Adam násilderi. Násilshildikti synaý
Bıologıa 11 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Adam násilderi. Násilshildikti synaý.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik:
Bıologıa páninen «Adamnyń shyǵý tegi» taraýyn halyqtyń danalyq sózderimen, násildik, tektilik uǵymdarymen baılanystyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardy naqyl sózderdiń mazmunyn óz oıymen qorytyndy jasaýǵa úıretý.
Tárbıelilik: Oqýshylardy adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: kórneki baıandaý. STO elementin paıdalaný
Sabaqtyń pán aralyq baılanysy:
Sabaqtyń kórnekiligi: syzba - nusqa, tirek - syzba, keste.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý bólimi.
Amandasý. Sabaqqa ázirleý. Túgendeý.
İİ. Oı sergitý suraqtary:
1. Qazirgi kezde adamnyń shyǵý tegin, damýyn jáne qazirgi kezge deıingi qalyptasýyn zertteıtin ǵylym. (Antropologıa )
2. Adam paıda bolǵan zaman (Kaınozoı)
3. Adamnyń tarıhı damýy ( Antropogenez)
4. Adamnyń qazyp alynǵan súıek qaldyqtaryn zertteıtin ǵylym (Paleoantropologıa)
5. Kramonondyqtar kimderge jatady? (Sanaly adamǵa)
6. Qandaı adamtárizdi maımyldyń bas súıek qurylysy men kókirek bóliginiń jazyqtyǵy adamǵa uqsas bolady? (Gıbon )
7. Qandaı adamtárizdi maımyldyń 385 anatomıalyq belgileri adamǵa uqsas? (Gorıla)
8. 1871 jyly shyqqan «Adamnyń shyǵý tegi jáne jynystyq suryptalý» eńbeginiń avtory kim? (Ch.Darvın )
9. Óte ertedegi adam – Qytaı adamy (Sınantrop )
10. Eńbek áreketi, sóz, oılaý antropogenezdiń qozǵaýshy kúshiniń qaı faktoryna jatady? (Áleýmettik )
İİİ. Jańa sabaqty meńgertý.
1. Elektrondyq oqýlyqpen jumys. Adamnyń túrli násilderi.
2. Qosymsha málimetter. Jer sharyndaǵy barlyq násilder negizgi belgileri jóninen ózara uqsas. Mıklýho – Maklaı Jańa Gvıneıa turǵyndarynyń arasynda kóp jyl bolyp, avstraloıdtyq kishi násilge jatatyn papýastardyń mádenı damýy men oı – órisi basqa halyqtardan birde – bir kem
emestigin kórsetken - di. Adamzattyń oı – órisi jáne oılaý qabileti násiline sáıkes emestigin I. M. Sechenov pen N. G. Chernyshevskıı de dáleldep berdi.
«Jerine qaraı adamy» deıdi qazaq.
İİİ. Sabaqty bekitý.
1. Venn dıagramsyn qurastyrý.
2. Sózjumbaq sheshý.
Sózjumbaqty durys sheshkende ortadaǵy erekshe bólinip kórsetilgen torkózde bir násildiń aty shyǵady.
1. Ahmetov
2. eýropoıd
3. Berne
4. Engels
5. eýropoıd
6. polısentrızm
7. monosentrızm
8. Tımırázev
9. úndis
1. Qazaq halqy men úndis násiliniń arasynda uqsastyq bar ekendigin aıtqan ǵalym.
2. Násilderdiń bir toby.
3. Násilder týraly uǵymdy ǵylymǵa engizgen ǵalym.
4. Áleýmettik darvınızm teorıasyn synaǵan qoǵam qaıratkeri.
5. Násilderdiń bir toby.
6. Násilderdiń taralýy týraly pikir.
7. Násilderdiń taralýy týraly pikir.
8. Áleýmettik darvınızm teorıasyn orys ǵalymy.
9. Násilderdiń Soltústik Amerıkada taraǵan toby.
Sheshýi: Mongoloıd.
3. Problemalyq suraq: Qazaq halqynyń salt – dástúrinde júzge, rýǵa bólinýshilik bar! Siz osymen kelisesiz be? (ıa, joq).
4. «Qol - eńbek múshesi emes, ol ózi eńbektiń ónimi» taqyrybynda esse jazý.
İV. Úıge tapsyrma berý.
Vİ. Oqýshylardy baǵalaý.
