Deni saýdyń - jany saý
«Deni saýdyń - jany saý»
(sporttyq - oıyn saýyq)
Maqsaty: salaýatty ómir saltyn saqtaý, deni saý, rýhy taza urpaq tárbıeleý. Balalardyń denesin shyńdap, kúsh qýatyn nyǵaıtý. Jarys kezinde oıynǵa qyzyǵa qatysýyna jaǵdaı jasaý, bir - birine degen dostyq qarym - qatynastaryn damytý.
Qajetti quraldar: sharlar, túrli - tústi jalaýshalar, densaýlyq týraly naqyl sózder, doptar, pıramıdalar, kólshik, baqa atrıbýty.
Tárbıeshi: Qurmetti áriptester, balabaqsha tárbıelenýshileri jáne sport súıer jankúıer qaýym. Búgingi «Deni saýdyń - jany saý» atty sporttyq oıynǵa qosh keldińizder. Egemendi elimizdiń erteńi densaýlyǵy myqty azamattar men azamatshalardy tárbıeleý bizdiń mindetimiz.
Mine, búgingi balabaqsha tárbıelenýshileriniń qatysýymen ótkeli otyrǵan «Deni saýdyń - jany saý» atty merekelik saýyqtyrý is - sharasyn bastaýǵa ruqsat etińizder.
Marsh oınalyp, balalar zalǵa biriniń artynan biri júrip keledi.
Jan - jaqty jattyqtyratyn jattyǵýlar:
Bir qatarmen júrý, júgirý, eki qoldy belge qoıyp aıaqtyń ushymen júrý. Sheńberge turyp, dem alý jattyǵýyn oryndaý.
Ký - ka - rı - ký, ký - ka - rı - ký, ký - ka - rı - ký, ký - ka - rı - ký.
Tárbıeshi: Bárekeldi balalar!
Tárbıeshi: Balalar densaýlyq basty baılyq. Balalar denimiz saý bolý úshin, únemi jeke bas tazalyǵyn saqtap, denemiz shynyqtyryp, durys tamaqtanyp, kún tártibin saqtaý kerek.
- Balalar densaýlyq týraly maqal - mátel kim biledi?
1. Densaýlyq - zor baılyq.
2. Deni saýdyń - jany saý.
3. Tazalyq - densaýlyq kepili.
4. Densaýlyqtyń qadirin aýyrǵanda bilersiń.
5. Densaýlyǵy sábıdiń - qýanyshy ár úıdiń.
- Óte tamasha balalar!
Al endi aldymen ádilqazy múshelerimen tanystyryp óteıin.
1. Balabaqsha meńgerýshisi: Karımova Gúlnar
2. Balabaqsha dene shynyqtyrý pániniń muǵalimi: Qaıyrbaev Erjan
3. Balabaqsha psqolgy׃ Kóbenǵalıeva Aıba
Al, káne balalar « Balapan» jáne «Botaqan» toby bolyp eki topqa bólineıik.
Jarystyń bólimderin sizderge aıtyp óteıin.
1. Sálemdesý.
2. «Kim birinshi» oıyny
3. «Kim jyldam» oıyny
4. «Pıngvınder» oıyny
5. «Baqalar» oıyny
6. «Kim epti» oıyny
Tárbıeshi: Balalar saıysymyzdy bastamas buryn ánuran oryndaıyq.
- Bárekeldi balalar!
1 - kezeń. Eki komandanyń sálemdesýi.
1. «Balapan» tobyna jalyndy sálem!
2.«Botaqan» tobyna jalyndy sálem!
2 - kezeń. Kók aspandaı kókpeńbek,
Qazaqstan jalaýy.
Kók emes ol tekten tek,
Eldiń ashyq qabaǵy - dep «Kim birinshi» oıynyn bastaımyz.
Oıyn sharty: jalaýshany alyp, júgirip mejeni aınalyp kelý.
3 - kezeń. Júgir, júgir jelmen jarysyp,
Júgir jelmen jarysyp.
Nurǵa aman,
Bolyp qyran.
Ós ulan - dep « Kim jyldam» saıysyna kezek berelik.
Oıyn sharty: Jemister men kókónisterdi jınaý.
- Jaraısyńdar balalar, sender netken jyldam edińder.
4 - kezeń. Sport - bizdiń dosymyz,
Kúsh qaırat syılaǵan.
Sport - bizdiń dosymyz,
Ósip kúnde shyńdalǵan - deı otyra «Pıngvınder» oıynyn oınaıyq.
Oıyn sharty: dopty eki tizesimen ustap júrý.
5 - kezeń. Qalma jurttyń sońynda,
Qajet bolsa myń atta.
Azdyq eken onyńda,
Jetý úshin márege - dep kelesi saıysymyz «Baqalar» oıyny.
Oıyn sharty: baqalar shalshyq sýdan sekirip, daýystap, júresinen otyra ketý.
Tárbıeshi: - Bárekeldi balalar óte jaqsy!
Qorytyndy saıysymyz «Kim epti» oıyny.
Oıyn sharty: kedergiler arasymen ıreleńdep ótip, pıramıdany qurastyrý.
- Jaraısyńdar balalar!
Án jumbaq: «Bul ne?»
Qurmetti apaılar búgingi sporttyq oıynymyz óz máresine kelip jetti. Jeńimpazdardy anyqtaý úshin sóz kezegin ádilqazylarǵa beremiz. Búgingi qatysqan búldirshinderimizge alǵysymyzdy bildiremiz. Aldaǵy ýaqytta úlken bıikterden kórine berińizder. Búgingi jeńisteriń qutty bolsyn. Kelip, tamashalap kórgenderińizge rahmet. Denimiz saý bolsyn!
