InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: San esimnen ótkendi qaıtalaý

Maqsaty:
1. Bilimdilik: san esimnen alǵan bilimderin tereńdetý, jınaqtaý. Árbir oqýshynyń óz betinshe bilim alýyna daǵdylandyrý.
2. Tárbıelik: ulttyq tárbıe negizinde óz ultynyń ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan qundy tájirıbeleri men tálim – tárbıesin, adamgershilik qaǵıdalaryn oqýshy
boıyna sińirý.
3. Damytýshylyq: Sózdik qoryn baıytý jáne kúrdelendirý. Oılaý prosesin damytý. Shyǵarmashylyq qabiletin shyńdaý.
Sabaqtyń túri: dástúrli emes sabaq.
Sabaqtyń ádisi: STO, suraq – jaýap, oıyn elementteri, t. b.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, elektrondy oqýlyq, syzba - kesteler,
úlestirmeli qıyqshalar, t. b.
Sabaqtyń tıpi: “Báıge”oıyn sabaq.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, ózin - ózi taný, matematıka, án - kúı, orys tili,
aǵylshyn tili, ınformatıka, tarıh.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Psıhologıalyq daıyndyq.
á) Topqa bólý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
1. Qyzyǵýshylyqty oıatý. M. Shahanov “Tórt ana”
2. Oı qozǵaý“ Toıǵa shashý suraqtary”.
3. Sergitý sáti. “Qarajorǵa” bıi.

İİİ. Bilimdi jan - jaqty tekserý. “Báıge ” oıyny.
1. Birinshi máre: “Jalǵastyr”
2. Ekinshi máre: “Maqal qura”
3. Úshinshi máre:“Oıla, oılan, oılandyr” “”
4. Tórtinshi máre: “Kim júırik?”
5. Besinshi máre:“Qupıa sózdiń qulpyn ash” polıglot oıyny
6. Altynshy máre: Shyǵarmashylyq deńgeı.
«Qazaqstan táýelsizdikke 20 jyl»
7. Jetinshi máre: “Ulttyq dástúrimizge tán kıeli uǵymdar”

İÚ. Qorytyndy. Oqýshynyń ótken sabaqta alǵan bilimin pysyqtaý, oqýshy bilimin baǵalaý.
1. Insert – “Túrtip alý”.
2. «Júrekten - júrekke» ádisi. Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna balalyq tilek.
Ú. Úıge tapsyrma.

İ. Uıymdastyrý kezeńi..
Munda oqýshylardy ultjandylyqqa tárbıeleý, Otanyna degen súıispenshiligin arttyrý maqsaty oryndalady.
A) El Táýelsizdiginiń 20 jyldyq merekesimen baılanystyryp, sabaǵymyzdy Elimizdiń Táýelsizdigine arnaıtynymyzdy, sonymen qatar elimizdiń Táýelsizdik merekesine qosar kishkene úlesimiz bolatynyn aıtyp, sabaq maqsatymen tanystyramyn.
Á) Oqýshylardy «Dúldúlder», «Suńqarlar», «Júırikter» toptaryna bólip, sabaq josparymen tanystyramyn.

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Oqýshylardyń tilge degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý maqsatynda, mektebimiz qoǵam qaıratkeri, til saıasatynyń oryndalýyna aıanbaı kóp eńbek sińirip júrgen atamyz M. Shahanovtyń atynda bolý sebebi, búgingi sabaǵymyzdyń taqyrybymen baılanystyra otyryp, M. Shahanovtyń «Tórt ana» óleńin oqyp beremin.

