InfoHub Logo

Anotasıa

Zertteýdiń maqsaty men mindetteri:

Qazirgi tańda Táýelsiz el bolyp, óz basymyzǵa bólek shańyraq kóterip, úlken eldik sharýalardy tyndyryp jatqan kezeńdemiz. Elimizdiń qazirgi ýaqyttaǵy jaǵdaıyna keler bolsaq, álem tanyǵan memleketke aınalý ústinde, aınalamyzdaǵy eldermen salystyrǵanda kósh basyndaǵy memleketpiz. Aldymyzda kóptegen maqsat - murattar tur, degenmen júkti jumyla kóterýdiń arqasynda qyrýar ister tyndyrylyp jatyr. Óıtkeni bizdiń uly maqsatymyz - «Máńgilik el» bolý. Halqymyzdyń tarıhyna, tarıhı jádigerlerine degen qyzyǵýshylyǵy jastar arasynda otansúıgishtikke tárbıeleýge súbeli úles qosatyndyǵy belgili. Ózim sekildi mektep deńgeıindegi balalarǵa qazaq eliniń tarıhyn, salt - dástúrin, eldigin tanytyp, ata - babalarymyzdan qalǵan muralardy, qazaq mádenıetin keıingi urpaqqa jetkize bilý, nasıhattaý. Dostarymdy erlikke, jaýyngerlikke, batyldyqqa, otanshyldyqqa baýlý.

Boljam: Elimizdi jaýdan qorǵaǵan batyrlarymyzdyń qarý - jaraǵyn jasaý kezinde temir balqytý úshin paıdalanylǵan ustanyń negizgi quraldarynyń biri - kórik jaıly jas urpaq sanasyna toqyp, ulttyq qundylyq retinde qadirleıdi.

Zertteý kezeńderi:

İ kezeń: Kórik jaıly derekter jınaý.

İİ kezeń: Ákemmen birigip kóriktiń jasalý tehnologıasyn meńgerý.

Zertteý nysany

Murajaı, «Rýhanı jańǵyrý» ortalyǵy, Qyzylorda oblysynyń qolóner sheberlerimen júzdesý, kitaphana, ákemniń sheberhanasy

Jumys nátıjesi: Usta quraly – kórikti jasap, bes qarý jasaýda paıdalandyq. Jasalý tehnologıasyn jáne jumys prosesin meńgerdim.

Qyzylorda qalasy Á. Qudabaev atyndaǵy

№197 orta mektebiniń 6 synyp oqýshysy

Ánis Shyńǵystyń «Kórik – ulttyq qundylyq,

tarıhı jádiger» taqyrybyndaǵy

zertteý jumysyna

Pikir

Oqýshy Ánis Shyńǵys zertteý jumysyna tyń taqyrypty tańdaǵan. Kózden ushyp, kóńilden ketip bara jatqan ustanyń negizgi quraldarynyń biri – kórikti bala túgili úlkender jaǵy da bile bermeıdi. Tipti ǵalamtor jelisinde de kórik jaıly málimetter tym az. Soǵan qaramastan oqýshy ákesimen bes qarý jasaýda paıdalanǵan kórikke qyzyǵýshylyǵy oıanyp, derekter jınap, tipti ákesimen birigip, kóriktiń jasalý, jumys isteý tehnologıasyn meńgergen.

Kirispe bóliminde Shyńǵys tarıhymyzǵa toqtala ketip, Amangeldi sarbazdaryna qarý - jaraq jasaýda paıdalanylǵan kórik jaıly aıta ketken, jáne jazýshynyń áńgimesinen úzindi keltirgen.

Negizgi bóliminde kóriktiń túrlerine, erekshelikterine toqtalǵan. Sonymen qatar ákesimen birigip jasaǵan kóriktiń sqemasyn syzyp, jasaý kezeńi, ony paıdalaný kezeńin sýrettermen dáleldegen.

