InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Abaıdy taný - murat,
Abaı shyqqan bıikke talpyný – paryz.
Sabaqtyń túri: Oqýshylardyń ǵylymı qoǵamyndaǵy ǵylymı keńes otyrysy (jobalardy qorǵaý)
Sabaqtyń tıpi: teorıalyq qorytyndylaý jumysy (baıqaý)
Sabaqtyń ádis – tásili: damyta oqytý, problemalyq oqytý, ujymdyq oqytý ádisteri. Mıǵa shabýyl, joba qorǵaý, boljam – pikir.
Sabaqtyń maqsaty:
«Abaı joly» roman – epopeıasyndaǵy obrazdar galereıasy, epopeıanyń altyn dińgegi Abaımen birlestikte alynýy týraly túsinik berý. Epopeıanyń ón boıyndaǵy Abaı dástúri, ulylar úndestigi jaıly túsinikterin qalyptastyra otyryp, oqýshylardy ǵylymı izdeniske jumyldyrý.
«Abaı joly» roman – epopeıasynan alǵan bilimderin jınaqtaý, qaıtalaý, izdendirý, zertteý jumystary arqyly shyǵarmashylyq jumystarǵa jeteleý.
Oqýshylardyń óz betimen izdenýge, ǵylymı izdeniske daǵdylandyrý. Problemany sheshe bilý, ǵylymı negizde dáleldeýge qalyptastyrý, bilimdilik daǵdylaryn damytý. Bilimdi oqýshylyq deńgeıden analız, sıntez, shyǵarmashylyq deńgeıge kóterý.
Adamzat ádebıeti, mádenıeti, óneri, rýhanı baılyǵyn izdený, ony qurmetteýge baýlý. Ádemilik, sulýlyqty qabyldaýǵa tárbıeleý. Ultjandylyq qasıetterin qalyptastyrý.
Sabaqtyń qural - jabdyǵy: ınteraktıvti taqta, slaıd, prezentasıalar, ǵylymı joba, beınefılmder, t. b.
Pánaralyq baılanys: tarıh, án - kúı, qazaq tili.

Sabaqtyń ótilý barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Sabaq maqsaty men kezeńderi jáne sharttarymen tanystyrý.
Muǵalim sózi:
Abaı – atanyń balasy emes, halyq balasy. Adamzattyń Abaıy. Abaı jazba ádebıetiniń negizin salýshy. Abaı bizben máńgi birge, óıtkeni Abaı shyǵarmalary ulttyq ónerdi damytýdyń jańań baǵyty retinde qyzmet atqaryp keledi. HHİ ǵasyr qazaq ádebıeti Abaı dástúrin jalǵastyra otyryp ósti, jetildi. Abaı ultymyzdyń týy. Abaı adam ómirin maǵynaly etýdi, aqylǵa, eńbekke súıenip ómir súrýdi, jamandyq jasamaýdy, adamgershilikti saqtaýdy jastarǵa ósıet etti.
Elbasymyz N. Á. Nazarbaevtyń «Bizdiń mindetimiz básekelestikke laıyq urpaq tárbıeleý», degen pikiri jastarǵa Abaısha bilim alý, Abaısha ómir súrý degendi uqtyrady.
Balalar sender osy kúnge deıin Abaıdy aqyn retinde tanyp bilip kelseńder, al endi M. Áýezovtiń «Abaı joly» roman – epopeıasyn oqyǵaly ony tarıhı tulǵa ekenin bildińder.
Balalar N. Á. Nazarbaev «Abaıdy tanı almaǵan qazaq, dúnıeni de tanyp jarytpaıdy» degen. Abaıdy oqyp, tanyǵan saıyn onyń jańa syrlaryna qanyq bolasyńdar. Biraq Abaıdyń sheshilmegen syrlary kóp. Abaı biz úshin máńgilik jumbaq qubylys. Al ol týraly ashylmaǵan syrlardy taný – murat, Abaı shyqqan bıikke talpyný – paryz.
Aýyldarǵa(topqa) bólý.
1. Abaı aýyly
2. Muhtar aýyly
3. Shákárim aýyly
4. Qunanbaı aýyly