(sporttyq - oıyn saýyq)
Maqsaty: salaýatty ómir saltyn saqtaý, deni saý, rýhy taza urpaq tárbıeleý. Balalardyń denesin shyńdap, kúsh qýatyn nyǵaıtý. Jarys kezinde oıynǵa qyzyǵa qatysýyna jaǵdaı jasaý, bir - birine degen dostyq qarym - qatynastaryn damytý.
Qajetti quraldar: sharlar, túrli - tústi jalaýshalar, densaýlyq týraly naqyl sózder, doptar, pıramıdalar, kólshik, baqa atrıbýty.
Tárbıeshi: Qurmetti áriptester, balabaqsha tárbıelenýshileri jáne sport súıer jankúıer qaýym. Búgingi «Deni saýdyń - jany saý» atty sporttyq oıynǵa qosh keldińizder. Egemendi elimizdiń erteńi densaýlyǵy myqty azamattar men azamatshalardy tárbıeleý bizdiń mindetimiz.
Mine, búgingi balabaqsha tárbıelenýshileriniń qatysýymen ótkeli otyrǵan «Deni saýdyń - jany saý» atty merekelik saýyqtyrý is - sharasyn bastaýǵa ruqsat etińizder.
Marsh oınalyp, balalar zalǵa biriniń artynan biri júrip keledi.
Jan - jaqty jattyqtyratyn jattyǵýlar:
Bir qatarmen júrý, júgirý, eki qoldy belge qoıyp aıaqtyń ushymen júrý. Sheńberge turyp, dem alý jattyǵýyn oryndaý.
Ký - ka - rı - ký, ký - ka - rı - ký, ký - ka - rı - ký, ký - ka - rı - ký.
Tárbıeshi: Bárekeldi balalar!
Tárbıeshi: Balalar densaýlyq basty baılyq. Balalar denimiz saý bolý úshin, únemi jeke bas tazalyǵyn saqtap, denemiz shynyqtyryp, durys tamaqtanyp, kún tártibin saqtaý kerek.
- Balalar densaýlyq týraly maqal - mátel kim biledi?
1. Densaýlyq - zor baılyq.
2. Deni saýdyń - jany saý.
3. Tazalyq - densaýlyq kepili.
4. Densaýlyqtyń qadirin aýyrǵanda bilersiń.
5. Densaýlyǵy sábıdiń - qýanyshy ár úıdiń.
- Óte tamasha balalar!
Al endi aldymen ádilqazy múshelerimen tanystyryp óteıin.
1. Balabaqsha meńgerýshisi: Karımova Gúlnar
2. Balabaqsha dene shynyqtyrý pániniń muǵalimi: Qaıyrbaev Erjan
3. Balabaqsha psqolgy׃ Kóbenǵalıeva Aıba
Al, káne balalar « Balapan» jáne «Botaqan» toby bolyp eki topqa bólineıik.
Jarystyń bólimderin sizderge aıtyp óteıin.
1. Sálemdesý.
2. «Kim birinshi» oıyny
3. «Kim jyldam» oıyny
4. «Pıngvınder» oıyny
5. «Baqalar» oıyny
6. «Kim epti» oıyny
Tárbıeshi: Balalar saıysymyzdy bastamas buryn ánuran oryndaıyq.
- Bárekeldi balalar!
1 - kezeń. Eki komandanyń sálemdesýi.
1. «Balapan» tobyna jalyndy sálem!
2.«Botaqan» tobyna jalyndy sálem!
2 - kezeń. Kók aspandaı kókpeńbek,
Qazaqstan jalaýy.
Kók emes ol tekten tek,
Eldiń ashyq qabaǵy - dep «Kim birinshi» oıynyn bastaımyz.
Oıyn sharty: jalaýshany alyp, júgirip mejeni aınalyp kelý.
3 - kezeń. Júgir, júgir jelmen jarysyp,
Júgir jelmen jarysyp.
Nurǵa aman,
Bolyp qyran.
Ós ulan - dep « Kim jyldam» saıysyna kezek berelik.
Oıyn sharty: Jemister men kókónisterdi jınaý.
- Jaraısyńdar balalar, sender netken jyldam edińder.
4 - kezeń. Sport - bizdiń dosymyz,
Kúsh qaırat syılaǵan.
Sport - bizdiń dosymyz,
Ósip kúnde shyńdalǵan - deı otyra «Pıngvınder» oıynyn oınaıyq.
Oıyn sharty: dopty eki tizesimen ustap júrý.
5 - kezeń. Qalma jurttyń sońynda,
Qajet bolsa myń atta.
Azdyq eken onyńda,
Jetý úshin márege - dep kelesi saıysymyz «Baqalar» oıyny.
Oıyn sharty: baqalar shalshyq sýdan sekirip, daýystap, júresinen otyra ketý.
Tárbıeshi: - Bárekeldi balalar óte jaqsy!
Qorytyndy saıysymyz «Kim epti» oıyny.
Oıyn sharty: kedergiler arasymen ıreleńdep ótip, pıramıdany qurastyrý.
- Jaraısyńdar balalar!
Án jumbaq: «Bul ne?»
Qurmetti apaılar búgingi sporttyq oıynymyz óz máresine kelip jetti. Jeńimpazdardy anyqtaý úshin sóz kezegin ádilqazylarǵa beremiz. Búgingi qatysqan búldirshinderimizge alǵysymyzdy bildiremiz. Aldaǵy ýaqytta úlken bıikterden kórine berińizder. Búgingi jeńisteriń qutty bolsyn. Kelip, tamashalap kórgenderińizge rahmet. Denimiz saý bolsyn!
You Might Also Like