Eń qýanarlyǵy Shyńǵystyń óz úıinde ákesiniń arǵy atasy Óteýli ustanyń paıdalanǵan kórigin qadirlep, otbasylyq qundylyq retinde maqtanyshpen aıtýy.

Bolashaqta Shyńǵysty qazaq qolóneriniń janashyry, ulttyq mádenı muralarymyzdy zertteýshi jáne nasıhattaýshy jaqsy azamat bolady degen senim mol.

Oblystyq «Rýhanı jańǵyrý»

ortalyǵynyń dırektory N. Myńjas

İ. Kirispe

Táýelsizdikti nyǵaıtý jolyndaǵy ǵasyrǵa bergisiz ómirimiz jyljyp ótýde. Talaı - talaı mazmundy oqıǵalar tizbegi kóz aldymyzda. «Qazaqstan» - degen el atyn estise, tańdana qaıran qalatyn álem jurtshylyǵy, búgingi tańda bizdiń elimizdiń árbir aıaq alysyna, qarqyndy qadamyna qýana qol soǵýda. Halqymyzdyń eldikke, egemendikke, erlikke, jarqyn bolashaqqa, adamgershilik pen parasattylyqqa shaqyryp, jeteleıtin mádenı muralary, sonaý ejelgi dáýirden beri kele jatqan shejiremiz budan ári jalǵasýda.

Tarıh - bizdiń sheberlerimizge shabyt beretin negizgi qaınar kóz. Ata - badalarymyzdyń sándik buıymdar, saýyt - saıman, bes qarý jasap, metal balqytý tásilin qyzylordalyq sheberler zamanaýı jandandyryp, jańa túr sıpat berýde.

Meniń ákem Jaqypov Bekzat ta temirden túıin túıgen qolóner sheberi. Jazda ákem tapsyryspen bes qarý jasady. Men qasynda kómekshi bolyp, metaldy jaltyratyp tazalaý jumystaryn atqardym. Ákem bes qarý jasaý kezinde metaldy joǵary temperatýrada balqytý úshin arǵy atasynan qalǵan kórikti paıdalandy. Ádepkide ne nárse ekenin túsinbesem de jumys barysynda ottyqqa jel úrleıtin «kórik» degen ustanyń quraly ekenin, sonyń áserinen ot qatty laýlap janyp, metal qyp - qyzyl shoqtaı bolatynyn kórip qatty tań qaldym. Ákem qyzǵan temirdi aýyr balǵamen soǵý arqyly qylysh, naıza, aıbalta sekildi qazaqtyń batyrlary jaýǵa shapqanda qoldanǵan qarýlardy jasap shyǵardy. Elimizdi, jerimizdi jaýdan qorǵaǵan batyrlarymyzdyń qarý - jaraǵyn jasaýda úlken ról atqaratyn usta quraly - kórikke degen qyzyǵýshylyǵym artyp, derekter jınaı bastadym. Onymen qoımaı arǵy atasynan qalǵan kórikti negizge ala otyryp, kórik jasaıyqshy dep ákeme qolqa saldym. Sonymen zertteý jumysymnyń taqyrybyn «Kórik – ulttyq qundylyq, tarıhı jádiger» dep ataǵandy jón kórdim.

Ýaqyt pen keńistiktiń kókjıegi toǵysqan kezde bastalǵan ulttyq tarıhymyzǵa tereń úńilip, túp - tamyrymyzdy jete taný – barshamyzǵa ortaq mindet. Ata - babamyzdan qalǵan baıtaq elimizdiń murasyn, ulttyq qundylyǵyn saqtap, san tarıhtan syr shertip, saıyn dalanyń syryna úńilýge kómektesetin qasıetti orda – mýzeı.

Elbasy maqalasy negizinde Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi birqatar jumystar atqarýda. Osy rette mýzeı qoryna 1916 jylǵy Torǵaıdaǵy ult - azattyq kóterilis kezinde Amangeldi Imanov sarbazdaryna qarý - jaraq jasaýda qoldanylǵan kórik, iskenje, tós qabyldandy.