2. Oı qozǵaý. Bul jerde bilimmen qatar tárbıelik maqsaty qatar oryndalady. Oqýshylardy ulttyq qundylyqtardy baǵalaı bilýge, salt - dástúrlerdi urpaqtan – urpaqqa jetkizýge, Uly aqyn Abaı atamyzdyń ónegeli sózderin jadynda ustaýǵa, batyrlyqqa, ádebıetti súıip oqýǵa tárbıelenedi. Oılaý qabiletteri arta túsedi.
- Balalar bizdiń qazaqtyń salt – dástúrinde «Shashý» degen joralǵy bar eken. Bul qaı kezde oryndalady?
- Úlken toılarda.
- Al bizde qandaı toı bolǵaly jatyr?
- El Táýelsizdiginiń 20 jyldyq mereıtoıyn toılaǵaly jatyrmyz.
- Ia, olaı bolsa men Táýelsizdik merekesine shashylatyn shashý suraqtaryn berem, dep oıyndy bastaımyn.
Al materıal daıyndaýǵa óte kóp ýaqytty qajet etetin «Shashý» oıynyn uıymdastyrý úshin «basqa betke kóshý», «basqa obektige kóshý», súıek laqtyrý quraldaryn qoldanǵan óte tıimdi.
Suraqtardy tańdap alyp berilgen úsh nusqasyndaǵy durysyn tańdap kórsetýleri kerek. Power Point baǵdarlamasynyń kómegimen suraqqa jaýap bergen kezde, ekinshi komanda suraqtyń durystyǵyn qadaǵalap otyrady.
Qorytyndy testileýdi ActiVote qurylǵysynyń kómegimen júrgizgen de tıimdi bolyp tabylady.
Bul ádis balanyń tulǵalyq psıhıkalyq qasıetterin damytýǵa múmkindik beredi. Al oıyn túrlerin ınteraktıvti qurylǵylardyń kómegimen júzege asyrý sabaqqa daıyndyq kezeńinde kóp ýaqyt únemdeýge múmkindik beredi.
Qazirgi zamanǵy pedagogıkalyq ǵylym bilim mazmunyn burynǵydan ózgeshe qarastyrady. Qoǵamda damytýshy, tulǵaǵa baǵyttalǵan tehnologıalardyń engizilý qajettiligi týyndap otyrǵany aıqyn.
1 - Suraq: San esim sózdiń qaı tobyna jatady?
2 - Zattyń naqty sanyn bildiretin san esimdi ata?
3 - Kúrdeli san esim qalaı jasalady?
4 - Týyndy san esimdi kórset?
5 - Bul qaı jyrdan alynǵan úzindi ekenin taýyp, quramyndaǵy san esimniń maǵynasyn túsindirip ber.
6 - «Jarly bolsań arly bolma», «Qalaýyn tapsa, qar janady», «Altyn kórse, perishte joldan taıar». Osy maqaldardy synaıtyn Abaıdyń neshinshi sózi? Neshinshi suraǵyna jaýap beretin san esimdi aıt.
7 - Abaı óleńinen alynǵan úzindide san esimniń qandaı túri kezdesip tur?
8 - Ataý septiktegi san esimder qandaı sóılem múshesi bolady?

Sergitý sáti: “Qara jorǵa” bıiniń ózindik erekshelikteri bar. Bıdiń tarıhy 7 ǵasyrdan da ári asady. Tipti búkil álemdik Gınnestiń rekordtar kitabyna engizilgen, óıtkeni bir mezette bul bıdi 2009 jyly Qytaıda 13 myń adam bılegen eken. Alǵash bolyp bul bıdi 1999 jyly qazaq jerinde jandandyrǵan Qytaı ólkesinen ata jurtyna qonys aýdarǵan Arystan qajy Shádetuly alyp keldi. Ol kisiniń aıtýy boıynsha «Qara jorǵa» Shyńjannyń Altaı ólkesinde turatyn qazaqtyń Kereı rýynyń bıi. Shyǵý tegi - baqsy bıi eken. Qandastarymyz bul bıdi «Qara jorǵa», «Baqsy» jáne «Býyn» bıi dep ataıdy eken. Kásibı bıshilerdiń pikirinshe, «Qara jorǵa» bıiniń densaýlyqqa tıgizer áseri de mol kórinedi. Iaǵnı, ol bıdiń árbir qımyly - dene shynyqtyrý jattyǵýy ispetti. Ony bılegen adam ózin sergek sezinip, yntasy da artady. Bul bıdi bılegen adamnyń búkil súıegi qımyldaıdy, ıaǵnı deneni shynyqtyrý úshin taptyrmaıtyn tásil. Janǵa jaǵymdy, tánge paıdaly. Bı adamnyń býyndaryna qan júgirtip, deneni shynyqtyrady. «Qara jorǵa» tek bı ǵana emes, naǵyz sport túri. Bul bıdi bılegende adamnyń on eki múshesindegi búkil súıek qımyldaıdy eken.
«Qara jorǵa» Táýelsiz Qazaqstan mádenıetiniń qaıtadan jańǵyrǵan jáne halyqtyń kókeıinen shyqqan bı. Jastardyń patrıottyq sezimin oıatatyn ulttyq bı.
Joǵalyp tabylǵan, óship baryp janǵan sol halyq qazynasy jańa ǵasyrda jańasha leppen halyq ortasyna oralyp, kópshilik qaýymdy bir qýantty.
Qara jorǵa bıi oqýshylardyń kóńil – kúıin kóterýmen qatar, deneleri serigip qalady. Halyq bıin asa qurmetpen bılep shyǵamyz.

