, taı jarysqan.
Jasyl shóp, báısheshek joq burynǵydaı,
Jastar kúlmes, júgirmes bala shýlaı.
Qaıyrshy shal - kempirdeı túsi ketip,
Japyraǵynan aırylǵan aǵash, qýraı
Abaı shyǵarmashylyǵyndaǵy tabıǵat lırıkasy. júkteý
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Nazarbaev: “Abaıdy tanytý arqyly biz Qazaqstandy álemge tanytamyz, qazaq halqyn tanytamyz. Abaı árqashan bizdiń ulttyq uranymyz bolýy tıis “degen eken.
Uly aǵartýshy, aqyn, sazger Abaı ómiriniń sońyna deıin qazaq halqynyń jarqyn bolashaǵy úshin kúresti. Artyna qaldyryp ketken asa qundy muralarynda Abaı adam boıynda kezdesetin jaman minez - qulyqtardy synady jáne adamdyqty, aqyl men bilimdi alǵa qoıdy. Sonymen qatar, basqa týysqan halyqtardyń mádenıeti men ónerin bilýge shaqyrdy.
Ultymyzdyń uly perzenti - hakim Abaıdyń, óz zamanynan oza týǵan aqynnyń tereń oılary men asyl sózderi keleshek zamanymyzda da gaýhardaı jarqyrap, kózi ashyq kókirekterge nur bolyp quıyla bereri haq.
Abaıdyń aqyndyq álemi maǵynalyq aýqymy óte keń uǵym. Abaı poezıasy - óz zamanyndaǵy qoǵamdyq ómirdiń eń kókeı testi, eń kúrdeli jáne mańyzdy máselelerin qozǵaǵan, tolǵaǵan poezıa. Onyń óleńderinde, qara sózderinde qazaq ómiriniń kórkem beınelengen telegeı teńiz shyndyǵy bar. Abaı shyǵarmalary qazaq ádebıeti men mádenıeti tarıhynda ózinshe bólek, órisi asa bıik, múlde jańa oı - pikir, kórkem sezim álemin ashqany daýsyz.
Balalarynyń janyna jaqyn Abaıdyń tabıǵat lırıkasy men ósıetteri. Abaıdyń tabıǵat lırıkalary óz aldyna jeke sóz etýdi mindetteıdi. «Abaı beınelegen jaz ben qys, kóktem men kúz, jaılaýdaǵy aýyl, dalanyń túngi tynysy, ár túrli keıiptegi tabıǵat kórinisteri ǵana emes, adam janynyń qubylystarymen, eldiń tirshilik – tynysymen tikeleı baılanysty ómirsheń sýretter» deıdi ǵalym T. Aqsholaqova.
Abaı – tabıǵatqa jan bitire, kórkem de áserli beıneleýdiń teńdesi joq sheberi. Abaıǵa deıin qazaqta tabıǵattyń belgili bir sátin, kórinisin nemese jyldyń ár mezgilin arnaıy jeke óleń etip jazý dástúri bolmaǵan. Aqynnyń aıtýynsha tabıǵat – kúlli tirshilik ataýlyny qutty qonys mekeni, altyn uıa, tal besigi, Abaıdyń osy taqyrypqa jazylǵan shyǵarmalyq mazmuny qorshaǵan tabıǵattyń jandy boıaýyn, ińkár sátin kináratsyz qurmetpen, onyń ishinde qazaqtyń barlyq is - áreketin, salt - dástúrin, minez, oı qabiletin kórsete bilgenin dáleldedi.
Tabıǵat - adam balasynyń eńbek etip, ómir súretin ortasy. Bar baılyq, qazyna, tirshilik, tabıǵat dúnıejúzi ádebıetindegi iri klasık aqyndardyń barlyǵynyń da shyǵarmalarynan oryn aldy. Ár dáýir, ár jaǵdaıǵa laıyqty tabıǵatty árkim ártúrli jyrlady. Bireýler tabıǵat arqyly ómir súretin, bireýler tabıǵatty sýretteý arqyly kóńil - kúıin, óz kózqarasyn aıtyp berdi. Al keıbireýler belgili bir kezeńderde ómirdegi kúres - tartystardan bezip, tabıǵatty ǵana jyrlap, ómirden bezý kóıgeıin tartty. Qaıtkenmen de, tabıǵat kórkem ádebıetten úlken oryn aldy.
«Abaı – qazaq mádenıeti tarıhynda orny zor, zamandastarynan oıy ozyq, eńsesi bıik erekshe tulǵa. Sondyqtan da ózim aqynnyń shyǵarmalaryn oqytpas buryn, aqynnyń ómirimen tanystyryp ketkendi jón kórdim. Ondaǵy maqsatym - oqýshylar aqynnyń shyǵarmalaryn shyn yqylaspen oqyp – úırenip, aqynnyń ózin qurmet tutyp, úlgi alarlyq dárejede tárbıelenýi kerek», - deıdi tájirıbeli ustaz. Abaı ómirin oqytýdyń barysynda onyń ósken ortasynyń ónegelik jaǵyn jekeleı anyqtap, dáleldeı aıqyn kórsete bilýdiń mańyzdy ekendigin basa aıtqan.