«Qara kórikti jibere tartyp qozǵaǵan saıyn som temirler balqyp jatyr. Qanisherdiń tas júregin osylaı balqytyp ajal aldynda yshqynsa obal bolmas edi. Temir balqydy, ony qazir balǵa men tóstiń arasyna salyp nansha ılep, oılaǵan buıymdary men aspaptaryn isteıdi. Qara kóriktiń «júregi» soǵyp tur. Amangeldiniń ustasy Sákeńniń alǵyr óneri, sheber qoly qyp - qyzyl temirdi babyna túsirip jatyr. Kórik úni «azattyq, azattyq» deıtin tárizdi...»

Tabyl Qulıastyń “Qara kórik” atty áńgimesinen úzindi

İİ. Negizgi bólim

1. Kórik jáne onyń túrleri

Kórik - usta dúkeninindegi bylǵarydan nemese teriden jasalǵan aýa úrleýish.

Kórik - usta, zergerlerdiń túrli metaldardy balqytyp, qyzdyryp, óńdeý úshin qoldanatyn, ottyqqa jel berip turatyn quraly. Kóriktiń «qos kórik», «qol kórik», «aspaly kórik», «aıaq kórik» degen túrleri bar.

Kóriktiń kólemi neǵurlym úlken bolsa, onyń kómeıinen ottyqqa beriletin aýanyń qysymy da soǵurlym joǵary bolady.

Qos kórik. Bir - birine qarama qarsy ornalastyrylǵan eki kórik. Ekeýiniń kómeıi de bir ottyqqa, ıaǵnı kóriktiń aýzyndaǵy ot jaǵatyn jerine kelip tireledi. Jeńil - jelpi jumysty jalǵyz kórikpen – aq atqara berýge bolady. Eger jalqy kóriktiń áli kelmeıtin úlken buıym soqqanda. Qos kórikti birdeı iske qosady.

Qol kórik. Eki taqtaıdyń arasyna ılengen teri kerip jasalynǵan kórik. Onyń astyńǵy shanaǵyna qaıystan baý taǵylyp, baýdyń bir ushy kóriktiń bastyryǵyna baılanady. Kóriktiń astyńǵy taqtaıynyń ortasyndaǵy tesikte kıiz jelbezegi bolady, bastyryqty tómen basqanda astyńǵy taqtaı joǵary kóteriledi. Sol kezde jelbezegi jabylyp, astyńǵy shanaqtaǵy jınalǵan aýanyń jartysy kóriktiń kómeıine, jartysy ortańǵy taqtaıdaǵy ashylǵan jelbezek arqyly ústińgi shanaqqa tolady.

Astyńǵy taqtaı tómen túsken kezde, bel aǵashtaǵy jelbezek jabylady da, ústińgi shanaqtaǵy aýa ústińgi shanaqtaǵy tómen túskendegi qysymymen kóriktiń kómeıine qaraı bet alady. Osy jolmen kóriktiń eki shanaǵy da aýany kezek - kezek úrlep turǵandyqtan, kóriktiń kómeıinen úzdiksiz ýilder jel uryp turady. Osyndaı sátti İ. Jansúgirov bylaı sýretteıdi:

... Kók qaltyrap, dirildep,

Jel kórikteı kúrildep...

Kóriktiń kólemi negurlym úlken bolsa, onyń kómeıinen ottyqqa beriletin aýanyń qysymy da soǵurlym joǵary bolady. Bundaı kólemdi kórikter tórt ógizdiń terisinen jasalǵan eken. El aýzynda «Kórigiń jeldi bolsyn, kóligiń jemdi bolsyn, kóılegiń jeńdi bolsyn» degen sóz osydan shyqqan.

Mes kórik. Bul kóriktiń eń qarapaıym ári eń baıyrǵy túri. Mundaı kórikti biteýdeı, jarmaı sypyrylǵan eki eshkiniń terisinen jasaıdy. Eshki terisin osy ádispen sypyrýdy «mes qylyp soıý» dep ataıdy.

