InfoHub Logo

Synyby: 9
Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń taqyryby: Abaıdyń qarasózderi
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik. Qarasóz týraly teorıalyq túsinik berý, Abaı qarasózderiniń sıpatyna toqtalý, taqyryptyq jaǵynan taldaý, ózindik erekshelikterin, maǵynasyn ashý;
2. Damytýshylyq. Oqýshylardyń oı - órisin, ómirlik kózqarasyn, synı
oılaý, baılanystyra sóıleý daǵdylaryn jetildirý;
3. Tárbıelik. Abaı qarasózderiniń tárbıelik mánine nazar aýdartý,
adamgershilikti, izgilikti dáripteý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń túri: izdenis sabaq
Ádis - tásilderi: problemalyq izdenis, taldaý, oıyn, toppen jumys, modýldik oqytý tehnologıasynyń ádisteri
Kórnekiligi: Abaıdyń qarasózderi, slaıd
Pánaralyq baılanys: ózin - ózi taný, Abaıtaný, ómirmen baılanys

Sabaqtyń barysy.
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylarmen amandasý, túgendeý. Sabaqqa nazar aýdarý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi.
Úıge A. Qunanbaevtyń «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym» óleńi jatqa mánerlep oqýǵa berilgen.

3. Ótken taqyrypty pysyqtaý kezeńi.
a) «Sen - maǵan, men - saǵan» oıyny. Toptar bir - birine ótken taqyryp boıynsha suraq qoıady.
á) «Bóshkeden shyqqan bas qatyrǵylar»
 Abaıdyń qazaq ádebıetindegi orny týraly ǵalymdardyń qandaı pikirin bilesińder?
 Abaıdyń án óleńderin atańdar.
 Realısik sıpattaǵy shyǵarmalaryna qandaı óleńderi jatady?
 Abaıdyń alǵashqy óleńi qandaı?
 Mahabbat lırıkasyna jatatyn shyǵarmalaryn atańdar.
 Aqynnyń «Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin» deýiniń máni nede?
 Aqyn óleńderiniń ómirsheńdigi týraly aıt.
4. Jańa sabaqqa daıarlyq kezeńi.
Kún retin, sabaq taqyrybyn habarlaý. Abaıdyń shyǵarmalaryn toptastyrý arqyly onyń qarasózderin arnaıy bólip alyp qarastyrý maqsat etip qoıylady.

Jańa sabaq.
a) Muǵalimniń kirispe sózi.
Qarasóz týraly teorıalyq túsinik berý.
Qarasóz (proza) – kórkem ádebıettiń úlken bir salasy. Óleń sózden bir aıyrmashylyǵy – onda sóz yrǵaǵy erkin, óleńdegideı qandaı da bir belgili ólshemder bolmaıdy. Qarasózder saıasat, pýblısısıka, fılosofıa turǵysynda jazyla beredi. Qara sózben jazylǵan kórkem shyǵarmada ómir qubylystaryn, ár túrli ýaqıǵalardy baıandaý tásili aıryqsha bolady.
Al Muhtar Áýezov qarasóz týraly: «Jalpy alǵanda Abaıdyń qarasóz deıtin muralary kórkem prozanyń ózinen bólek, bir alýany bolyp qalyptasady. Bular sújetti shyǵarmalar emes. Stıl, mazmun jaǵynan alǵanda osy shyǵarmalar Abaıdyń ózi tapqan, bir alýany kórkem sóz túri. Keıde bular synshyldyq, oıshyldyq jáne kóbinshe adamgershilik, moral máselelerine arnalǵan ósıet, tolǵaý tárizdi» [M. Áýezov. 20 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy 20 - t., 218 - 219] dep pikir aıtqan. Demek, Abaıdyń qarasózderiniń ózindik ereksheligi – olar naqyl, ósıet túrinde keledi.

á) Abaıdyń qarasózderi.
Abaıdyń tolyq jınaǵynda 1890 - 1898 jyldar aralyǵynda jazylǵan shyǵarmalary «qarasóz» dep atalady. Abaıdyń qarasózderi – fılosofıalyq shyǵarmasy. Jalpy sany - 45. Buǵan «Birer sóz qazaqtyń túbi qaıdan shyqqandyǵy týraly» degen tarıhı maqalasy da qosylady.
Abaı qarasóz jazýdaǵy maqsatyn óziniń 1 - sózinde bylaı dep beredi:
«... Aqyry oıladym: osy oıyma kelgen nárselerdi qaǵazǵa jaza bereıin, aq qaǵaz ben qara sıany ermek qylaıyn, kimde - kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ıa oqysyn, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki dedim de, aqyry osyǵan baıladym, endi munan basqa eshbir jumysym joq». Bul - el qamyn oılaǵan uly oıshyldyń ómir, qoǵam, tirshilik, adamdar arasyndaǵy qarym - qatynas jónindegi kózqarasynyń jıyntyǵy, fılosofıalyq oı topshylaýy edi.
1956 jyly Abaıdyń qarasózderin alǵash jeke zertteý obektisi retinde qarastyryp, ony HİH ǵasyrdaǵy jazba ádebıette úlken orny bar prozalyq shyǵarma dep baǵalaǵan – H. Súıinishálıev. Budan bólek S. Muqanov, Q. Beısenbıev, T. Álimqulovtardyń zertteý eńbekteri bar. Uly aqynnyń bul fılosofıalyq muralaryn shet tilderine aýdarǵan Ǵ. Muqanov, S. Sanbaev. 1933 jyly M. Áýezov qarasózderdiń maǵynasyna qaraı ózinshe júıelep ornalastyrǵan.

