Quraq quraý
Eńbekke baýlý 3 klass
Sabaqtyń taqyryby: Quraq quraý (aırısfoldıng)
Maqsaty:
1. Bilimdilik: Quraq túrlerin tanystyryp, ózderi quraı bilýge úıretý, daıyndaý joldaryn meńgertý.
2. Tárbıelik: Únemdilikke, uqyptylyqqa, talǵampazdyqqa, iskerlikke, ata – babymyzdyń salt – dástúrin bilýge tárbıeleý. Jańa zaman quraq túrin úıretý.
3. Damytýshylyq: Sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn jáne ózdiginen oılaý qabiletin arttyrý. Teorıalyq bilimderin is júzinde kórsetýge yqpal etý, praktıkalyq is — áreketterin qalyptastyrý.
Pánaralyq baılanys: sýret, syzý, matematıka.
Sabaq ádisi: túsindirý, saramandyq, STO strategıalary.
Sabaq túri: aralas
Sabaq tıpi: jańa bilimdi meńgerý
Qajetti quraldar: qaıshy, túrli – tústi qaǵaz, jelim.
Barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylarmen amandasyp, olardyń túgel ekenin anyqtap, eńbek quraldarynyń túgel ekenine kóz jetkizip, nazarlaryn sabaqqa aýdarý;
II. Psıhologıalyq daıyndyq
“5” bolsyn alar baǵamyz,
Bilimnen baqyt tabamyz.
Óner, bilim kóp oqyp,
Óse bersin sanamyz.
İİİ. Sıqyrly qaqpa oıyny.
1. Qulyp suraǵy: oıý – órnekter qandaı áshekeı maqsatynda qoldanylady?
2. Ulttyq qolóner túrlerine ne jatady?
3. Mata qıyndylarynan ne jasaýǵa bolady?
İV. Jańa sabaq
Quraq quraý.
Bizdiń elimizde qolóneri jaqsy damyǵan. Mysaly, tabıǵatpen baılanystyryp quraq túrlerin quraǵan. HH ǵasyrda tiginshilik óneri qaıta damyp, onyń ishinde quraq quraý túri qaıta jańǵyrdy. Qazirgi kezde oǵan úlken kóńil bólinip otyr. Quraq quraýdyń
eki maqsaty bar
1. Matanyń qıyndylaryn durystap qurastyrý jáne odan sándik buıymdar jasaý
2. Matanyń bir - birine úılesimdiligin, túrin jáne olardyń sýretteriniń sáıkestigin eskerip, matanyń qıyndylaryn iske jaratý
Ár túrli fıgýralar jasaı otyryp qıýlastyryp, jastyq kórpeshe tigý, órnek qurastyrý nemese sándik sómkeler tigýge de bolady. Órnek degenimiz túr - túsi jáne geometrıalyq pishini ár alýan mata qaldyqtarynan qurastyrý. Ásem buıymdar jasaýda qazaq qolónerinde paıdalanylǵan shıkizattyń biri – mata. Halyq sheberleri matanyń tabıǵı qasıetterine zer salyp, óz qajetine jarata bilgen. Ár túrli geometrıalyq fıgýralardan turatyn quraqty sándep, quraı bilgen.
Qazirgi kezde turmysta qoldanyp júrgen quraq quraý ádisterine baılanysty mynadaı túrlerge bólinedi
1. Kórpeshe quraq
2. Jastyq quraq
Kompozısıalyq túrleri. Quraq óneri tek qazaq halqyna ǵana tán emes, álemniń asqa halyqtarynda da damyǵan. Mysaly, orys halqy bul ónerdi «Loskýtnaıa tehnıka» ádisimen jamylatyn kórpe, tósenish, jastyq sıaqty buıymdar daıyndaıdy. Eýropa halyqtarynda «Pechvork» degen ataýmen belgili Japon halqynda quraq óneri «Sashıko» dep atalady. Al Golandıada «Aırıs foldıng» dep atalady. Qazaqshaǵa aýdarǵanda túrli – tústi qatarlasý degen maǵynany beredi.
