- 05 naý. 2024 03:39
- 221
Ádeptilikke úıreneıik. Sóz
Uzaq merzimdi jospar bólimi: Ózim týraly
1 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Ádeptilikke úıreneıik. Sóz
Osy sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary (oqý baǵdarlamasyna silteme): 1. 2. 5. 1 mátin ılústrasıasy boıynsha suraqtar qoıa bilý nemese oqyǵany boıynsha qoıylǵan suraqqa jaýap berý (muǵalim kómegimen)
1. 1. 1. 1 tyńdaý barysynda tildik birlikterdi (sóıleý, sóz, sóılem, mátin) ajyratý, tyńdalǵan mátinniń mazmunyn túsiný
1. 1. 5. 1 túrli jaǵdaıattarda etıket sózderin qoldana bilý
1. 3. 8. 1 jazý jolyn, jolaralyq keńistikti, joldyń joǵarǵy jáne tómengi syzyǵyn saqtap, árip elementterin kallıgrafıalyq talaptarǵa saı jazý.
Tildik maqsattar Qaıyrly kún! Saý bolyńyz! Kóriskenshe!
Sypaıylyq, syılastyq, ádeptilik sózderi
Dıalogqa/jazylymǵa qajetti tirkester: aýyzsha sóıleý, óz kózqarasyn bildirý jáne talqylaý.
Talqylanatyn máseleler:
– Óleńde qandaı ádeptilik erejeleri usynylǵan?
– Sen osy erejelerdi oryndap júrsiń be?
– Qalaı oryndap júrsiń?
– Ústi - basyń taza bolý úshin ne isteısiń?
– Mektepke keshikpeý úshin ne isteısiń?
– Úlkenderdiń kóńilinen shyǵý úshin ne isteısiń?
– Ádepti bolý úshin ne isteı alasyń?
Qundylyqtardy darytý: Kishipeıildilikke, ádeptilikke, izettilikke, sypaıylyqqa, úlkenderdi qurmetteýge tárbıeleý.
Pán aralyq baılanystar: Dúnıetaný, kórkem eńbek
Bastapqy bilim: Sóz, sóılem, mátindi ajyratady.
Sabaqtyń basy
- Sálemetsińder me, balalar?
«Shattyq sheńberin» qurý. Ádemi áýenniń yrǵaǵymen oqýshylardy shattyq sheńberine turǵyzyp, óleń joldaryn qaıtalatý:
Jarqyrap kún de ashyldy,
Kún nury túgel shashyldy.
Qaıyrly kún qonaqtar
Biz ádepti balamyz
Qaıyrly kún ustazym
Biz kóńildi bolamyz.
- Balalar, óleń joldarynda qandaı bala bolamyz deıdi?
- Ádepti balamyz.
- Endeshe, balalar, búgin biz ne týraly áńgimelesedi ekenbiz?
- Búgingi sabaǵymyz mynandaı ádemi sýretter arqyly bastalady.
- Ózderińe unaǵan sýretti tańdap alyńdar?
- Osy sýretterdiń mazmunyna saı topqa bólinip otyra qalyńdar?
Jaqsy qasıetter beınelengen sújetti sýretter arqyly balalardy topqa bólý. (Amandasyp jatqan adamdar, úlkenge oryn berý, úlkendi joldan ótkizý)
(MK) Sýretpen jumys. Sýret arqyly jańa sabaq maqsatyn anyqtaý.
- Aldaryńda jatqan sýretterge kóńil aýdaraıyqshy!
- Bul sýretterdegi balanyń is - áreketteri jaıynda ne aıtasyńdar?
- Úlken adammen amandasty, oryn berdi, joldan ótkizdi, ıaǵnı bul qandaı bala eken?
- Ádepti bala.
- Endeshe biz búgin ádeptilik jaıynda áńgimelesemiz.
Muǵalimniń aýyzsha baǵalaýy (Jaraısyń! Óte jaqsy! Keremet!)
Mektep: «№1Beloýsovka orta mektebi» KMM
Muǵalimniń aty - jóni: Kýtpaeva J. K.