İ kezeń
«Men jas kezimde Qazaqstannyń dalasynda turdym da, sol kezdegi kóshpendi qazaqtardy kóp kórdim, alaıda tek M. Áýezov qana óziniń «Abaıymen» meniń qazaq halqy týraly bilimimdi tolyqtyrdy, men endi ǵana hosh ıisti samaly esken dalanyń jupar aýasyn jutyp, qazaq bop ketken tárizdimin» - degen eken.
K. Fedrın
Oqýshylardyń ǵylymı qoǵamyndaǵy keńes otyrysy (jobalardy qorǵaý. 40 mınýt)
İ joba «Máńgilik jumbaq qubylys».
İİ joba «Abaıdyń pedagogıkalyq murasy».
İİİ joba «Abaıdyń aqyndyq mektebi»
İÚ joba «Qunanbaıdy kim dep bilemiz?»
İİ kezeń
M. Áýezovtiń «Abaı joly» romanynyń «Shytyrmanda» taraýyna satylaı keshendi taldaý.(5 mınýt)

1. Avtory – M. Áýezov – HH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıetiniń zańǵar bıigi, akademık – ǵalym, uly dramatýrg, kórnekti aýdarmashy, ataqty ustaz – tálimger, Lenındik jáne Memlekettik syılyqtyń ıegeri, klasık jazýshy.

2. Taqyryp – belgili bir dáýirdegi qoǵamdyq shyndyqtyń sáýlesi jazýshynyń sýretteıin dep otyrǵan oıynyń negizgi arqaýy.
«Shytyrmanda» taraýynyń taqyryby – birneshe.
Birinshisi – Abaıdyń kitap oqýǵa qumarlyǵy, kóp bilýge degen qulshynysy.
Ekinshisi – áke tapsyrmasymen el basqarý, daý sheshý jumystaryna aralasýy.
Úshinshisi – alǵashqy ret tutanǵan mahabbat oty, ǵashyqtyq sezim.

3. Ádebı janr. Epos – bul ómir shyndyǵyn meılinshe mol qamtyp, keń sýretteıtin,
adam minezin tereń ashyp, jan - jaqty tanytatyn kúrdeli janr.

4. Epıkalyq janr túri:
Keń kólemdi epıkalyq túr.
Roman – oıdan órbitip baıandalǵan tarıhı dáýir uǵymyn bildiredi.
Romannyń kólemi úlken, mazmuny qat – qabat, sújeti men kompozısıasy orasan kúrdeli.

5. Shyǵarmanyń negizgi ıdeıasy – taqyryp arqyly ómir shyndyǵyn sýrettegende, ony óz kózqarasy, óz dúnıetanymy turǵysynan beınelep, sol arqyly óz maqsat, múddeli armanyn bildirý. «Shytyrmanda» taraýynyń negizgi ıdeıasy – Abaıdyń Shyǵys poezıasyn oqýǵa, el ishindegi tarıhı, ańyz áńgimelerdi qumartyp tyńdaýdaǵy talpynysyn jetkizý.
Áke tapsyrmasyn oryndaýdaǵy asa uqyptylyǵy men jaýapkershiligi, óziniń kúnnen – kúnge tolysyp, ósip (rýhanı jaǵynan) kele jatqandyǵyn tanytý.
Toǵjanǵa degen alǵashqy tabıǵı seziminiń shynaıylyǵyn, bar janymen qulaı tabynǵan sulýlyqtyń jas júregine shoq salǵanyn oqyrmanǵa Abaısha sezindirý.

6. Shyǵarmanyń kompozısıalyq qurylysy – sújettik damýdyń kezeń – kezeńderin tártipke salyp rettep, qıynnan qıystyryp turatyn oı birligi. Shyǵarmanyń kompozısıalyq bólimi bes kezeńnen turady. «Shytyrmanda» taraýy – kólemdi – kólemdi úsh bólimnen turady.
İ bólim «Kitap áleminde»
Abaıdy qyzyqtyrǵan Shyǵystyń hıkaıa – dastandary.
Abaı da, ájesi de áńgime aıtýdyń has sheberi.
Áke tapsyrmasy.
Jumbaq sezim.
İİ bólim. «Eseıgen Abaı»
Kúńkeniń úıindegi jıyn
Baıdaly men Qunanbaı arasyndaǵy qyrǵı qabaqtyq qatynas.
Abaıdyń kisilik kelbeti
İİİ bólim. «Bataly is»
Án qanatynda
Anasynyń uzaq áńgimesi
Bójeı asy men jer daýy
Eki tún, bir kúngi tátti uıqy.

