InfoHub Logo

6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Abzastar, sheginister jáne ıntervaldar
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Mátinmen jumys barysynda abzastar, sheginister, ınterval uǵymymen, batyrmalarymen tanysa otyryp jumys jasap úırený.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń bilimin arttyrý, zaman talabyna saı jańa tehnologıalardy meńgerte otyryp quzyrettiligi tereń oqýshylardy daıyndaý.
Tárbıelik: Eńbekqorlyqqa, jaýapkershilikke tárbıeleý.
Pán aralyq baılanys: Qazaq tili, orys tili, aǵylshyn tili.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, oqýlyq, prezentasıa, úlestirme qaǵazdar.

Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
3. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý.
4. Taqyrypty ashý.
5. Jańa sabaq.
6. Jańa sabaqty bekitý.
7. Oqýshylardy baǵalaý.
7. Úıge tapsyrma berý.

1. Uıymdastyrý: Oqýshylardy túgendep, sabaq quraldaryn tekserý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý: Test jumysy arqyly tekserý.
1. Kegl - ol
A) qariptiń syrt pishimi
V) qariptiń mólsheri
S) abzastyń elementi
D) pishimdeý syzǵyshyndaǵy marker
2. Sımvoldar tizimdemesin, onyń ishinde pernetaqtada joqtarynda, ekranda kórsetýdi kelesi buıryqtar nemese suhbattyq terezeler kómegimen júzege asyrýǵa bolady.
A) Kiristirý - Sımvol buıryǵy
V) Tirkeme paraq jolaǵynyń
S) Abzas suhbattyq terezesi
D) Qarip suhbattyq terezesi
3. Sender mátindi ekranǵa qaramaı terdiń delik. Biraz ýaqyttan keıin CapsLock pernesiniń basýly turǵanyn kórip qaldyńdar. Ary qaraı qandaı áreket jasaısyńdar?
A) Mátindi qaıta teremiz
V) Emle qatelerin tekserýdi qoldanamyz
S) Regıstr batyrmasynyń kómegimen bas jáne jaı áripterdiń kezektesip ornalasýyn retin «Sóılemdegideı» tártibine ózgertemiz
D) Basty - Qarip suhbattyq terezesinde Regıstr ajyratyp qosqyshyn jalǵaımyz.
4. Sırektetip terý úshin ne isteý kerek?
A) Abzas suhbattyq terezesin shaqyryp, Qosymsha tirkeme paraǵyna aýysamyz jáne «Interval» tiziminen «sırektetilgen» parametrin tańdaımyz
V) jolaqtyń Basty - Qarip tirkeme paraǵynda tıisti batyrmany qosamyz
S) Sımvoldardy arasyna bos oryn qosyp teremiz
D) Qarip suhbattyq terezesin shaqyryp, Qosymsha tirkeme paraǵyna aýysamyz jáne «Interval» tiziminen «sırektetilgen» parametrin tańdaımyz
5. «H2» mátinin terý úshin qandaı batyrmany basý kerek?
A) jolasty belgisin
V) jolústi belgisin
S) formatty tazalaý
D) Kiristirý - Sımvol - Basqa sımvoldar buıryǵyn.
6. Artyǵyn tańdańdar:
A) WordPad
V) MicrosoftWord
S) Paint
D) Bloknot
7. Ashyq qujattaǵy betterdiń sanyn qalaı anyqtaýǵa bolady?
A) jolaqtyń betti belgileý tirkeme paraǵynda
V) jolaqtyń basty tirkeme paraǵynda
S) terezeniń taqyryp jolynda
D) qalyp kúı jolynda
8. Qujattardyń qarap shyǵý masshtabyn ózgertýge bolady:
A) jolaqtyń betti belgileý bóliminde
V) jolaqtyń basty bóliminde
S) terezeniń taqyryp jolynda
D) qalyp kúı jolynda
9. Janama mázirdi qalaı shaqyrady?
A) qujattardyń qajetti elementin tintýirdiń oń batyrmasyn shertý arqyly
V) qujattardyń qajetti elementin tintýirdiń sol batyrmasyn shertý arqyly
S) qujattardyń qajetti elementin tintýirdiń oń batyrmasyn eki ret shertý arqyly
D) qujattardyń qajetti elementin tintýirdiń sol batyrmasyn eki ret shertý arqyly
10. Qujattyń saqtaý buıryǵy qaıda ornalasqan?
A) jolaqtyń basty tirkeme paraǵynda
V) faıl mázirinde
S) Office batyrmasynyń mázirinde
D) tek pernetaqtadan qol jetimdi

3Úı tapsyrmasyn pysyqtaý: Qosymsha suraqtar qoıý arqyly pysyqtap suraý:
1. Pernetaqtada joq sımvoldy kiristirýge kómektesetin buryq qandaı?
2. Qariptiń qandaı baptaýlaryn ózgertýge bolady?
3. Erekshelengen fragmenttegi kishi áripterdi bas áripterge qalaı ózgertýge bolady?
4. Kegl degen ne?
5. Qariptiń tizimde joq mólsherin qalaı ornalastyramyz?
6. Sımvolaralyq ınterval degen ne?
7. Mátindi qalaı túrli tústi etýge bolady?
8. Qariptiń joǵarǵy jáne tómengi regıstrleri ne úshin kerek?
9. Meńzerdi jyljytýǵa arnalǵan perneler kombınasıalaryn atańdar?
10. Mátindi saýatty terý úshin qandaı erejelerdi alǵan jón?
11. Mátinniń fragmentterin ereksheleýdiń qandaı tásilderin bilesińder?

4. Taqyrypty ashý:

5. Jańa sabaq: Abzastar, sheginister jáne ıntervaldar.
Pishimdeý aǵymyndaǵy abzasqa nemese mátinniń erekshelegen fragmentine qoldanylady. Mátindi pishimdeý syzǵyshymen, jolaqtyń basty - abzas nemese Abzas burynǵy suhbat terezesiniń máziri buıryqtarynyń kómegimen pishimdeýge bolady.
- Tizimder qurý týraly basqa sabaqtarda aıtylady.
- aǵymdaǵy abzasta mátindi túzetý: sol jaq sheti boıynsha, ortasy boıynsha, oń jaq sheti boıynsha, eki jaq sheti boıynsha.
- abzastaǵy sheginisti azaıtý(ulǵaıtý).
Jolaqtyń basty - abzas tirkeme paraǵyndaǵy buıryqtardyń kómegimen kez kelgen mátindegi túzeý men sheginisterdi ózgertińder. Sheginisterdi ózgertkende pishimdeý syzǵyshyna nazar aýdaryńdar.
Abzastyń ishindegi jolaralyq ıntervaldy baptaý. Týra sol baptaýlar Abzas buıryǵynyń suhbat terezesinde bar.