İİİ. Bilimdi jan – jaqty tekserý. Qazaqtyń «Báıge» oıyny oınatylady. Munda taǵy da oqýshylardan toıda oınalatyn oıyn túrlerin surap, «Báıge» oıyny qandaı oıyn jáne ol qalaı oınalatynyn surap, halyqtyq pedagogıkamen baılanystyra otyryp oqýshylardyń qyzyǵýshylyqtaryn arttyra túsemin.
Dodaǵa túsip jaryspaı
Júıriktiń baǵy janar ma?!
Bilim men óner jarysyp,
Tárbıe, bilim tabar ma?! – dep oqýshylardy «Báıge» oıynyn oınaýǵa shaqyramyn. Munda biz taıǵa minip jaryspaımyz bilim men ónerdi jarystyratynymyzdy aıtyp, oıyn shartyn túsindiremin.

1 máre: «Jalǵastyr». Oqýshylar dáptermen jumys jasaıdy. 189 – jattyǵýda berilgen sóz tirkesterinen sóılem qurap, taldaý jasaıdy. Bul ádis oqýshylar bilimin jınaqtaıdy, shapshań oılaý qabiletterin arttyrady.
2 máre: «Maqal qura» oıyny. Qazaq halqynyń maqal - mátelderin jatqa bile otyryp, oqýshylar tez «Activstudio» baǵdarlamasymen qurastyryp shyǵady. Tálim tárbıesi mol maqal – mátelderden oqýshylar bilimmen birge ónegeli tárbıe alady.
3 máre: Oıla, oılan, oılandyr. Logıkalyq oılaý qabiletterin jetildirý maqsatynda dáptermen jumys jasatamyn. San esimniń emlesin eske túsirip, dápterlerine jyldam jazyp shyǵady. Bul jerde oqýshylardyń saýattylyǵyna mán beriledi.
Bir myń toǵyz júz alpys bes, bes júz otyz bir, 25 – ke, 12 – den, 5 - synyp, Úİ ǵasyr, jeteý alma, 1000 – daǵan, saǵat 5 - terde, 20 dápter, 50 - 50 - den, 11 - den, 16 jeltoqsan, HH tom, 2 - inshi, on - onnan, 100 shamaly, otyzǵa tarta, eki jarty, 90 - ǵa taman, on bes jarym, 1938 jyl, 7 - inshi maýsym.
Tórtinshi máre: “Kim júırik?” oıyny arqyly oryndalady. Oqýshylar fonetıka salasyn eske túsire otyryp, san esimderdi býynǵa bólip «Activstudio» baǵdarlamasymen jazyp shyǵady.

Bir býyndy san esimder: bir, on, bes, úsh, tórt, júz, myń, t. b.
Eki býyndy san esimder: eki, alty, jeti, segiz, toǵyz, alpys, otyz, t. b.
Úsh býyndy san esimder: jıyrma, mılıon, t. b.
Besinshi máre: “Qupıa sózdiń qulpyn ash” polıglot oıyny «Power Point» baǵdarlamasymen oryndalady. Elbasynyń «Úsh tuǵyrly tilder» jobasyn iske asyrý maqsatynda, berilgen maqal – mátelderdiń ishinen túsip qalǵan san esimderdi taýyp, úsh tilde aıtý tapsyrylady.
1.... atasyn bilmegen jetesiz. (jeti - sem - seven)
2. Qyzdy... úıden tıý.(qyryq – sorok - forty )
3.... ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi.
... túgel bolsa, tóbedegi keledi. ( altaý, tórteý - shest chetyrı - six, four)
4. Bilekti... jyǵar,
Bilimdi... jyǵar. (birdi, myńdy – odın, tysıcha – one, one thousand)
5. Bilgeniń..., bilmegeniń.... ( toǵyz, toqsan toǵyz – devát, devánosto devát – nine, ninety - nine )
6.... ólshep,... ret kes. (jeti, bir – sem, odın – seven, one)
Altynshy máre: “Shyǵarmashylyq deńgeı”
El táýesizdigine arnap, san esimderdi qatystyryp, óleń nemese shyǵarma jaz. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletterin ashý maqsaty oryndalady.

Sonda Rústembek Aqmonshaqtyń jazǵan óleńi:
«Er týyp, joq eldi bar qyla almaıdy, el bolsa, er týǵyzbaı tura almaıdy» dep belgili aqynymyz Isa Baızaqov aıtqanyndaı, eldiń eldigin bildiretin birinshi belgisi - tili. Til qurysa, el de joq. Otanǵa súıispenshiligiń óz halqyńnyń tarıhyna, tiline qurmetten bastalady.
Asan Qaıǵy babamyzdyń:
Qazaqqa sóz daryǵan,
Bir sóz úshin semirip,
Bir sóz úshin aryǵan, - deýi tegin emes. Al men óz tilimdi bylaı jyrlar edim:
Qazaq tilim, ana tilim, baı tilim,
Qasıettisiń, qadirlisiń, aı – kúnim.
Qurmetteımiz, bas ıemiz, biz saǵan
Qorlamaımyz dep máńgige aıtalam
Qazaq halqy qazaq tilde sóıleıdi,
Qazaq tili eshqashan da ólmeıdi.
Joǵalýyn qalamaımyz máńgige
Óz tilimizben maqtanamyz álemge.

