InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Beıimbet Maılın. «Aıranbaı» áńgimesi
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik – «Aıranbaı» áńgimesi arqyly sol kezdegi qazaq turmysy jáne onyń shynaıy kórinisimen tanysý;
á) damytýshylyq - jazýshy tilin zertteý;
b) tárbıelik – eńbekke, namysshyldyqqa baýlý.
Sabaqtyń ádisi: problemalyq ádis.
Sabaqtyń túri: zertteý sabaǵy (Qanapıa Bitibaeva tehnologıasy boıynsha).
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, án - kúı, ádep, beıneleý óneri.
Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
a) sálemdesý;
á) kezekshimen suhbat.
İİ. Úı tapsyrmasyn qaıtalaý.
Úı tapsyrmasyn jańa taqyryppen baılanystyra otyryp taldaý.

İİİ. Jańa sabaq.
Beıimbet Maılınniń «Aıranbaı» áńgimesin oqyp taldaýǵa aldyn ala berilgen. Tapsyrma boıynsha dıalog tásilimen oqýshylarmen birlese otyryp jańa taqyrypty meńgerýtý.
- Balalar, «Aıranbaı» áńgimesi de shaǵyn, biraq áńgimeniń taqyryby aýqymdy. kóterip turǵan júgi aýyr, baıqadyńdar ma? Al, baıqasańdar, qazir ózderińe saýalnama suraqtaryn bereıin, birer mınýt oılanyp, aýyzsha jaýap beresińder:
1. Qalaı oılaısyńdar, áńgime nege Aıranbaıdyń úı ishin sıpattaýdan bastalady?
2. Mádenıettiń tómendigi baıqala ma?
3. Mádenıettiń tómendigine áser etip otyrǵan ne?
(Aıranbaıdyń kedeı turmysy: joqshylyq, jetispeýshilik, kóńilsizdik, áleýmettik teńsizdik, baıdyń qaırymsyzdyǵy).

4. Aıranbaıdyń burynǵy ómiri men áńgimeniń aıaǵyndaǵy Aıranbaıǵa sıpattama berińder. (Áńgimeniń basyndaǵy Aıranbaı baı týysy Kemelbaıǵa senedi, al sońynda rýhanı túrleýi, jańa ómirge qadam basýy – negizgi másele. Áńgimeniń basynda Aıranbaı kir - qoqys arasynda otyrsa, aıaǵynda ony silkip tastap jańa ómirge qadam basady.
5. Aıranbaı «kámeneske jazylamyz» degen qorytyndyǵa nege keldi?
6. Qalaı oılaısyńdar, eger Kemelbaı Aıranbaı suratqan qaıysty Raýshanǵa berse, Aıranbaı burynǵy qalpynda sarań aǵaıynnyń yǵynda qalar ma edi?
7. Aıranbaıdyń sengeni bar, ol – kámenester: «Kámeneske jazylǵandardy qazyna asyraıdy deıdi ǵoı». Qazirgi kezde osy ıdeıaǵa qosylar ma edińder?
Beıimbet áńgimeleriniń ózine tán ereksheligi bar, «detal» bar. Áńgimeniń arqaýy «qaıystyń» negizinde damyp otyrǵanyn aıta kele balalarǵa aldyn ala berilgen tapsyrma boıynsha birinshi top áńgime qurylysyna jasap kelgen zertteý jumystarymyen bólisedi.

İÚ. Taldaý. Zertteý jumystaryn ortaǵa salý.
«Aıranbaı» áńgimesiniń qurylysy:
Áńgimeniń bastalýy: Aıranbaıdyń úıine kirip kelgende - aq nendeı kásippen aınalysatyny bep - belgili. Ot basynda kirli qara taqtaı, mańaıy tolǵan bylǵary, qaıystyń qıqymy, biz, pyshaq, qaıraq, qalyp, muryndyq qoqyrsyp jatyr

Baılanys: 1. Áldenege keıigendeı...
bolyp otyr.
2. 150 - b. aqyrǵy abzas.
3. 151 - b. 4 - abzas
4. 151 - b. aqyrǵy abzas.
5. 152 - b. 1 - abzas
6. 152 - b. 2 - abzas
7. 153 - b. 1 - abzas

Shıelenis:
1. Taramysty tartyp, shyntaǵyn kóterip qalǵanda qyzyna tıip ketedi. qyzyna ursyp, ıterip tastaıdy. 2. Raýshannyń Kemelbaıdyń qatynymen ursýy, sóıtip onyń betin kórmesteı yzalanýy.
3. Aıranbaıdyń yzalanýy jáne Raýshannyń qaıysqa ketýi.
Sharyqtaý shegi: Raýshan Kemelbaıdyń úıinen qur qol qaıtyp keledi jáne kúıeýiniń aıǵaılaǵanyna renjıdi. Kemelbaıdyń qaıysty bermeýinen kóńiliniń qatty qalýy.
Sheshimi: Aıranbaı: - Kemelbaıdan júregim sýynyp boldy. Endi sonyń esigin ashýshy bolmaıyq. Qudaı ashtan óltirmesin. Kemelbaı qurly sol kámenester asyrar

Ekinshi toptyń jumysy. «Aıranbaı» áńgimesindegi jazýshynyń tildik ereksheligine taldaý jasaý.
«Aıranbaı» áńgimesiniń tildik ereksheligi
Epıtet. Kirli qara taqtaı, qýrap turǵan qara abdyra, taralmaı uıysqan qoıý qara saqaly.
Dısfemızmder. «Sorly jalmaýyz, qaıdan tabaqtas bolyp ediń, bir japyraq jegizbediń ǵoı». «Baıǵus, kórgen qyzyǵyń osy ma edi?» «It, qırat», - dedi. «Ol betpaqtyń betin qudaı kórsetpesin».
Kirme sózder. Olaı bolýynyń sebebi shyqpaı qalǵan egindi jazýǵa komısıa saılanǵanda, Kemelbaı sol komısıanyń múshesi bolyp saılanǵan. Nálókti salyp otyrǵan osy inińniń ózi kórinedi ǵoı. Kedeı eńbegin baı jegen, ınspektor sózi ras. Kemelbaı qurly sol kámenester asyrar.
Turaqty sóz tirkesi Dilger bolyp nos kórsetý.
Sary ýaıym, tyqyr taıaný, qulaqtyń etin
Naqyl sózder.
«Áıel – erdi azǵyratyn ázireıil» dep Jákeń marqumnyń aıtqan sharıǵaty osy kúnge deıin esinde
Dıalekt sózder - joq.
Kásibı sózder. Mańaı tolǵan bylǵary, qaıys, qaıystyń qıqymy, biz, pyshaq, qaıraq, qalyp, muryndyq, taramys.
Teńeý. Ol eki arada shańdatqan quıyndaı burqyratyp, eńgezerdeı bir áıel úıge sóılep kirdi. Seksendegi kempir - shaldaı qara abdyra

Ú. Sabaqty qorytyndylaý. Oqýshylardyń zertteý jumystaryna taldaý jasaı otyryp, jaqsy júrgizgendikterin aıtyp oqýshy bilimderin baǵalaý.
Úİ. Baǵalaý. Oqýshylardyń eńbekterin baǵalaý. kelesi sabaqqa tapsyra berý.
Úİİ. Úıge tapsyrma: B. Maılın týraly bilimderin tolyqtyryp, shyǵarma jazyp kelý.