Terini sypyryp jatqanda pyshaq tıgizbeı, judyryqpen irep alý kerek. Sodan soń terini tuzdap, birneshe kún malmaǵa salyp, ýqalap, kerip, sozyp, ábden jumsartady. Sodan soń teriniń bókse jaǵyn tegistep qyrqyp, odan eki juqa aǵash shegelep, ishki jaǵyn juqa kıizben astarlaıdy. Aǵashtyń bireýine bas barmaq, ekinshisine tórt saýsaq erkin syıatyndaı qaıys búldirgi taǵylady.

Osy jolmen ázirlengen eki eshkiniń terisiniń aldyńǵy pushpaqtaryna aǵashtan tyǵyn kıgizip, syrtynan qaıyspen myqtap baılap, qaıystyń artylǵan ushyn qazaq baý retinde bos qaldyrady. Sodan soń kepken asha aǵashyn alyp, ár ashasynyń ózegin qýalaı qyzǵan temirmen tesedi de, ol tesikter aǵash dińindegi odan góri úlkenirek tesikpen jalǵasyp jatady. Aǵash dińindegi tesikke temirden, qańyltyrdan jasalǵan kómeı bekitiledi.

Kórikti ornatý úshin bar bolǵany úsh temir qazyq qaǵylady. Onyń biri kóriktiń asha tusyna qaǵylsa, ekeýi eki mestiń pushpaǵynyń tusyna qaǵylady da, pushpaqtaryndaǵy qaıys baýlarmen baılanady.

Mundaı kórikti ornatý men jınap alý úshin birer mınýt qana ýaqyt ketedi. Kóshpeli ómirde, joryqta mundaı kórik óte yńǵaıly jáne jeńil, qarapaıym, kóp oryn da almaıdy.

Bul kórikti basatyn adam eki mestiń arasyna otyryp, kóriktiń búldirgesin saýsaqtaryn aqystyryp alyp, alaqanyn ashyp, mesti joǵary kóterip turyp, dereý juma qoıyp, tómen bassa, mestiń ishine tolǵan jel astyndaǵy qýys arqyly kóriktiń kómeıine, sol arqyly ári qaraı ottyqqa beriledi.

Osy ádispen eki mesti alma - kezek jelge toltyryp, basap otyrsa, kórik tolassyz jumys isteıdi.

Aıaq kórik. Bul kóriktiń aldyńǵy kórikterden aıyrmashylyǵy - ony qolmen emes, aıaqpen basady.

Ol úshin dóńgelek mahovıktiń ıindi biligine jalǵasqan pedaldi basyp otyrsa bolǵany. Jumys isteý prınsıpi aıaq mashınanikindeı. Mahovıktiń jetegi kóriktiń syrtqy qańyltyrmen qorshalǵan jeldetkish ebelegin aınaldyrady. Ebelekti qorshaýymen qosyp, «Ulý» dep ataıdy.

Erterekte kórikti jaǵatyn kómirdi qoldan ázirlegen. Ony ustalar ózderi jaǵyp nemese kómirshige jaqtyratyn bolǵan. «Temirshi kómirshige úıir» degen sóz sodan qalǵan.

Kómir ázirleý úshin toǵaıdaǵy aınalasy ashyq alań tańdalyp alynady. Alańdaǵy kómir jaǵatyn qý butaqtardy ortaǵa úıip órteıdi. Aǵash ábden janǵan kezde tyrmamen tyrmalyp, sypyrǵyshpen sý seýip sóndiredi. Shoq shala bolmaı túgel janǵany durys. Sodan soń kómirdi alańǵa jaımalap, kún kózine, jel ótine keptirip jınap, qaptap alady. Dińi qatty ári tyǵyz aǵashtyń kómiri «ótkir», ıaǵnı qyzýy joǵary bolady. Ondaı kómirmen temirdi qyzdyryp, soǵa berýge bolady.

