Qaǵazdan aplıkasıa arqyly taqıa jasaý
Eńbek
Sabaqtyń taqyryby: Qaǵazdan aplıkasıa arqyly taqıa jasaý
Sabaqtyń maqsaty: 1 Qaǵazben jumys isteýdiń ádis - tásilimen tanystyrý. Qaǵazdan aplıkasıa arqyly taqıa men sáýkele jasaý. Jelimmen jumys isteýge úıretý.
2 Qaýipsizdik erejesin saqtaý. Saýsaq mashyqtaryn damytý.
3 Ulttyq sana sezimin qalyptastyrý, oı - órisin keńeıtý, eńbeksúıgishtikke baýlý
Sabaqtyń mazmuny:
İ. Uıymdastyrý: Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
- Balalar sabaq ty qandaı kóńil – kúımen bastaıyq:
Happy, angry
- Endeshe sabaǵymyzdy jaqsy, qýanyshty kóńil kúımen bastaıyq!!!
İİ. Maqsat qoıý: Taqyrybyn tanystyrý, maqsatyn habarlaý. Topqa bólý.
İİİ Ótkendi qaıtalaý. Jalpy ótken sabaqta sendermen birge ulttyq kıimder, olardyń túrlerimen tanysqan bolatynbyz. Endeshe esimizge túsireıikshi, qazaqtyń ulttyq kıimderie ne jatady?
Klaster qurý
Ulttyq kıimder
İİİ. Jańa sabaq:
- Balalar sender búgin topqa bólinip otyrǵan soń, 4 topqa mynadaı qorjyndar daıyndap ákeldim! Qane aǵylshynsha sanaıyq neshe qorjyn? (oqýshylar aǵylshynsha sanaıdy) Qorjyn 4 topqa taratylyp beriledi.
- Balalar senderdiń qorjyndaryn qandaı tústi?
Qane sózdikterdi qaıtalaıyq!
Kók -
Jasyl –
Sary -
Qyzyl –
Al qorjynymyzdy ashý úshin betindegi tapsyrmany oryndaıyq, ıaǵnı berilgen sózderden maqal mátel qura:
1. Erdiń atyn eńbek shyǵarady.
2. Eńbek túbi bereke
3. Jalqaýdyń jany tátti
Eńbektiń nany tátti.
4. Erinbeı eńbek qyl,
Jalyqpaı óner bil.
Endeshe búgingi sabaqta sendermen osy ultymyzdyń bas kıiminiń biri sáýkele men taqıany aplıkasıa ıaǵnı japsyrý arqyly oryndaımyz (qorjynnan daıyn úlgilerdi alyp shyǵady)
Balalar sáýkele men taqıa týraly qosymsha derekter aıtady
Sáýkele — áıeldiń bas kıimi, ony uzatylǵan qyzdar jáne onyń janyna erip júretin qurbylar kıgen.. Ony asyl tas, altyn, kúmis, merýert, marjanmen órnektep, altyn jippen áshekeıleıdi.
Sáýkeleniń eń syrtynan shashaqty, áshekeıli jibek matamen tógiltip jaýyp qoıady. Ol kóılektiń etegi sıaqty jerge súıretilip júredi. Qazirgi kezde de keıbir jerlerde qalyńdyqtyń basyna sáýkele kıgizil, aq jelek jabatyndar da kezdesedi.
Taqıa – erlerdiń jeńil bas kıimi. Taqıany jaz mezgilinde, kúndelikti de kıgen. Taqıanyń túrleri kóp. Bıik tóbeli, tegis tóbeli jáne úshkir tóbeli taqıa. Taqıany ár túrli oıýlarmen órnektegen, keıbir taqıalardyń tóbesine úkini de taqqan.
- Balalar bas kıimge úkini ne úshin taqqan dep oılaısyńdar?
- Jalpy úkini kórgenderin bar ma? Ony qaıda taqqan?
Sergitý sáti «Aǵylshyn ánin» oryndaý
Balalar sáýkele men taqıa kimderge arnalǵan bas kıim? Ul jáne qyz balalarǵa.
Endeshe jańa sózder:
ul – a boy
Qyz - a girl
- Qajetti quraldardy sabaqtyń basynda daıyndap qoıǵan edik
- Qane, osy zattardyń aǵylshynsha ataýyn qaıtalaıyq!