Qajetti quraldar:
• Paraq pen shablon
• Shablon bastyrmasy
• Juqa túrli – tústi
• karandash
• qaıshy
• japsyrǵysh lenta (skoch)
• jelim
Qazirgi tańda kózge birden baıqalatyny matanyń tústik qasıeti. Ár tústiń ózindik erekshelikteri, ózindik minezi, mán – maǵynasy bolady.
Kók – aspan degen maǵynany bildirse,
Sary – aqyl, parasat, qyzyl – kún kózi, ottyń, jasyl – jastyqtyń, jaqsylyqtyń, kóktemniń, qońyr jerdiń, aq – aqıqat, qýanysh, baqyttyń belgisi eken.
Saramandyq jumys.
Ár topqa shablon jáne shablon paraqshasy taratylady.
Oqýshylar tapsyrmany oryndaýǵa kirisedi.
Trenıń
Sergitý sáti.
Bes saýsaǵym bes óner,
On saýsaǵym on óner.
Dosym bolsań eger sen
Ónerimdi kóre ber
Saýsaqtaryń maıysyp,
Túrli oıý oıysyp,
Qurmet tutyp sheberdi
Sheber bolar ma ekensiń!
Bekitý.
1. Búgingi ótken quraq túriniń ataýy?
2. Jasaǵan jumysymyz?
3. Japsyrmalaý tehnıkasy qalaı atalady?
4. Aırıs foldıng qaı eldiń óneri?
5. Quraq quraý qaı eldiń óneri?
6. Aırıs foldıng, «Sashıko», «Laskýtnaıa tehnıka», «Quraq quraý» - osynyń barlyǵy bir aýyz sózben aısaq ne dep aıtamyz?
Baǵalaý.
Oqýshylar top boıynsha ózderin – ózi baǵalaıdy.
Qorytyndylaý.
Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı:
«Úlgisi kóptiń órnegi kóp, órnegi kóptiń ermegi kóp»,
«Úırengeniń ózińe qut, istegeniń elińe qut»,
«Oıý - órnek, quraq quraý - qazaqtyń keshegisi,
búgingisi, erteńi»
Úıge tapsyrma:
Eki tústi qoldana otyryp quraq kórpeni jobalyq sýretin salý
Sabaqtyń taqyryby: Quraq quraý (aırısfoldıng)
Maqsaty:
1. Bilimdilik: Quraq túrlerin tanystyryp, ózderi quraı bilýge úıretý, daıyndaý joldaryn meńgertý.
2. Tárbıelik: Únemdilikke, uqyptylyqqa, talǵampazdyqqa, iskerlikke, ata – babymyzdyń salt – dástúrin bilýge tárbıeleý. Jańa zaman quraq túrin úıretý.
3. Damytýshylyq: Sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn jáne ózdiginen oılaý qabiletin arttyrý. Teorıalyq bilimderin is júzinde kórsetýge yqpal etý, praktıkalyq is — áreketterin qalyptastyrý.
Pánaralyq baılanys: sýret, syzý, matematıka.
Sabaq ádisi: túsindirý, saramandyq, STO strategıalary.
Sabaq túri: aralas
Sabaq tıpi: jańa bilimdi meńgerý
Qajetti quraldar: qaıshy, túrli – tústi qaǵaz, jelim.
Barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylarmen amandasyp, olardyń túgel ekenin anyqtap, eńbek quraldarynyń túgel ekenine kóz jetkizip, nazarlaryn sabaqqa aýdarý;
II. Psıhologıalyq daıyndyq
“5” bolsyn alar baǵamyz,
Bilimnen baqyt tabamyz.
Óner, bilim kóp oqyp,
Óse bersin sanamyz.
İİİ. Sıqyrly qaqpa oıyny.
1. Qulyp suraǵy: oıý – órnekter qandaı áshekeı maqsatynda qoldanylady?
2. Ulttyq qolóner túrlerine ne jatady?
3. Mata qıyndylarynan ne jasaýǵa bolady?
İV. Jańa sabaq
Quraq quraý.