...«Kórik ǵarip emes pe,

Salǵan temir qyzbasa», - dep Jambyl atamyz aıtqandaı, kórik jeldi, kómir qyzýly bolsa, jumys isteý de jeńil bolady.

Qazybektiń: Sen temir de, men kómir,

Eritkeli kelemin.

Eki eliktiń balasyn,

Telitkeli kelemin, - degen óleń joldary men el aýzyndaǵy: «Sýsyz ómir joq, otsyz temir joq», «Temir syryn otta tanytady» degen naqyl sózderden temirdi óńdeý úshin ottyń mańyzy zor ekendigin ańǵaramyz.

Kórikti dúkenniń ortasyna ornalastyryp, otty shańyraqtyń astyna tútin shyǵatyn tusyn dál keltirip ornalastyrǵan. Kóriktiń ottyǵyna jaqyn jerde sý toltyrylǵan aǵash nemese temir kespek ornatylady. Kórikke taskómir jaqqanda ys tımeý jaǵy da qarastyrylǵan.

Ustanyń órisi

Kóriginen tósine deıin

1. Kóriktiń jasalý tehnologıasy jáne atqaratyn qyzmeti

Ákem ekeýmiz jasaǵan myna kórik - eki shanaqty aspaly kórik. Kórikti kádimgi qalyń faner aǵashynan dıametri 45, uzyndyǵy 72 sm etip kesip aldyq. Onyń astyńǵy taqtaıshasyna aýa jınaǵysh tesik ornatyldy. Ortasyndaǵy aǵashyna aýa ótkizgish jelbezek ornatyldy. Ústińgi taqtaı bútin, sebebi jınalǵan aýa ústinen shyǵyp ketpeý kerek. Astyńǵy shanaq joǵary kóterilgende jınalǵan aýa ústińgi shanaq arqyly kóriktiń kómeıine, odan temir tútikshe arqyly ottyqqa baryp, birqalypty aýa úrlenip turady. Baıyrǵyda kórikti tórt túlik maldyń terisin ılep, óńdep, sonymen qaptaıtyn bolsa, biz ákem ekeýmiz jasandy bylǵary satyp alyp qaptadyq. Qaptaǵan kezde esh jerinde sańylaý qalmaý kerek.

«Tesik kórik jelge tolmas,

Topasqa bilim qonbas» degen osydan qalǵan dep oılaımyn.

Aspaly kórik úsh tireýish baǵanǵa ornatylady. Astyńǵy taqtaıshaǵa jýan jip nemese qaıys arqyly joǵarydan uzyn baqan aǵashqa baılanyp, ony bir shetin basyp qalǵanda qysymmen aýa úrlep tura beredi.

Ákem ekeýmizdiń jasaǵan eki shanaqty aspaly kórigimiz.

1. Kórik - tarıhı jáne otbasylyq jádigerimiz

Ákemniń arǵy atasy Óteýli óz zamanynyń ustasy bolǵan. Turmysqa qajetti zattardy jasap, halyqtyń qajettiligine eńbek etken Óteýli atanyń temir balqytýda paıdalanǵan kórigin týysqandary ata jolyn qýǵan ákeme ákelip tabystaıdy. Qazirgi kezde kórik ákemniń ustahanasynan oryn alyp, bizdiń otbasylyq jádigerimizge aınaldy. Terisi jyrtylyp, aǵashtary muqala bastap, tozyǵy jetken bul kórik bizge ata - baba amanatyndaı boldy.

Halqymyz kórikti óte qasıetti sanaǵan jáne ony kez - kelgen jerge qoımaıtyn bolǵan.

«Ustalyq ónerde dáretsiz kórik jaqpaý»,

«Aýyrǵan balalardy kóriktiń ústinen attatý. Otpen alastaý, Qyzyp turǵan temirge sý búrkip, ushyqtaý» degen nanym - senimnen osyny ańǵaramyz.