Mátinmen jumys. Toptarǵa Abaıdyń qarasózderin bólip oqytý.
1 - top tapsyrmasy: Abaı qarasózderinen qandaı erekshelikterdi baıqadyń?
Tujyrym jasaý.
 Sóılemderi qysqa, maǵynasy tereń;
 Oqýshyǵa oı salarlyq, ǵıbrat berýdi kózdeı qurylǵan;
 Qarasózderiniń kópshiliginde fılosofıalyq suraý berip, sol suraýǵa ózi jaýap berýge tyrysady;
 Keıbir qarasózderi ózimen - ózi keńesý, oı - pikir bildirý úlgisinde qurylady. Bul – Batys, orys oıshyldarynyń kóp qoldanǵan ádisi. Ǵylym, kórkemóner, etıka máseleleri týraly óz kózqarastaryn bildirýde olar osy ádisti keńinen paıdalanǵan.

2 - top tapsyrmasy: Abaı qarasózderiniń taqyryptary qandaı?
Qarasózderin oqý, taqyrybyna qaraı toptastyrý.
 Ómirbaıandyq: 1 - sóz.
 Halyqtardy salystyrý: 2 - sóz.
 Qazaq saharasyn bıleıtin ákim, tergeýshi, sottar jaıynda: 3 - sóz.
 Kúlki týraly oılaǵan oıy, syny. 4 - sóz.
 Qazaqtyń maqal - mátelderi týraly: 5 - sóz, 29, 24 - sóz.
 El minezin sýretteý: 6, 8, 9, 10, 14, 19, 21, 22, 23, 26, 29, 30, 33, 39, 40, 41, 42, 43 - sózder.
 Jas balanyń psıhologıasyn eske alyp taldaǵan sóz: 7 - sóz.
 Bilim, ǵylym, óner týraly: 18, 25, 31, 32 - sózder.
 Din, moral, tárbıe jaıyndaǵy oılar: 12, 13, 16, 27, 28, 35, 36, 38, 45.
 Adamgershilik, ar - uıat máseleleri: 11, 15, 17, 18 - sóz.
 Ómir týraly tolǵanystary: 20 - sóz, 34 - sóz
 Naqyl sózderden ǵana turatyn qarasózi: 37

3 - top tapsyrmasy: berilgen qarasózderdiń túıinin taýyp oqyńdar.
Úlgi: 18 - sózinde ózekti oı myna sóılemder arqyly berilgen:
«... Teginde adam balasy, adam balasynan aqyl, ǵylym, ar, minez degen nárselermen ozbaq. Onan basqa nárselermen ozdym ǵoı demektiń bári de - aqymaqtyq».
Dáptermen jumys.
Abaıdyń tek aforızmnen turatyn 37 - sózin dápterge túsirý, maǵynasyn aýyzsha túsindirý.
Ómirmen baılanys.
1. Berilgen naqyl sózdi qandaı maqal - mátelmen baılanystyra aıta alasyń?
2. Osy naqylǵa degen ómirlik kózqarasyń qandaı?
«Óziń úshin eńbek etseń, ózi úshin ottaǵan haıýannyń biri bolasyń, adamshylyqtyń qaryzy úshin eńbek qylsań, allanyń súıgen qulynyń biri bolasyń».
«Adamnyń adamshylyǵy isti bastaǵandyǵynan bilinedi, qalaısha bitirgendiginen emes».
«Qaıratsyz ashý - tul, turlaýsyz ǵashyq - tul, shákirtsiz ǵalym – tul».

5. Bilimdi bekitý.
«Kim tapqyr?» oıyny arqyly búgingi sabaqty qorytyndylaımyn.
1. Abaıdyń qarasóz jazýdaǵy maqsaty ne?
2. Qarasóz degen ne?
3. Abaıdyń qarasózderiniń taqyryptary?
4. Qarasózderiniń erekshelikterin atańdar.
5. Abaıdyń qarasózderin zerttegen, shet tilderine aýdarǵan kimder?
6. Qandaı naqyl sózderin bilesiń?
7. Abaı qarasózderin qaı jyldar aralyǵynda jazǵan?
8. Abaı qarasózderinen qandaı tálimdik oı túıdiń?
6. Bilimdi baǵalaý.
Baǵalaý belgisheleri arqyly oqýshylardyń ózin - ózi baǵalaýy.
7. Úı tapsyrmasy.
Abaıdyń 25 - sózin jatqa oqý.