Bizdiń elimizde qolóneri jaqsy damyǵan. Mysaly, tabıǵatpen baılanystyryp quraq túrlerin quraǵan. HH ǵasyrda tiginshilik óneri qaıta damyp, onyń ishinde quraq quraý túri qaıta jańǵyrdy. Qazirgi kezde oǵan úlken kóńil bólinip otyr. Quraq quraýdyń
eki maqsaty bar
1. Matanyń qıyndylaryn durystap qurastyrý jáne odan sándik buıymdar jasaý
2. Matanyń bir - birine úılesimdiligin, túrin jáne olardyń sýretteriniń sáıkestigin eskerip, matanyń qıyndylaryn iske jaratý
Ár túrli fıgýralar jasaı otyryp qıýlastyryp, jastyq kórpeshe tigý, órnek qurastyrý nemese sándik sómkeler tigýge de bolady. Órnek degenimiz túr - túsi jáne geometrıalyq pishini ár alýan mata qaldyqtarynan qurastyrý. Ásem buıymdar jasaýda qazaq qolónerinde paıdalanylǵan shıkizattyń biri – mata. Halyq sheberleri matanyń tabıǵı qasıetterine zer salyp, óz qajetine jarata bilgen. Ár túrli geometrıalyq fıgýralardan turatyn quraqty sándep, quraı bilgen.
Qazirgi kezde turmysta qoldanyp júrgen quraq quraý ádisterine baılanysty mynadaı túrlerge bólinedi
1. Kórpeshe quraq
2. Jastyq quraq
Kompozısıalyq túrleri. Quraq óneri tek qazaq halqyna ǵana tán emes, álemniń asqa halyqtarynda da damyǵan. Mysaly, orys halqy bul ónerdi «Loskýtnaıa tehnıka» ádisimen jamylatyn kórpe, tósenish, jastyq sıaqty buıymdar daıyndaıdy. Eýropa halyqtarynda «Pechvork» degen ataýmen belgili Japon halqynda quraq óneri «Sashıko» dep atalady. Al Golandıada «Aırıs foldıng» dep atalady. Qazaqshaǵa aýdarǵanda túrli – tústi qatarlasý degen maǵynany beredi.
Qajetti quraldar:
• Paraq pen shablon
• Shablon bastyrmasy
• Juqa túrli – tústi
• karandash
• qaıshy
• japsyrǵysh lenta (skoch)
• jelim
Qazirgi tańda kózge birden baıqalatyny matanyń tústik qasıeti. Ár tústiń ózindik erekshelikteri, ózindik minezi, mán – maǵynasy bolady.
Kók – aspan degen maǵynany bildirse,
Sary – aqyl, parasat, qyzyl – kún kózi, ottyń, jasyl – jastyqtyń, jaqsylyqtyń, kóktemniń, qońyr jerdiń, aq – aqıqat, qýanysh, baqyttyń belgisi eken.
Saramandyq jumys.
Ár topqa shablon jáne shablon paraqshasy taratylady.
Oqýshylar tapsyrmany oryndaýǵa kirisedi.
Trenıń
Sergitý sáti.
Bes saýsaǵym bes óner,
On saýsaǵym on óner.
Dosym bolsań eger sen
Ónerimdi kóre ber
Saýsaqtaryń maıysyp,
Túrli oıý oıysyp,
Qurmet tutyp sheberdi
Sheber bolar ma ekensiń!
Bekitý.
1. Búgingi ótken quraq túriniń ataýy?
2. Jasaǵan jumysymyz?
3. Japsyrmalaý tehnıkasy qalaı atalady?
4. Aırıs foldıng qaı eldiń óneri?
5. Quraq quraý qaı eldiń óneri?
6. Aırıs foldıng, «Sashıko», «Laskýtnaıa tehnıka», «Quraq quraý» - osynyń barlyǵy bir aýyz sózben aısaq ne dep aıtamyz?
Baǵalaý.
Oqýshylar top boıynsha ózderin – ózi baǵalaıdy.
Qorytyndylaý.
Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı:
«Úlgisi kóptiń órnegi kóp, órnegi kóptiń ermegi kóp»,
«Úırengeniń ózińe qut, istegeniń elińe qut»,
«Oıý - órnek, quraq quraý - qazaqtyń keshegisi,
búgingisi, erteńi»
Úıge tapsyrma:
Eki tústi qoldana otyryp quraq kórpeni jobalyq sýretin salý
You Might Also Like