Shamamen HİH ǵasyrdyń bas kezinde Óteýli usta paıdalanǵan kórik

İİİ. Qorytyndy

Ustalyq ónerdi ózge óner túrlerinen bólip, jeke - dara qaraýǵa áste bolmaıdy. Qazirgi kezeńde de ata - babamyzdyń qasıetti jolyn qýǵan, temirden túıin túıgen ustalar respýblıka kóleminde barshylyq. "Mádenı mura, ata - babamyzdan mıras retinde jetken dástúrli óner - qazirgi zaman mádenıeti úshin qaınar kóz, káýsár bulaq" - dep mádenıettanýshy Bolat Baıjigitov aıtqandaı ustalyq ónerdi keń nasıhattaýda Qalqaman Tileýhanov, Dárkembaı Shoqparuly sıaqty sheberler Keńes zamanynda nasıhattaýdy qolǵa aldy. Dál qazir táýelsiz elimizde tez arada sheshimin tabýǵa tıisti, kezek kúttirmes másele bar. Ol – ulttyq jádigerler palatasyn ashyp, arǵy, bergi tarıhymyzda jasalǵan qarý - jaraq, ustalyq óner týyndylaryn bir shańyraq astynda jınaqtaý, eldigimizdiń belgisin tanytý. Bul barlyq órkenıetti elderde bar ejelden qalyptasqan dástúr.

Men osymen “Kórik – ulttyq qundylyq, tarıhı jádiger” taqyrybyndaǵy zertteý jumysymdy qazaq qolóneriniń janashyry, etnograf, ǵalym Dárkembaı Shoqparulynyń myna óleń joldarymen qorytyndylaǵym keledi:

Babamnan qalǵan mura tós pen kórik,

Usta ákemniń úlgisin óskem kórip.

Uǵynamyn osyny mol baılyq dep,

Basqa baılyq men úshin bes teńgelik.

Usynys

1. Kezinde elimizdi, jerimizdi jaýdan qorǵaǵan batyrlarymyzdyń qoldanǵan bes qarýy, sol bes qarýdy jasaýda úlken ról atqarǵan kórik sıaqty tarıhı qundylyqtarymyz qazirgi tańda jastardyń sanasynan birjola joıylyp ketpes úshin tarıh, kórkem eńbek oqýlyqtarynda oqýshylarǵa keń kólemde málimet berilse;

1. “Rýhanı jańǵyrý” baǵdarlamasy aıasynda ulttyq qolóner buıymdary men usta quraldaryna mýzeılerde arnaıy zaldar ashyp, lektorııler uıymdastyrylsa;

1. Árbir oblys ortalyǵynda ashylyp jatqan etnoaýyldarda “Kórik” sıaqty usta quraldarynyń qyzmetin kópshilikke keńinen tanystyrýǵa arnalǵan dástúrli qolóner ustalarynyń “sheberlik saǵattary” uıymdastyrylsa.

Jalpy alǵanda ulttyq qolóner buıymdary men qural - saımandardy nasıhattaý júıeli túrde jolǵa qoıylsa.

Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi

1. «Syrdyń syrly boıaýlary» álbom jınaq. «Kitap» baspasy 2007

2. «Qazaqtyń qoldanbaly óneri» D. Shoqparuly. «Almaty kitap» 2007

3. «Qazaq qolóneri» Q. Ámirǵazın. Almaty 1996

4. «Qazaq qolóneri» Q. Qasımanov

5. «Qazaqtyń dástúrli qarý - jaraǵynyń etnografıasy» Q. Ahmetjan. 2006

6. Ǵalamtor jelisi

Ábý Qudabaev atyndaǵy №197 qazaq orta mektebi
Zertteý taqyryby: Kórik – ulttyq qundylyq, tarıhı jádiger
Seksıasy: Etnomádenıettaný
Avtor: Ánis Shyńǵys Bekzatuly
Synyby: 6A
Jetekshisi: Jumabekova Ulbosyn Erǵabylqyzy
Ǵylymı jetekshi: Oblystyq «Rýhanı jańǵyrý» ortalyǵynyń dırektory N. Myńjas
Qyzylorda qalasy, 2019 jyl