- 05 naý. 2024 00:41
- 224
Adamnyń dosy
Ana tili. 2 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Adamnyń dosy.
Sabaqtyń maqsaty: 1. Mátinniń mazmunyn ashý, negizgi oıdy uǵyndyrý. Oqýshylardy bilimdilikke úırete otyryp, kitap oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
2. Oqýshylardyń oı - órisin, oılaý qabiletin, aqyl - oıyn, til baılyǵyn, sózdik qory men sóıleý tilin damytý. Shapshań oqý daǵdylaryn qalyptastyrý.
Kitapty uqypty, taza ustaýǵa baýlý.
Ádisteri: suraq - jaýap, oı qozǵaý, túrtip alý, bes joldy óleń jazý, toppen jumys strategıalary.
Sabaqtyń kórnekiligi: taza, uqypty ustaǵan synyp oqýshylarynyń oqýlyqtary (kórmesi), ertegi kitaptar jıyntyǵy.
Qanatty sózder: Kitapty súıińder, ol ómirdi nurlandyrady.(M. A. Gorkıı)
Kitap - bilim bulaǵy,
Bilim — ómir shyraǵy.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi: 1. Sálemdesý, sabaqqa daıyndyqtaryn tekserý.
2. Sabaqtyń taqyryby men maqsatymen tanystyrý.
Ótkenderin eske túsirý: «Aqyldy kómekshi» túsingenderin suraý
Jańasabaq: Oı qozǵaý. Jumbaqtar sheshiledi.
Kóp áńgime, óleńim,
Kúnde aqyl beremin.
Jaqsy kórse meni kim,
Men de jaqsy kóremin.(Kitap)
a) Kitaptyń qalaı shyǵatyny týraly ne bilesińder? á) Sol jaıynda kórshińmen pikirles, talqyla.
Maǵynany ajyratý, tanı bilý.
INSERT strategıasy nemese «Túrtip alý» júıesi boıynsha oqýshylarmen jumystar júrgizý. Mátindi muǵalim oqyp tanystyrýy arqyly tyńdaý, tıisti belgilerdi qoıyp anyqtaý.
V — sáıkes kelý.
- kitap adamnyń dosy ekendigi;
- kóp jaqsy nárselerdi úırenemiz;
- kitapty jasap shyǵarý óte qıyn.
- men oılanǵannan beri.
Oqýlyqtarymyz sıaqty basqa kitaptardyń bizge tıgizer paıdasyn bildim.
+ - jańa aqparat
Kitaptan kóp aqyl alamyz.
? – tańǵaldym
Sózder qalaı aqyl beredi?
Mátindi oqyp bolǵan soń, jazǵandary men belgilengen sózderin dápterdegi kestege toltyrý. Sodan soń jeke, topta, jupta taldap oqý, tolyqtyrý.
Sózdik jumysyn júrgizý. Sóre - kitap qoıatyn arnaıy oryn.
Ýaǵyna sheıin - ýaqytqa sheıin, kezge sheıin.
Jan serigimiz - dosymyz.
Mátindi jekelegen oqýshylarǵa túsine otyryp oqytý. Úsh oqýshyǵa róldermen bólip oqytý. Anyq jáne qatesiz oqýǵa nazar aýdarý. Áńgimeniń mazmunyna saı suraqtar qoıý.
1. Qandaı bala bolý úshin ne isteýimiz kerek?
2. Balǵyn ákesinen ne týraly surap bilgisi keldi?
3. Kitaptan ne úırenýge bolady?
4. Sen óziń qalaı oılaısyń?
5. Kitap oqýdy unatasyń ba?
6. Qandaı kitapty unatasyń?
Sabaqty qorytyndylaý. Oı tolǵanys. «Meniń oqýlyqtarym» atty taqyrypta oılaryn aıtý. Bir - birin tyńdaý, tolyqtyrý, jınaqtaý.
«Bes joldy óleń» strategıasy.
1. Ne? Kitap.
2. Qandaı? Qalyń, jańa, ádemi.
3. Ne istedi? Oqydy, ashty, úırendi.
4. Sóz tirkesi. Qalyń kitap, kitapty oqydy, kitapty ashty.
5. Erlan kitapty ashyp oqydy.
Úıge tapsyrma: «O, men qandaı aqyldy boldym» degen taqyrypta áńgime jazyp kelý.