Sabaqtyń taqyryby: Adam násilderi. Násilshildikti synaý.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik:
Bıologıa páninen «Adamnyń shyǵý tegi» taraýyn halyqtyń danalyq sózderimen, násildik, tektilik uǵymdarymen baılanystyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardy naqyl sózderdiń mazmunyn óz oıymen qorytyndy jasaýǵa úıretý.
Tárbıelilik: Oqýshylardy adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: kórneki baıandaý. STO elementin paıdalaný
Sabaqtyń pán aralyq baılanysy:
Sabaqtyń kórnekiligi: syzba - nusqa, tirek - syzba, keste.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý bólimi.
Amandasý. Sabaqqa ázirleý. Túgendeý.
İİ. Oı sergitý suraqtary:
1. Qazirgi kezde adamnyń shyǵý tegin, damýyn jáne qazirgi kezge deıingi qalyptasýyn zertteıtin ǵylym. (Antropologıa )
2. Adam paıda bolǵan zaman (Kaınozoı)
3. Adamnyń tarıhı damýy ( Antropogenez)
4. Adamnyń qazyp alynǵan súıek qaldyqtaryn zertteıtin ǵylym (Paleoantropologıa)
5. Kramonondyqtar kimderge jatady? (Sanaly adamǵa)
6. Qandaı adamtárizdi maımyldyń bas súıek qurylysy men kókirek bóliginiń jazyqtyǵy adamǵa uqsas bolady? (Gıbon )
7. Qandaı adamtárizdi maımyldyń 385 anatomıalyq belgileri adamǵa uqsas? (Gorıla)
8. 1871 jyly shyqqan «Adamnyń shyǵý tegi jáne jynystyq suryptalý» eńbeginiń avtory kim? (Ch.Darvın )
9. Óte ertedegi adam – Qytaı adamy (Sınantrop )
10. Eńbek áreketi, sóz, oılaý antropogenezdiń qozǵaýshy kúshiniń qaı faktoryna jatady? (Áleýmettik )
İİİ. Jańa sabaqty meńgertý.
1. Elektrondyq oqýlyqpen jumys. Adamnyń túrli násilderi.
2. Qosymsha málimetter. Jer sharyndaǵy barlyq násilder negizgi belgileri jóninen ózara uqsas. Mıklýho – Maklaı Jańa Gvıneıa turǵyndarynyń arasynda kóp jyl bolyp, avstraloıdtyq kishi násilge jatatyn papýastardyń mádenı damýy men oı – órisi basqa halyqtardan birde – bir kem
emestigin kórsetken - di. Adamzattyń oı – órisi jáne oılaý qabileti násiline sáıkes emestigin I. M. Sechenov pen N. G. Chernyshevskıı de dáleldep berdi.
«Jerine qaraı adamy» deıdi qazaq.
İİİ. Sabaqty bekitý.
1. Venn dıagramsyn qurastyrý.
2. Sózjumbaq sheshý.
Sózjumbaqty durys sheshkende ortadaǵy erekshe bólinip kórsetilgen torkózde bir násildiń aty shyǵady.
1. Ahmetov
2. eýropoıd
3. Berne
4. Engels
5. eýropoıd
6. polısentrızm
7. monosentrızm
8. Tımırázev
9. úndis
1. Qazaq halqy men úndis násiliniń arasynda uqsastyq bar ekendigin aıtqan ǵalym.
2. Násilderdiń bir toby.
3. Násilder týraly uǵymdy ǵylymǵa engizgen ǵalym.
4. Áleýmettik darvınızm teorıasyn synaǵan qoǵam qaıratkeri.
5. Násilderdiń bir toby.
6. Násilderdiń taralýy týraly pikir.
7. Násilderdiń taralýy týraly pikir.
8. Áleýmettik darvınızm teorıasyn orys ǵalymy.
9. Násilderdiń Soltústik Amerıkada taraǵan toby.
Sheshýi: Mongoloıd.
3. Problemalyq suraq: Qazaq halqynyń salt – dástúrinde júzge, rýǵa bólinýshilik bar! Siz osymen kelisesiz be? (ıa, joq).
4. «Qol - eńbek múshesi emes, ol ózi eńbektiń ónimi» taqyrybynda esse jazý.
İV. Úıge tapsyrma berý.
Vİ. Oqýshylardy baǵalaý.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: №5 zerthanalyq jumys. Súıektiń qurylysy, quramy,