Qazaq tili elimizdiń erteńi,
Qazaq tili burynǵyǵa ertegi.
Sen bar kezde urpaq ta bar, bári bar
Jyrym da bar, kúıim de bar, ánim bar.

«Taza, tereń ótkir, kúshti, keń tilim» - dep Maǵjan jyrlaǵan ana tilimizdi qadirleý, qasterleý – perzenttik paryzym. Men el táýelsizdiginiń 20 jyldyǵy merekesine osy óleńimdi arnadym. Meniń aıtpaǵym til bolmasa elde bolmas edi. Tilimiz berik, Táýelsizdigimiz baıandy bolsyn!
Jetinshi máre: San esimge baılanysty ulttyq dástúrimizge tán kıeli uǵymdardy eske túsirip, túsinikteme berý..
Jeti ata: ata, bala, nemere, shóbere,, shópshek, nemene, týajat
Úsh arsyz: uıqy, tamaq, kúlki.
Jeti jetim: kıýsiz tozǵan ton jetim, ıesiz qalǵan jer jetim, aqqý – qazsyz kól jetim, elinen aıyrylǵan er jetim, zamandasy qalmaǵan qart jetim.
Jeti qazyna: Qyzyr, baq, aqyl, densaýlyq, aqjaýlyq, tuz, ıt.
Jeti jurttyń jeti belgisi: tý, eltańba, ánuran, eluran, tóltumar, elteńge, ultjazý.
Qyryq sannyń qasıeti: qyrqynan shyǵarý, ólikke «Qyrqyn «berý.
Sabaqty qorytyndylaý: Insert – “Túrtip alý”.

Bul strategıa sabaqty qanshalyqty túsingendigin bilý maqsatynda qoldanylady. Sonymen qatar óz oıyn júıelep aıtýǵa úırenedi.
«Ú»- belgili, oqyp otyrǵan aqparatty siz burynnan biletin bolsańyz nemese bilemin dep oılaǵan jerińizge qoıylady.
«-» - belgisi, eger aqparat sizdiń biletinińizge saı kelmese nemese ózgeshe bolsa qoıylady.
«+»- belgisi, eger aqparat siz úshin jańa bolyp tabylsa, sol jaǵdaıda qoıylady.
«?»- belgisi, eger aqparat sizdi tań qaldyrsa, sizge túsiniksiz bolsa ne bolmasa ol týraly tereńirek bilgińiz kelse sol jaǵdaıda qoıylady.
Oqýshylardyń top boıynsha alǵan baǵalaryn top basshysynyń esebimen jeńimpaz topty anyqtap, oqýshylardy baǵalaý.

Baǵalaý.
Ózin – ózi taný pánimen baılanystyra otyryp, oqýshylar ortaǵa jınalyp bir - birlerimen qol ustasyp, «Júrekten - júrekke» ádisi arqyly «Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna» arnap balalyq tilekterimen qosa bir - birin baǵalaıdy. Máselen Dınara óz tilegin Darıaǵa bylaı bildirdi:
- Darıa sen búgin sabaqqa óte jaqsy daıyndyqpen keldiń. Men saǵan qazaq tilin jaqsy meńgerip, qazaq ulttyq telearnasynyń ataqty júrgizýshisi bolýyńa tilektespin. El Táýelsizdigimizdiń órkendeýine óz úlesińdi qosady degen úmittemin.
- Dınara sen búgin úı tapsyrmasyn oryndaýda qate jiberip qoıdyń, sol sebepti men seni jaqsy dep baǵalaımyn. Aldaǵy ýaqytta jaqsy oqyp Táýelsizdigimizdi órkendeýine óz úlesińdi qosa berýińe tilektespin.
Úıge tapsyrma:
1. 191 - jattyǵý. Mátindi oqyp, mazmunyn aıtyp berý. San esimderdi quramyna qaraı aýyzsha taldaý.
2. «Qazaqsha ólshem birlikter qalaı aıtylǵan?» degen taqyrypta izdenip kelý tapsyrylady.(Bul jumys oqýshylardy ǵylymı izdeniske baǵyt beredi)
Tanytqan qazaǵymnyń qazaqtyǵyn,
Tanytqan qazaǵymnyń azattyǵyn,
Tanytqan qazaǵymnyń ǵajaptyǵyn,
Aınaldym qudiretińnen, Qazaq tilim! – degen óleń joldarmen, balalarǵa rýhanı
patrıottyq tárbıe bere otyryp sabaǵymdy aıaqtaımyn.