Sabaqtyń taqyryby: Adamnyń dosy.
Sabaqtyń maqsaty: 1. Mátinniń mazmunyn ashý, negizgi oıdy uǵyndyrý. Oqýshylardy bilimdilikke úırete otyryp, kitap oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
2. Oqýshylardyń oı - órisin, oılaý qabiletin, aqyl - oıyn, til baılyǵyn, sózdik qory men sóıleý tilin damytý. Shapshań oqý daǵdylaryn qalyptastyrý.
Kitapty uqypty, taza ustaýǵa baýlý.
Ádisteri: suraq - jaýap, oı qozǵaý, túrtip alý, bes joldy óleń jazý, toppen jumys strategıalary.
Sabaqtyń kórnekiligi: taza, uqypty ustaǵan synyp oqýshylarynyń oqýlyqtary (kórmesi), ertegi kitaptar jıyntyǵy.
Qanatty sózder: Kitapty súıińder, ol ómirdi nurlandyrady.(M. A. Gorkıı)
Kitap - bilim bulaǵy,
Bilim — ómir shyraǵy.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi: 1. Sálemdesý, sabaqqa daıyndyqtaryn tekserý.
2. Sabaqtyń taqyryby men maqsatymen tanystyrý.
Ótkenderin eske túsirý: «Aqyldy kómekshi» túsingenderin suraý
Jańasabaq: Oı qozǵaý. Jumbaqtar sheshiledi.
Kóp áńgime, óleńim,
Kúnde aqyl beremin.
Jaqsy kórse meni kim,
Men de jaqsy kóremin.(Kitap)
a) Kitaptyń qalaı shyǵatyny týraly ne bilesińder? á) Sol jaıynda kórshińmen pikirles, talqyla.
Maǵynany ajyratý, tanı bilý.
INSERT strategıasy nemese «Túrtip alý» júıesi boıynsha oqýshylarmen jumystar júrgizý. Mátindi muǵalim oqyp tanystyrýy arqyly tyńdaý, tıisti belgilerdi qoıyp anyqtaý.
V — sáıkes kelý.
- kitap adamnyń dosy ekendigi;
- kóp jaqsy nárselerdi úırenemiz;
- kitapty jasap shyǵarý óte qıyn.
- men oılanǵannan beri.
Oqýlyqtarymyz sıaqty basqa kitaptardyń bizge tıgizer paıdasyn bildim.
+ - jańa aqparat
Kitaptan kóp aqyl alamyz.
? – tańǵaldym
Sózder qalaı aqyl beredi?
Mátindi oqyp bolǵan soń, jazǵandary men belgilengen sózderin dápterdegi kestege toltyrý. Sodan soń jeke, topta, jupta taldap oqý, tolyqtyrý.
Sózdik jumysyn júrgizý. Sóre - kitap qoıatyn arnaıy oryn.
Ýaǵyna sheıin - ýaqytqa sheıin, kezge sheıin.
Jan serigimiz - dosymyz.
Mátindi jekelegen oqýshylarǵa túsine otyryp oqytý. Úsh oqýshyǵa róldermen bólip oqytý. Anyq jáne qatesiz oqýǵa nazar aýdarý. Áńgimeniń mazmunyna saı suraqtar qoıý.
1. Qandaı bala bolý úshin ne isteýimiz kerek?
2. Balǵyn ákesinen ne týraly surap bilgisi keldi?
3. Kitaptan ne úırenýge bolady?
4. Sen óziń qalaı oılaısyń?
5. Kitap oqýdy unatasyń ba?
6. Qandaı kitapty unatasyń?
Sabaqty qorytyndylaý. Oı tolǵanys. «Meniń oqýlyqtarym» atty taqyrypta oılaryn aıtý. Bir - birin tyńdaý, tolyqtyrý, jınaqtaý.
«Bes joldy óleń» strategıasy.
1. Ne? Kitap.
2. Qandaı? Qalyń, jańa, ádemi.
3. Ne istedi? Oqydy, ashty, úırendi.
4. Sóz tirkesi. Qalyń kitap, kitapty oqydy, kitapty ashty.
5. Erlan kitapty ashyp oqydy.
Úıge tapsyrma: «O, men qandaı aqyldy boldym» degen taqyrypta áńgime jazyp kelý.