InfoHub Logo

Dúnıetaný. 2 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Ósimdikterdiń kóktemgi tirshiligi
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń zertteý áreketterin damytý arqyly oqý men jazý prosesine yntalandyrý ortasyn qurý.
Sabaqtyń mindetteri:
• Oqýshylardyń ata - analarymen birge sabaqqa deıin taqyryp boıynsha zertteý jumystaryn júrgizýge baǵyt berý;
• Ósimdikterdiń kóktemgi ózgeristerine taldaý jasaý jáne baqylaý júrgizý arqyly óz betinshe túsinik qurýǵa kómektesý;
• Jazý, oı bólisý, oqý jáne taldaý arqyly balanyń jeke kózqarasyn damytýǵa jaǵdaı jasaý;
• Balalardy sabaqta jáne sabaqtyń tys zertteý áreketterin uıymdastyrý arqyly oqytý prosesin qurý;
Kútiletin nátıjeler:
• Ata - analar balasymen birge zertteý áreketin jasaǵan soń sabaǵyna, yntasyna, jetistikterine degen qyzyǵýshylyǵy týyndaıdy;
• Bala kórý, birlese taldaý, oıyn ortaǵa salý arqyly jeke bilimin qalyptastyrady;
• Oqý jáne jazý arqyly ony taldap, saraptap úırenedi jáne bilim ǵana emes, jeke pikirin de damytady;
• Bilimdi izdenis jáne zertteý, jasaý arqyly alýǵa daǵdylanady;
Sabaqtyń alǵysharttary:
• Oqýshylar birneshe apta buryn óz otbasymen birge úıinde topyraqqa ártúrli ósimdikter otyrǵyzady,
(ýkrop, sarymsaq, qyzanaq, qıar, dándi daqyldar t. b.) baqylaıdy jáne jazady.
• Báısheshek, baqbaq gúl, ógeıshóp degen ósimdikter týraly qosymsha oqyp, sýretterin salyp, gazet shyǵaryp keledi, keıbir ańyzdardy zerttep kelý, ata - analardan suhbat alyp kelý.
• Sonymen qatar, balalar toptyq jumys erejelerimen tanys bolýy tıis.
Baǵalaý:
• Sabaqqa deıingi otbasylyq eksperıment jáne baqylaý kúndeligi baǵalanady.
• Sabaq kezindegi jeke jazbasha oılary men toptaǵy belsendiligi baǵalanady.
Oqýshylardy topqa bólý: Oqýshylar topqa 4 - 5 adamnan otyrady.
Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Beınefılm «Kóktem». 3 mınýt. Muǵalimniń suraǵy: munda ne bolyp jatyr dep oılaısyńdar?
Balalar jeke oılaryńdy jazyńdar. 2 - 3mınýt.
Jazǵandaryńdy jupta oqyp berińder, topta talqylańdar endi jarıalańdar. Jarıalaý barysynda synyptaǵy balalarǵa qarap sóıleńder. Oqýshylardyń jaýaptary.

Maǵynany ashý:
1. Ósimdikterdiń kóktemgi tirshiligi týraly beınefılm.
Munda ne bolyp jatyr, aýyzsha aıtý, topta talqylaý. Búrshik degen ne?
1. Balalar úıden ákelgen aqparattardy, resýrstardy ortaǵa salady, jarıalaıdy. Báısheshek, baqbaq gúl, ógeıshóp degen ósimdikter týraly qosymsha aıtyp beredi.
2. Balalar aǵashtardyń ózgeristerin qolmen jasaıdy, talqylaıdy, jarıalaıdy.
Oı tolǵanys jasaý:
Bes joldy óleń jazý. Jeke jazý.