InfoHub Logo

İ. Sabaqtyń taqyryby: «Abaıdyń tabıǵat lırıkasyndaǵy fızıkalyq qubylystar»
İİ. Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: HİH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda ómir súrgen qazaqtyń uly aqyny Abaı Qunanbaevtyń tabıǵat lırıkasyna ádebı taldaý jasaý jáne ondaǵy tabıǵat qubylystaryn fızıkalyq turǵydan túsindirý, óleńderdi taldaý mashyǵyn jetildirý.
á) tárbıelik: oqýshylarǵa estetıkalyq, etnopedagogıkalyq, ekologıalyq tárbıe berý. Olardyń poezıa, saz, beıneleý óneri dúnıesine súıispenshiligin arttyrý.
b) damytýshylyq: shyǵarmashylyq jumys jasaýyna yqpal etý, oılaý, sóıleý sheberligi men mádenıetin jetildirý, tanym kókjıegin keńeıtý.
İİİ. Sabaqtyń túri: Kiriktirilgen (ádebıet jáne fızıka páni) qaıtalaý tolyqtyrý sabaǵy.
İV. Sabaqtyń ádisi. Toptyq oqytý.
V. Sabaqtyń kónekiligi: Slaıd, Abaı portreti, jyl mezgilderiniń sýretteri.

Sabaq barysy:
a) Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardyń sabaqqa qatysýy, daıarlyǵy.
b) Ádebıet páni muǵaliminiń sózi: «Abaı murasy - qazaqtyń eń qasıetti qazynasy. Abaı óziniń halqymen máńgi baqı birge jasaıdy. Ǵasyrlar boıy qalyń elin, qazaǵyn jańa bıikterge, asqar asýlarǵa shaqyra beredi» - dep Elbasymyz N. Á. Nazarbaev aıtqandaı, Abaı murasy máńgilik. Barsha qazaq balasy Abaıdy tanýǵa, bilýge, Abaımen maqtanýǵa tıis. Uly aqyn óz halqyn órkendegen, ósken, erkin halyq retinde kórýdi arman etken. Búginde biz Abaı ańsaǵan uly ózgeristerdiń kýásimiz, básekege qabiletti elderdiń qataryna enýge talpynýdamyz.
Osy oraıda Abaıtanýǵa arnalǵan kiriktirilgen sabaq úlgisin usynyp otyrmyz.
Búgin biz Abaıdyń orys poezıasynan úlgi ala otyryp qazaq ádebıetine qosqan jańalyǵynyń birimen tanysamyz. Ol - tabıǵat lırıkasy. Poezıa janrynda tabıǵatty ásem peızajben, baǵaly boıaýmen jazǵan Ybyraı, Abaıǵa deıin aqyndar bolǵan emes.
Abaı jyl mezgilderiniń ár qaısysyna toqtalyp, ondaǵy tabıǵat qubylystaryn kórkem sheberlikpen bere bilgen.

İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý «Oıshaqyrý»
- Abaıdyń tabıǵat taqyrybyna jazǵan qandaı óleńderin bilesińder?
Jaýap: «Jazǵyturym», «Jaz», «Kúz», «Qys», «Qarasha jeltoqsanmen sol bir eki aı», «Jelsiz túnde jaryq aı», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», «Qan sonarda búrkitshi shyǵady ańǵa» «Kóleńke basyn uzartyp» jáne t. b.
İİ. «Oqyǵan biler ár sózdi!»
1 - top «Kúz mezgili»
A) Óleńdi mánerlep oqý;
Á) Óleńnen túsiniksiz sózderdi jazyp alý;
B) Óleń mazmuny boıynsha klaster jasaý;

2 - top «Qys mezgili»
A) Óleńdi mánerlep oqý;
Á) Óleńnen túsiniksiz sózderdi jazyp alý;
B) Óleń mazmuny boıynsha klaster jasaý;

İİİ. «Maqsatym til ustaryp, óner shashpaq»
/Kúz óleńi boıynsha/
1. Óleń ne jaıynda? Aqyn ne aıtpaq bolǵan?
2. Qalaı oılaısyń, óleń qandaı kóńil - kúımen jazylǵan?
(Sońǵy shýmaqqa kóńil qoı.)
3. Kúz kórinisin erekshe ashyp turǵan beıneli sózderdi tap. Jalpy, kúz sýretin beretin sózderdi iriktep al.
4. Kúz sýretimen qosa kimder beınelengen? Olardyń is - áreketine nazar aýdar.
5. Óleń ózińe qalaı áser etti? Qandaı sezimde boldyń (qýaný, kóńilsizdený, renjý, t. b.)
6. Aqyn osy óleńdi qandaı kóńil - kúımen jazǵan? Ol týraly ne aıtar ediń?
7. Kúz sýreti qaı shýmaqtarda berilgen?
8. Óleńde kúz sýreti ǵana berilgen be?
9. Adam, jan - janýarlar tirligi qaı shýmaqtarda berilgen?
10. Óleńdegi aqyn oıyn qaı shýmaqtar ashyp tur?

/Qys óleńi boıynsha/
1. Óleń ne jaıynda? Aqyn ne aıtpaq bolǵan?
2. Qys kórinisin erekshe ashyp turǵan beıneli sózderdi tap. Jalpy, qys sýretin beretin sózderdi iriktep al.
3. Aqyn "Qysty" kimniń beınesinde kórsetip otyr? Onyń is - áreketin terip oqy.
4. Taǵy kimder qandaı is - áreketpen alynǵan? (Mysal keltir.)
5. Qys kelbetin sýretteý úshin qandaı teńeýler qoldanylǵan?
6. Qys kelbetin sýretteý úshin aqyn taǵy qandaı kórkemdegish quraldardy paıdalanǵan?
7. Adam, jan - janýarlar týraly qaı shýmaqtarda berilgen?
8. Óleńdegi aqyn oıyn qaı shýmaqtar ashyp tur?

İÚ «Tabıǵat áleminde»
Ár top berilgen óleńderden tabıǵat qubylystaryn taýyp, astyn syzady.
/fızıka pániniń múǵalimi Osıpova Aqbaıan Aıdarhanqyzyna sóz beriledi./

Ú. «Oıly bolsań, taýyp kór» (jumbaqtar sheshý)
a) Tańerteń bar keshke joq
Men ádemi monshaqpyn
İri emespin, usaqpyn
Moınyna eshkim taǵa almas
Mendeı móldir taba almas.
(shyq)

á) Etek jeńi jınalmaı
Daýyl tursa dym qalmaı
Túıdektelip kóshedi
Toz - toz bolyp óshedi.
(bult)
b) Túsi bar kórinbeıtin
Bir tutas bilinbeıtin
Tynysy bar tirshilikten
Eshqashan jerimeıtin
(aýa)
v) Múlgip turǵan baq tynysh,
Oranypty aq kúmis
(qyraý)
Úİ. «Kóńilim ándi uǵady»
Muqasheva Orynbasardyń oryndaýynda «Jelsiz túnde jaryq aı»