Abaı týraly shyǵarma esse
Abaı týraly shyǵarma esse
Abaı Qunanbaıuly (1845 — 1904) jyly búgingi Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Shyńǵys taýy baýraıynda dúnıege týylǵan. Abaı qazaqtyń ádebıetinde qaıtalanbas uly oıshy, fılosof, aqyn. Abaı óz balalyq kezin ájesi men anasynyń janynda ótkizgen. Abaı sanasyna qatysty bar shýaqty qasıetter men aqyndyqqa degen umtylys sezimi ájesi men anasynyń áserinen sińgen.
Abaı aýyldyq moldadan bilim alyp, saýat ashyp, keıinnen Semeıge saýatty damytý maqsatpen attanady. Abaı aqyn medrese oqýynda júrgen ýaqytynda Shyǵys poezıasyna qyzyqtanyp, Shyǵystyń aqyndary sekildi óleńder jazýǵa talpynady. Sekseninshi jyldar ortalyǵynda Abaı aqyndyq jolyna baǵyt burady. Abaı óleń jáne shyǵarmalaryn úzilissiz jazýǵa tyrysty. Degenimen, sonaý kezderdegi halyqtyń ishindegi tartystar aqyndyq ónermen aınalysýdy qıyndatany. Abaı aqyndyqqa baǵyt burǵanda óleńderin bilim, óner jáne mádenıetke baǵyttady. Abaı 1885 jylda «jasymda ǵylym bar dep eskermedim» - dep ataǵan tuńǵysh shyǵarmasyn jazdy. Osy óleńi tuńǵysh Abaıdyń shyǵarmasy bolyp, Abaıdyń aqyndyq joldaǵy izdenisin tanytty.
Abaıdyń qarasózderi
Álemde esh zat ózi tańdaǵan muratqa jetkilikti qaırat pen jiger jasamaı jetý qıyn. Ǵylym jáne bilimdi oqyý, ózinshe izdený — qaırat borlysy. Keıbireýler ǵylym jáne bilimdi aqyl — qaıratsyz úırený qıyn. Abaıdyń shyǵarmalary osyndaı maǵynalarǵa toly bolǵan.
Abaıdyń qaıratty qarasózderi onyń sózge degen óneriniń kórkemdik kúshin, danalyǵyn kórsetken prozalyq shyǵarmalar bolyp tabylady. Abaıdyń qarasózderiniń jalpylyq sany 45 bólekten tqrady. Olar taqyryp nysanynan birǵana baǵytta jazylmady, olar ár alýan boldy. Abaıdyń 6 - 7 qarasózderi qysqalaý bolsa, keıbireýleri taqyryp jáne maǵynasy jaǵynan aýqymdy boldy. Abaı óz qarasózderinde týyndynyń kórkine ǵana emes, sonymen birge onyń aýqumdyǵy men maǵynasyna nazar aýdarǵan. 1918 jyly Semeıde jaryq kórgen «Abaı» jýrnalynda Abaıdyń birneshe qarasózderi jaryq kórdi.
Abaı Qunanbaıuly (1845 — 1904) jyly búgingi Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Shyńǵys taýy baýraıynda dúnıege týylǵan. Abaı qazaqtyń ádebıetinde qaıtalanbas uly oıshy, fılosof, aqyn. Abaı óz balalyq kezin ájesi men anasynyń janynda ótkizgen. Abaı sanasyna qatysty bar shýaqty qasıetter men aqyndyqqa degen umtylys sezimi ájesi men anasynyń áserinen sińgen.
Abaı aýyldyq moldadan bilim alyp, saýat ashyp, keıinnen Semeıge saýatty damytý maqsatpen attanady. Abaı aqyn medrese oqýynda júrgen ýaqytynda Shyǵys poezıasyna qyzyqtanyp, Shyǵystyń aqyndary sekildi óleńder jazýǵa talpynady. Sekseninshi jyldar ortalyǵynda Abaı aqyndyq jolyna baǵyt burady. Abaı óleń jáne shyǵarmalaryn úzilissiz jazýǵa tyrysty. Degenimen, sonaý kezderdegi halyqtyń ishindegi tartystar aqyndyq ónermen aınalysýdy qıyndatany. Abaı aqyndyqqa baǵyt burǵanda óleńderin bilim, óner jáne mádenıetke baǵyttady. Abaı 1885 jylda «jasymda ǵylym bar dep eskermedim» - dep ataǵan tuńǵysh shyǵarmasyn jazdy. Osy óleńi tuńǵysh Abaıdyń shyǵarmasy bolyp, Abaıdyń aqyndyq joldaǵy izdenisin tanytty.
Abaıdyń qarasózderi
Álemde esh zat ózi tańdaǵan muratqa jetkilikti qaırat pen jiger jasamaı jetý qıyn. Ǵylym jáne bilimdi oqyý, ózinshe izdený — qaırat borlysy. Keıbireýler ǵylym jáne bilimdi aqyl — qaıratsyz úırený qıyn. Abaıdyń shyǵarmalary osyndaı maǵynalarǵa toly bolǵan.
Abaıdyń qaıratty qarasózderi onyń sózge degen óneriniń kórkemdik kúshin, danalyǵyn kórsetken prozalyq shyǵarmalar bolyp tabylady. Abaıdyń qarasózderiniń jalpylyq sany 45 bólekten tqrady. Olar taqyryp nysanynan birǵana baǵytta jazylmady, olar ár alýan boldy. Abaıdyń 6 - 7 qarasózderi qysqalaý bolsa, keıbireýleri taqyryp jáne maǵynasy jaǵynan aýqymdy boldy. Abaı óz qarasózderinde týyndynyń kórkine ǵana emes, sonymen birge onyń aýqumdyǵy men maǵynasyna nazar aýdarǵan. 1918 jyly Semeıde jaryq kórgen «Abaı» jýrnalynda Abaıdyń birneshe qarasózderi jaryq kórdi.
You Might Also Like
-
Zorlyq – zombylyq týraly men ne oılaımyn - saýalnamasy
