- 05 naý. 2024 02:00
- 189
Meniń súıikti mysyǵym
Uıymdastyrylǵan is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: «Qatynas»
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreket túri: Til damytý
Taqyryby:«Meniń súıikti mysyǵym»
Maqsaty: mysyq, mysyqtyń balasy marǵaýmen tanystyrý. Mysyq týraly áńgimeleı bilýge úıretý.
Bilimdiligi: sózdik qoryn molaıtý, suraqtarǵa tolyq jaýap berýge daǵdylandyrý.
Damytýshylyǵy: usaq qol motorıkasy, aýyz eki sóıleý tilderin damytý.
Tárbıeligi: mysyq qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý.
Ádis - tásilderi: montıssorı tehnologıasy, áńgimelesý, suraq - jaýap, túsindirý.
Kórnekiligi: mysyq beınelengen sýretter, qystyrǵysh, qorapsha.
İs - áreket kezeńderi
Tárbıeshiniń is - áreketi
Balalardy tapsyrmany oryndaýǵa qyzyqtyrý (talpyndyrý)
Shattyq sheńberi
Armysyń asyl kúnim,
Armysyń asyl jerim,
Armysyń asyl dosym.
Mine meniń qolym,
Jylýyma jylý qos.
- Balalar qazir jyldyń qaı mezgili?
- Balalar qyz mezgiliniń erekshelikteri qandaı?
- Balalar úı janýarlaryna ne jatady?
Balalardy izdenýshilikke uıymdastyrý
Refleksıa
(oryndaǵan tapsyrmalar negizinde qorytyndy shyǵaryp, kemshilikterdi joıý.)
Kirispe áńgime
- Mynaý ne balalar?
- Al balalar mynaý mysyq jáne mysyqtyń balasy - marǵaý.
- Káne, balalar qaıtalap aıtaıyqshy?
Tosyn sát: esik qaǵyldy.
Boljam strategıasy.
«Ádemi qorap» tur eken.
- Balalar myna «ádemi qorapty» kim ákeldi dep oılaısyńdar?
- Balalar qalaı oılaısyńdar, bunyń ishinde ne bar eken?
Kóńildi áýen oınalyp, súıkimdi mysyq shyǵady.
- Balalar bizge qonaqqa súıkimdi mysyq kelipti.
- Balalar mysyq úı janýaryna jatady. Onyń túsi aq, sary, qara bolady. Mysyqtyń 2 kózi, 2 qulaǵy, quıryǵy, murny, murty, 4 aıaǵy bar. Júni jumsaq. Káne sıpaıyqshy.
- Balalar mysyq sút ishedi, balyq jáne tyshqandy jeıdi.
Bilim berý salasy: «Qatynas»
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreket túri: Til damytý
Taqyryby:«Meniń súıikti mysyǵym»
Maqsaty: mysyq, mysyqtyń balasy marǵaýmen tanystyrý. Mysyq týraly áńgimeleı bilýge úıretý.
Bilimdiligi: sózdik qoryn molaıtý, suraqtarǵa tolyq jaýap berýge daǵdylandyrý.
Damytýshylyǵy: usaq qol motorıkasy, aýyz eki sóıleý tilderin damytý.
Tárbıeligi: mysyq qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý.
Ádis - tásilderi: montıssorı tehnologıasy, áńgimelesý, suraq - jaýap, túsindirý.
Kórnekiligi: mysyq beınelengen sýretter, qystyrǵysh, qorapsha.
İs - áreket kezeńderi
Tárbıeshiniń is - áreketi
Balalardy tapsyrmany oryndaýǵa qyzyqtyrý (talpyndyrý)
Shattyq sheńberi
Armysyń asyl kúnim,
Armysyń asyl jerim,
Armysyń asyl dosym.
Mine meniń qolym,
Jylýyma jylý qos.
- Balalar qazir jyldyń qaı mezgili?
- Balalar qyz mezgiliniń erekshelikteri qandaı?
- Balalar úı janýarlaryna ne jatady?
Balalardy izdenýshilikke uıymdastyrý
Refleksıa
(oryndaǵan tapsyrmalar negizinde qorytyndy shyǵaryp, kemshilikterdi joıý.)
Kirispe áńgime
- Mynaý ne balalar?
- Al balalar mynaý mysyq jáne mysyqtyń balasy - marǵaý.
- Káne, balalar qaıtalap aıtaıyqshy?
Tosyn sát: esik qaǵyldy.
Boljam strategıasy.
«Ádemi qorap» tur eken.
- Balalar myna «ádemi qorapty» kim ákeldi dep oılaısyńdar?
- Balalar qalaı oılaısyńdar, bunyń ishinde ne bar eken?
Kóńildi áýen oınalyp, súıkimdi mysyq shyǵady.
- Balalar bizge qonaqqa súıkimdi mysyq kelipti.
- Balalar mysyq úı janýaryna jatady. Onyń túsi aq, sary, qara bolady. Mysyqtyń 2 kózi, 2 qulaǵy, quıryǵy, murny, murty, 4 aıaǵy bar. Júni jumsaq. Káne sıpaıyqshy.
- Balalar mysyq sút ishedi, balyq jáne tyshqandy jeıdi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.