Sózdik jumys:
Qajetti quraldar: Qaıshy – scissors
Qaryndash - pencil
Qaǵaz - paper
Jelim – glue.
a) Jelimmen jumys isteý erejesi. Jelimmen zattyń bir bóligin ekinshi bóligimen baılanystyrý, qosý úshin qajet Esterinde bolsyn:
1 )Eger jelimdeýge keńse jelimin paıdalansańdar, onda jelim jaǵýdy buıymnyń ortasynan jaǵý kerek.
2) Jelimdegen paraqtardyń ústine taza paraq salyp, eki qolmen tegisteńder.
3) Jumys isteýge úlken jáne kishkentaı qylqalamdar qajet.
b) Eńbek qaýipsizdik erejesimen tanystyrý.
Sender qaıshyny túrli buıymdardy qıýǵa paıdalanasyńdar.
1. Qaıshyny bir - birlerińe tek qana doǵal jaǵymen usynyńdar.
2. Qaıshymen qıǵan kezde sol qoldyń saýsaqtarynyń qaıshydan alysyraq bolýyn qadaǵalańdar. 3. Qaıshyny durys ustańdar.
Praktıkalyq bólim: Taqıa men sáýkele aplıkasıasyn jasaý.
Jańa sózder jattaý:
İÚ. Jańa bilimdi bekitý
Oıyn «yes» «no» Sharty sóılem durys bolsa «yes», qate bolsa «no» dep jaýap beremiz.
1. Sáýkele men taqıa qazaqtyń ulttyq bas kıimderiniń biri.
2. Sáýkeleni er balalar kıgen.
3. Ul aǵylshyn tilinde a boy, al qyz a girl.
4. Sáýkele men taqıany túrli oıý - órnektermen bezendirgen.
5. Senderge sabaq unady ma?
Ú. Sabaqty qorytyndylaý: Biz búgingi sabaqta neni jasap úırendik?
Úİ Baǵalaý oryndaǵan jumystaryn qorjynǵa salyp, kelesi topqa beredi balalar ózindik baǵalaryn qoıyp, almastyrady.
Sabaqtyń taqyryby: Qaǵazdan aplıkasıa arqyly taqıa jasaý
Sabaqtyń maqsaty: 1 Qaǵazben jumys isteýdiń ádis - tásilimen tanystyrý. Qaǵazdan aplıkasıa arqyly taqıa men sáýkele jasaý. Jelimmen jumys isteýge úıretý.
2 Qaýipsizdik erejesin saqtaý. Saýsaq mashyqtaryn damytý.
3 Ulttyq sana sezimin qalyptastyrý, oı - órisin keńeıtý, eńbeksúıgishtikke baýlý
Sabaqtyń mazmuny:
İ. Uıymdastyrý: Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
- Balalar sabaq ty qandaı kóńil – kúımen bastaıyq:
Happy, angry
- Endeshe sabaǵymyzdy jaqsy, qýanyshty kóńil kúımen bastaıyq!!!
İİ. Maqsat qoıý: Taqyrybyn tanystyrý, maqsatyn habarlaý. Topqa bólý.
İİİ Ótkendi qaıtalaý. Jalpy ótken sabaqta sendermen birge ulttyq kıimder, olardyń túrlerimen tanysqan bolatynbyz. Endeshe esimizge túsireıikshi, qazaqtyń ulttyq kıimderie ne jatady?
Klaster qurý
Ulttyq kıimder
İİİ. Jańa sabaq:
- Balalar sender búgin topqa bólinip otyrǵan soń, 4 topqa mynadaı qorjyndar daıyndap ákeldim! Qane aǵylshynsha sanaıyq neshe qorjyn? (oqýshylar aǵylshynsha sanaıdy) Qorjyn 4 topqa taratylyp beriledi.
- Balalar senderdiń qorjyndaryn qandaı tústi?
Qane sózdikterdi qaıtalaıyq!
Kók -
Jasyl –
Sary -
Qyzyl –
Al qorjynymyzdy ashý úshin betindegi tapsyrmany oryndaıyq, ıaǵnı berilgen sózderden maqal mátel qura:
1. Erdiń atyn eńbek shyǵarady.
2. Eńbek túbi bereke
3. Jalqaýdyń jany tátti
Eńbektiń nany tátti.