Ádeptilikke úıreneıik. Sóz. júkteý
1 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Ádeptilikke úıreneıik. Sóz
Osy sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary (oqý baǵdarlamasyna silteme): 1. 2. 5. 1 mátin ılústrasıasy boıynsha suraqtar qoıa bilý nemese oqyǵany boıynsha qoıylǵan suraqqa jaýap berý (muǵalim kómegimen)
1. 1. 1. 1 tyńdaý barysynda tildik birlikterdi (sóıleý, sóz, sóılem, mátin) ajyratý, tyńdalǵan mátinniń mazmunyn túsiný
1. 1. 5. 1 túrli jaǵdaıattarda etıket sózderin qoldana bilý
1. 3. 8. 1 jazý jolyn, jolaralyq keńistikti, joldyń joǵarǵy jáne tómengi syzyǵyn saqtap, árip elementterin kallıgrafıalyq talaptarǵa saı jazý.
Tildik maqsattar Qaıyrly kún! Saý bolyńyz! Kóriskenshe!
Sypaıylyq, syılastyq, ádeptilik sózderi
Dıalogqa/jazylymǵa qajetti tirkester: aýyzsha sóıleý, óz kózqarasyn bildirý jáne talqylaý.
Talqylanatyn máseleler:
– Óleńde qandaı ádeptilik erejeleri usynylǵan?
– Sen osy erejelerdi oryndap júrsiń be?
– Qalaı oryndap júrsiń?
– Ústi - basyń taza bolý úshin ne isteısiń?
– Mektepke keshikpeý úshin ne isteısiń?
– Úlkenderdiń kóńilinen shyǵý úshin ne isteısiń?
– Ádepti bolý úshin ne isteı alasyń?
Qundylyqtardy darytý: Kishipeıildilikke, ádeptilikke, izettilikke, sypaıylyqqa, úlkenderdi qurmetteýge tárbıeleý.
Pán aralyq baılanystar: Dúnıetaný, kórkem eńbek
Bastapqy bilim: Sóz, sóılem, mátindi ajyratady.
Sabaqtyń basy
- Sálemetsińder me, balalar?
«Shattyq sheńberin» qurý. Ádemi áýenniń yrǵaǵymen oqýshylardy shattyq sheńberine turǵyzyp, óleń joldaryn qaıtalatý:
Jarqyrap kún de ashyldy,
Kún nury túgel shashyldy.
Qaıyrly kún qonaqtar
Biz ádepti balamyz
Qaıyrly kún ustazym
Biz kóńildi bolamyz.
- Balalar, óleń joldarynda qandaı bala bolamyz deıdi?
- Ádepti balamyz.
- Endeshe, balalar, búgin biz ne týraly áńgimelesedi ekenbiz?
- Búgingi sabaǵymyz mynandaı ádemi sýretter arqyly bastalady.
- Ózderińe unaǵan sýretti tańdap alyńdar?
- Osy sýretterdiń mazmunyna saı topqa bólinip otyra qalyńdar?
Jaqsy qasıetter beınelengen sújetti sýretter arqyly balalardy topqa bólý. (Amandasyp jatqan adamdar, úlkenge oryn berý, úlkendi joldan ótkizý)
(MK) Sýretpen jumys. Sýret arqyly jańa sabaq maqsatyn anyqtaý.
- Aldaryńda jatqan sýretterge kóńil aýdaraıyqshy!
- Bul sýretterdegi balanyń is - áreketteri jaıynda ne aıtasyńdar?
- Úlken adammen amandasty, oryn berdi, joldan ótkizdi, ıaǵnı bul qandaı bala eken?
- Ádepti bala.
- Endeshe biz búgin ádeptilik jaıynda áńgimelesemiz.
Muǵalimniń aýyzsha baǵalaýy (Jaraısyń! Óte jaqsy! Keremet!)
Mektep: «№1Beloýsovka orta mektebi» KMM
Muǵalimniń aty - jóni: Kýtpaeva J. K.
Ádeptilikke úıreneıik. Sóz. júkteý