Abaı Qunanbaev 1845 jyly Semeı oblysynyń Shyńǵystaý óńirinde dúnıege kelgen. Alǵashynda Abaı óz aýlynda jaldamaly moldadan bilim aldy. Keıin aýqatty Qunanbaı balasyn Semeıdegi Ahmet Rızanyń medresesine oqýǵa berdi. Medresede ol Shyǵys ádebıetin kóp oqydy, qaladaǵy orys mektebine baryp júrdi. Mektepte júrgen shaǵynda aqyndyq talabyn baıqata bastady. Alaıda aǵa sultan Qunanbaı Abaıdyń qaladaǵy oqýyn aıaqtatpady. Abaıdyń ánderi, óleńderi qazaq dalasyna keń tarady. Abaı shyǵarmalarynyń tereń pálsapalyq oılary – keıingi urpaqqa qalǵan óshpes mura.
Búgin biz Abaıdyń tabıǵat lırıkasy jaıynda sóz etpekpiz. Eń aldymen «lırıka»degen sózge túsinikteme berip alaıyq. Lırıka degenimiz - aqynnyń ishki jan - dúnıesiniń sezim kúshimen tebirene tolqýy, óz basynyń kóńil - kúıi, kúıinish - súıinishi.
Lırıkanyń 4 túri bar.
1. Fılosofıalyq
2. Saıası
3. Mahabbat
4. Tabıǵat.
Abaıdyń tabıǵat lırıkasy jalań kelmeı, jamyrańqy keledi. Onyń peızajy qımylǵa, adammen qarym - qatynasqa, maǵynalyqqa toly. Abaıdyń peızajy bizdiń qanymyzǵa daryp, sanamyzǵa sińip ketken. Kóktem kelse, biz Abaıdyń sógilgen bultyn, oınaǵan naızaǵaıyn eske alamyz. Jaz shyqsa, biz Abaıdyń kókoraı shalǵynyna aýnaǵandaı bolamyz. Kúz bolsa, biz Abaıdyń dymqyl sý búrikken tumanyna shomylǵandaı áserlenemiz. Qys tússe, biz qaltyraǵan aq saqaldy shaldy kóz aldymyzǵa elestetemiz. Abaıdyń samaly, saǵymy, jeli, jańbyry, úskirigi, aıazy baıaǵy kúıinde turǵandaı sezinemiz. Onyń baılyǵy barshamyzǵa jetip jatatyndaı. Abaıdyń bir ulylyǵy osynda. Abaıdyń da aıryqsha jyrlaǵanynyń biri tabıǵat boldy. Ol tabıǵat aıasynda ósip, ony súıe bildi. Abaıdyń «Jelsiz túnde jaryq aı», «Kúz», «Qys», «Jaz» degen óleńderin oqyǵanda, tabıǵattyń ártúrli qubylysy kózińe elesteıdi. Jaratylystyń jaıdary jazyn, túsi sýyq tumandy kúzin, ne bolmasa saqyldaǵan aıazy men qarly boranyn óziń kórip turǵandaı bolasyń. Mysaly, «Jelsiz túnde jaryq aı» degen óleńinde:
Jelsiz túnde jaryq aı
Sáýlesi sýda dirildep,
Aýyldyń jany tereń saı,
Tasyǵan ózen gúrildep.
Qalyń aǵash japyraǵy,
Sybyrlasyp ózdi - ózi.
Kórinbeı jerdiń topyraǵy
Qulpyrǵan jasyl jer júzi, - dep, jazǵy túnniń ádemi sýretin aldyńa tartady, jaz keziniń jelsiz tymyq kúni, aspandaǵy jaryq aıdyń sýǵa túsken sáýlesi, jazǵy aýyl, onyń janyndaǵy tereń saı, gúrildegen ózen sýretshiniń boıaýy arqyly tutas bir kartına retinde kóz aldyńa keledi.
Aqyn jaınaǵan jazdyń ádemi kórkin osylaı sýrettese, sol sulý sýret ózgerip, gúl, japyraq solyp, túsi qashqan kúzdiń sýyq keskinin:
Sur bult túsi sýyq qaptaıdy aspan,
Kúz bolsa, dymqyl tuman jerdi basqan.
Bilmeımin, toıǵany ma, tońǵany ma?
Jylqy oınap, bıe qashqan, taı jarysqan.
Jasyl shóp, báısheshek joq burynǵydaı,
Jastar kúlmes, júgirmes bala shýlaı.
Qaıyrshy shal - kempirdeı túsi ketip,
Japyraǵynan aırylǵan aǵash, qýraı
Abaı shyǵarmashylyǵyndaǵy tabıǵat lırıkasy. júkteý
You Might Also Like