4. Erinbeı eńbek qyl,
Jalyqpaı óner bil.
Endeshe búgingi sabaqta sendermen osy ultymyzdyń bas kıiminiń biri sáýkele men taqıany aplıkasıa ıaǵnı japsyrý arqyly oryndaımyz (qorjynnan daıyn úlgilerdi alyp shyǵady)
Balalar sáýkele men taqıa týraly qosymsha derekter aıtady
Sáýkele — áıeldiń bas kıimi, ony uzatylǵan qyzdar jáne onyń janyna erip júretin qurbylar kıgen.. Ony asyl tas, altyn, kúmis, merýert, marjanmen órnektep, altyn jippen áshekeıleıdi.
Sáýkeleniń eń syrtynan shashaqty, áshekeıli jibek matamen tógiltip jaýyp qoıady. Ol kóılektiń etegi sıaqty jerge súıretilip júredi. Qazirgi kezde de keıbir jerlerde qalyńdyqtyń basyna sáýkele kıgizil, aq jelek jabatyndar da kezdesedi.
Taqıa – erlerdiń jeńil bas kıimi. Taqıany jaz mezgilinde, kúndelikti de kıgen. Taqıanyń túrleri kóp. Bıik tóbeli, tegis tóbeli jáne úshkir tóbeli taqıa. Taqıany ár túrli oıýlarmen órnektegen, keıbir taqıalardyń tóbesine úkini de taqqan.
- Balalar bas kıimge úkini ne úshin taqqan dep oılaısyńdar?
- Jalpy úkini kórgenderin bar ma? Ony qaıda taqqan?
Sergitý sáti «Aǵylshyn ánin» oryndaý
Balalar sáýkele men taqıa kimderge arnalǵan bas kıim? Ul jáne qyz balalarǵa.
Endeshe jańa sózder:
ul – a boy
Qyz - a girl
- Qajetti quraldardy sabaqtyń basynda daıyndap qoıǵan edik
- Qane, osy zattardyń aǵylshynsha ataýyn qaıtalaıyq!
Sózdik jumys:
Qajetti quraldar: Qaıshy – scissors
Qaryndash - pencil
Qaǵaz - paper
Jelim – glue.
a) Jelimmen jumys isteý erejesi. Jelimmen zattyń bir bóligin ekinshi bóligimen baılanystyrý, qosý úshin qajet Esterinde bolsyn:
1 )Eger jelimdeýge keńse jelimin paıdalansańdar, onda jelim jaǵýdy buıymnyń ortasynan jaǵý kerek.
2) Jelimdegen paraqtardyń ústine taza paraq salyp, eki qolmen tegisteńder.
3) Jumys isteýge úlken jáne kishkentaı qylqalamdar qajet.
b) Eńbek qaýipsizdik erejesimen tanystyrý.
Sender qaıshyny túrli buıymdardy qıýǵa paıdalanasyńdar.
1. Qaıshyny bir - birlerińe tek qana doǵal jaǵymen usynyńdar.
2. Qaıshymen qıǵan kezde sol qoldyń saýsaqtarynyń qaıshydan alysyraq bolýyn qadaǵalańdar. 3. Qaıshyny durys ustańdar.
Praktıkalyq bólim: Taqıa men sáýkele aplıkasıasyn jasaý.
Jańa sózder jattaý:
İÚ. Jańa bilimdi bekitý
Oıyn «yes» «no» Sharty sóılem durys bolsa «yes», qate bolsa «no» dep jaýap beremiz.
1. Sáýkele men taqıa qazaqtyń ulttyq bas kıimderiniń biri.
2. Sáýkeleni er balalar kıgen.
3. Ul aǵylshyn tilinde a boy, al qyz a girl.
4. Sáýkele men taqıany túrli oıý - órnektermen bezendirgen.
5. Senderge sabaq unady ma?
Ú. Sabaqty qorytyndylaý: Biz búgingi sabaqta neni jasap úırendik?
Úİ Baǵalaý oryndaǵan jumystaryn qorjynǵa salyp, kelesi topqa beredi balalar ózindik baǵalaryn qoıyp, almastyrady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.