6. 1. Sújettiń bastalýy – áńgimeniń kirispesi ispetti, ádebı qaharmandar ózara qarym - qatynasqa kóshpes burynǵy hal - jaǵdaı, tirshilik, qoǵamdyq orta, bolashaq qaqtyǵystar alańy, oqıǵalar sýretteledi.
İ bólim. Abaıdyń Shyǵystyń hıkaıa - dastandaryn oqýǵa qumarlyǵynan bastalady.
İİ bólim. El aralap, jer tanyp, adam tanyp eseıip qalǵan Abaı Kúńkeniń úıindegi ıgi jaqsylar bas qosqan úlken jıynnyń ústinen túsýinen bastalady.
İİİ bólim. Qarqaralydan eshkim estimegen birneshe jańa ánderdi Abaıdyń oryndaýynan bastalady.
6. 2. Sújettik baılanys – adamdar arasyndaǵy árekettiń basy, tartylystyń bastalýy ispetti shyǵarma arqaýyndaǵy negizgi oqıǵanyń áýelgi týyndaý sebebi sekildi.
İ bólim. Abaıdyń áke ámirimen Qulynshaqqa baılanysty tapsyrmany oryndaýy;
İİ bólim. Abaıdyń ákesinen, ájesi men sheshesinen suranýy;
İİİ bólim. Anasynyń el arasyndaǵy qym - qýyt áńgimelerin estýi, uzaq oıǵa ketýi.
6. 3. Shıelenisýi – oqıǵanyń adamdar arasyndaǵy árekettiń shıelenisip, shıryǵýy.
1 bólim. Abaı ákesi Qunanbaıdyń ámirimen Qrabas ekeýi Súıindik aýylyna jer daýyna baılanysty attanady.
İİ bólim. Abaı taǵy da ákesiniń ámirimen Qarabas ekeýi Baıdaly qystaýyna barady.
İİİ bólim. Abaı Baıdalynyń jaýaby men jýan, tóreler arasyndaǵy bitpes daýdy salmaqty da, salıqaly túrde sheshedi.
6. 4. Sharyqtaý shegi – sújettik damýdyń eń joǵarǵy satysy, adamdar arasyndaǵy qımyl – árekettiń kúsheıip órbip jetken jeri, dramalyq tartystyń óristep shyqqan bıigi.
İ bólim. Abaı Súıindiktiń qyzy Toǵjanǵa ǵashyq bolady. Kóktem nuryn engizgen Toǵjannyń kelisti kelbeti, shashbaýy men sholpy, syrǵasynyń syńǵyry aqyn júregine shoq salady.
6. 5. Shyǵarmanyń sheshimi - sýretterdiń ózi sýrettep otyrǵan ómir shyndyǵyna shyǵarǵan «úkimi». Adamdar arasyndaǵy qarama – qarsy taıtalastardyń, kúrdeli kúresterdiń bitýi, túrlishe taǵdyrlar tartysynan týǵan naqty nátıje oqıǵaǵa qatysýshylardyń eń aqyrǵy hal - kúıi, kúlli qubylystyń sońǵy sahnasy.

