InfoHub Logo

Taǵzym saǵan, uly jeńis!
Kórinis: (Ardager ata men nemereleriniń kele jatqandaǵy áńgimesi)
Nemere: Ata, qandaı án aıtyp kele jatyrsyz?
Ata: Soǵys týraly án, botam.
Nemere: Soǵys degen ne ózi?
Ata: Soǵys degendi, balam, bir sózben aıtyp jetkizý qıyn. Soǵys bastalǵan kezde biz mektep bitirip, túlekter keshin ótkizip jatqan edik.../Atasynyń elesi../
Sahnada kórinis: «Mektep bitirip jatqan oqýshylardyń válsi»
Radıodan Levıtannyń soǵys týraly habarlamasy estiledi
Birinshi oqýshy:«1941 jyl. Aqpan»
1941 jyl aqpandatqan,
Syrtta aıaz, aýylymyzdy aq qar japqan.
Úńireıgen úreı tur soǵys deıtin,
Alapat aspan, jerdi attandatqan
«Attan!» dedi, ol erteń attanady.
Attanady eńbektiń aqtabany
Kúreginiń ornyna qarý alyp,
Jaýyngerdiń rólin atqarady
Ol erteń attanady.
Kórinis: «Soǵysqa attandyrý...»
Nemere: Ata, soǵys kezinde bizdiń qalamyzdyń jaǵdaıy qalaı boldy?
Ata: Qalamyzda 314 - atqyshtar dıvızıasy qurylyp, biraz jerlesterimiz sol soǵysqa attansa, al elde qalǵandary tylda qyzý jumys istedi. Sol kezde Reseıden kelgen zaýyttarda jasy men kárisiniń bári de kúni - túni eńbektenip, qarý - jaraq jasap, kıim - keshek, azyq - túlik jınap maıdanǵa attandyryp, olar da jeńis jolynda óz úlesterin qosty.
Nemere: Ata, sonda qalamyzdaǵy Lenın, Kırov, Kýıbyshevzaýyttary Reseıden kelgen eken ǵoı.
Slaıd júrip turady: Petropavl qalasynyń soǵys ardagerleri týraly derekter... 314 - atqyshtar dıvızıasy jáne zaýyttar týraly...
Nemere: Ata, soǵys kezinde jaýyngerler týraly otbasy qalaı habar
Ata: Iá, qarǵam, uıaly telefon bolǵan joq, soǵysta jaýyngerlerdiń úıine úsh buryshty hat keletin...
Bı: «Vestochka»
Sahnalyq qoıylym: «Qara qaǵaz». (Bombanyń dúrsili, sahnada aýyl kórinisi... aýyl adamdary qyrmanda.,,)
Poshtashybala:- Apa, sizge hat keldi (aqyryn, qınala sóıleıdi)
Áje: Áý, balam, tynyshtyq bolsa jarar edi?! Asanym meniń Alla bergen jalǵyzym ǵoı. Kadısha, qulynym, sen maǵan qaraǵanda saýattysyń ǵoı, kel oqyshy.
(Asan Hamzın Lenıngrad úshin shaıqasta qańtardyń 15 - i erlikpen qaza tapty.) Bı: qara kıim kıgen bıshiler qaraly habardy beıneleıdi.
Áje:«Qadısha, endi aǵań joq... Ony zulmat soǵys jutty... Ol seniń jolyńda óz janyn qurban etti... Sen jasyma, basyńdy kóter, qarǵam! (Nemeresin jylap turyp jubatady)
Án: «Soǵystan qaıtqan soldattar»
Montaj: Birinshi oqýshy:
Jarty aı tur shar aspanda tozǵan taǵa,
Úskirik úrleı me, álde qozǵalta ma?!
Ájem júr, týǵan jerdiń topyraǵyn
Tumar ǵyp tigip jatyr bóz qaltaǵa.
Jalynǵan, ǵazız anam surap qalǵan.
Joǵaldy sol betimen biraq ta arman.
Senbeımin «Ákeń óldi» degenge men,
Sebebi ol úıimizden tiri attanǵan.
Ekinshi oqýshy: Úshinshi oqýshy:
«Boryshtymyz»
Qandy maıdan, qyzyl órt borandaǵan...
Talaı bozdaq sol órtten oralmaǵan.
Men búginde baqytty bolyp júrsem,
Bul – solardyń qyzyǵy kóre almaǵan.
Ýaqyt – tulpar kúnderdi ala qashyp,
Jeńisten soń jetpis jyl ara qashyq.
Qashqan saıyn ýaqyt olar jaqyn,
Uly isterge bizben júr aralasyp.
Úshinshi oqýshy:
Búgingi olar urpaqtyń án - jyrynda,
Araılap atqan árbir tań nurynda.
Aıaýly mahabbatta, aq armanda,
Ár adamnyń qanynda, taǵdyrynda.
Máńgilikke aınalyp ótkenimen,
Kerýen tartyp kógildir kók tórimen,
Qaıtqan qus bop qıqýlap týǵan elge
Oralady ár jyldyń kóktemimen.
Keńge siltep qulashty, óristi biz.
Ǵaryshqa da aýdardyq qonysty biz,
Beıbit kúnniń ár tańǵy tynysy úshin
Biz olardyń aldynda boryshtymyz.
Nemere:- Ata, jaýdy jeńip, jeńiske jetkenderińiz týraly estigende qandaı sezimde boldyńyz?
Ata:- Ol kún eshqashan da umytylmaıtyn kún boldy. Áli esimde Jeńis! degen habar kelgende barlyq jaýyngerler qýanyshtan júregimiz jaryla jazdap, bir - birimizdi qushaqtaı ala jyladyq. Bul - qýanyshtyń jasy bolatyn. Ol qýanyshymyzdy sózben aıtyp jetkizý qıyn... Senderiń bastaryńa ondaı qıyndyq bermesin. Bilim alyp, tatý - tátti, beıbit ómirde ómir súrińder.
Nemereleri: Rahmet ata! Búgin ortalyq alańda Jeńis kúnine sherý ótedi, sonda sizdi alyp baramyz. Júrińiz ata bizben...
/Sahnadan nemereleri atasyn alyp shyǵady/
Hor: «Jeńis kúni» áni

Soltústik Qazaqstan oblysy,
Petropavl qalasy, Qojabergen jyraý atyndaǵy
№6 orta mektebiniń mýzyka páni muǵalimi
Temırhanova Shynar Seıtovna