7. Shyǵarmadaǵy keıipkerler beınesi:
7. 1. Jaǵymdy – Abaı, Zere, Uljan, Erbol, Myrzahan, Bazaraly, Qarabas.
7. 2. Jaǵymsyz – Baıdaly, Qarataı, Baısal, Qulynshaq, Súıindik, Bójeı, Yrǵyzbaı.
8. Ádebı teorıalyq uǵymdar:

8. 1. Trop nemese qubyltý – sózderdi týra maǵynasynda emes, aýyspaly maǵynada qoldaný, shyndyqty beınelep, keıde perdelep tanytý, oıdy ózgertip, keıde tipti óńin aınaldyryp aıtý.
Metafora - Myrza – Qunanbaı, Sheshen – Qunanbaı, Jaqsy – Qunanbaı, Kóktemniń nury – Toǵjan.
Teńeý – Jańaǵy Baıdalynyń ashýly sózderiniń tusynda Abaı kózi qazan betine túsip edi, qoıýlanyp bara jatqan ystyq qurttyń ortasy keı kezde kópirshik atyp, saqyldap qaınaıdy. Sol kórinis tap Baıdaly ashýyndaı. Qaınaýy jetken, ashý – qyzýy jetken qurttaı. Ol - daǵy osy eldegi ár jerden shań berip jatqan Qulynshaq, Súıindik, Bójeılerdiń ashýlary sıaqty. Qulynshaq Abaıdy úlken kisideı qarsy aldy.
Epıtet – qatal sýyq sýrettep, úlken kisiniń, jaqsy lebizin, appaq úlken úıi, jeńil salqyndyq, appaq júzi, qyrly muryn, qara kóz, jip – jińishke qas, jas jigit, sary pyshaǵy, kári áje, bıik tósekten, sol sýly, araz kisiniń, pysyq, elgezek, sergek jigitter, adal ini.
Sınekdoha – qymyz ákel, as - sý tıgiz mynalarǵa! (Abaı men Qarabasty meńzeıdi. Baıdaly sózi)

Dısfemızm - biri qyrt, biri daraqy, maqtanshaq, biri ur da jyq, dańǵoı atalǵanda - osyndaı kóp jıyn ústinde masaıyp, ospadarlyq qylam dep, sondaı ataq alatyn. (Yrǵyzbaı sózi)
- Oı, syǵyr mundar, bilmeı otyrmysyń? Myljyń dep, qyrt qyp, jazǵan, meni aıtat ta! - degende jurttyń bári kúlip jiberedi. (Maıbasar sózi)
8. 2. Fıgýra nemese aıshyqtaý - sóz tirkesterin daǵdyly sıntaksıstik qalyptan góri ózgesheleý orammen qoldaný, aıryqsha orammen, aıshyqpen qurý.
Suraı arnaý – Qudaı silegir ketshi bylaı. Qudaı silegir. Tynyshtyq sen - aq! (Baıdaly sózi). Ápkeı, Ápket, mynaý qarań óltirdi.
9. Túsindirme sózdik. Tápsir – Qurandy aýdara otyryp, túsinik berý. Otamaly - sáýir aıynyń ortasyna qaraı keletin tabıǵat qubylysy. Jelsiz, boransyz ótpeıdi. Qystyń eń sońǵy zári sonda. Bedeýmen – qysyr bıe, minis maly. Qıa baspaımyn – eshqaıda ketpeımin. Ózim ada qylaıyn – men ózim atqaraıyn. Úsheýi de jol soǵady – salt túri, yrymyn alady. Tul at – arnap semirtken at.
10. Tárbıelik máni. Qazaq ómiriniń tarıhy shyndyǵyn tanýǵa, óner - bilim men aqyl – oıdyń shamshyraǵy Abaı ónegesine tárbıeleıdi. Ádiletti, týrashyl, meıirimdi, tabandy bolýǵa, úlkendi syılaýǵa úıretedi.

İİİ kezeń
«Abaı joly» epopeıasy tarıhı jáne kórkem shyndyq (sahnalyq kórinis 25 mınýt)
Abaı saǵynyshy
Qunanbaı joly
Abaıym bir tóbe
Uly Abaı ulaǵaty

İÚ kezeń
«Mıǵa shabýyl» suraqtary (test. 10 mınýt)
Ú kezeń
Baǵalaý, qorytyndylaý.(5 mınýt)

Ońtústik Qazaqstan oblysy,
Arys aýdany, M. Shahanov atyndaǵy jalpy orta mektebi
Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi Polatova Aınur Múslimbekqyzy

Tolyq nusqasyn júkteý