InfoHub Logo

Qazaq tili
Synyby: 2
Sabaqtyń taqyryby: Zat esimniń jekeshe jáne kópshe túri (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: zat esimderdiń jekeshe, kópshe tulǵada jumsalatyndyǵyn túsindirý. Oqýshylarǵa jekeshe túrdegi zat esimderdi kópshe túrine aınaldyra bilýge úıretý. Qosymshalardy ajyrata bilý jáne durys jalǵaı bilýge úıretý.
Damytýshylyǵy: saýattylyqtaryn arttyrý, sózdik qorlaryn molaıtý, tanymdyq qabiletterin damytý.
Tárbıeligi: uqyptylyqqa, ádeptilikke, mádınettilikke, óner - bilimge baýlý, estetıkalyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqtamen jumys, slaıd, sýretter, jeke - jeke kartochkamen jumys, maqal - mátelder.
Túri: jańa sabaq
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, áńgimeleý, semantıkalyq karta, toptastyrý ádisi.
Pánaralyq baılanys: mýzyka, ózin - ózi taný, ana tili.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
- «Ana tilin bilmeıinshe, ózge pánderdi túsiný múmkin emes» dep Júsipbek Aımaýytov atamyz aıtqandaı, durys sóılep, saýatty jaza bilý úshin qazaq tiliniń úıretetin máselelerine zer salyp, meńgerýimiz qajet.
- Balalar, búgin bizde ashyq sabaq bolǵandyqtan sabaq ózgeshe bolady. Sondyqtan da sabaqqa belsene qatynasyp, qyzyqty tapsyrmalar oryndaımyz.
Balalar, sabaqta ár durys jaýapqa meniń júrek jylýymdy bildiretin myna kishkentaı kúnnen alasyńdar, sońynda kún sany boıynsha tıisti baǵalaryńdy alyp, kóńil - kúıleriń kóterińki bolady degen úmittemin.
Sabaqtyń taqyrybyn, maqsatyn baıandaý.
Synyp uranyn aıtý.

İİ. Ótilgen sabaqty bekitý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
- Balalar, biz án aıtqandy unatamyz ba?
- Án tyńdaǵandy she?
- Án degen sóz qandaı suraqqa jaýap beredi?
- Án aıtatyn adamǵa suraq qoıyńdarshy.
- Ony kim deımiz?
- Bul zat ekimniń qaı túrine jatady?
- Durys - aq, ánshi sózin kópshe túrinde qalaı aıtamyz?
- Olaı bolsa, biz búgingi sabaǵymyzda estrada juldyzdarymen júzdesetin bolamyz. Olar alys joldan bizge kememen kele jatyr. Balalar, olar senderdiń ótkende aptalyqtyń ashylýyndaǵy tamasha ónerlerińdi kórip, qandaı ónerli balalar eken dep, senderge ádeıi kele jatyr.
- Olar kelgenshe biz jańa sabaǵymyzdy bastaı beremiz. Oqýlyqtaǵy 134 bettegi erejeni birge oqımyz.
Zat esimniń kópshe túri - lar, - ler, - dar, - der, - tar, - ter qosymshalarynyń jalǵanýy arqyly jasalady. Bul qosymshalar kóptik jalǵaýy dap atalady.
Al, endi balalar slaıdtaǵy sýretterge suraq qoıý arqyly jekeshe, kópshe túrin ajyrata otyryp, jalǵaýlaryn kóńil aýdaraıyq.
Endi mysaldaǵy jalǵaýlardy bir jerge toptastyraıyq.
( Slaıdqa qaraımyz)
- Balalar, endi dáptermen jumys jasaıyq. Ol úshin uranymyzdy birge aıtyp jiberemiz.
Kún jadyn jazý. Taqyrypty jazý. Kórkem jazý.
- Balalar, sabaǵymyzdyń taqyrybyna ( zat esiminiń jekeshe jáne kópshe túri ) baılanysty «K k» árpin kórkem etip jazaıyq, ekinshi jolyna k árpinen bastalatyn zat esimderdi jazaıyq: kóbelek, kirpi, kún, kilt, kógershin, kókek, kilt.(ózderiń jalǵastyryńdar).
- Balalar qonaqtarymyzda kelip jetti. Olar bizge qonaqqa qur qol kelmegen. Senderdiń bilimderińdi synamaq bolyp, tapsyrmalaryn alyp kelipti. Al, balalar, óner adamdaryna gúl shoǵyn sylaı almasaq ta, óz bilimimizdi tartý eteıik.

İ. Roza Rymbaevanyń sýreti, tapsyrmasy. 407 - jattyǵý.
Kartochkamen jumys. Slaıdpen tekserý.
Sergitý sáti.

İİ. «Mýzart» tobynyń sýreti, suraqqa jaýap, tapsyrmasy 408 jattyǵý.
1. Jańyltpashty oqyp, jatqa jazý.
2. Kimder? Neler? suraqtaryna jaýap beretin sózderdiń astyn syz.

İİİ. Maqpal Júnisovanyń sýreti, tapsyrmasy. Suraqqa jaýap. Mátindi oqý.
. Mátin neshe bólikten turady?
• Ár bólik qandaı joldan bastalyp jazylǵan?
. Ekinshi bólikti kóshirip jazyp, zat esimderge taldaý jasaý.
Slaıdpen tekserý.

İÚ. Qaırat Nurtastyń sýreti, tapsyrmasy. Oı túıindeý. Kartochkamen jumys jasaý arqyly sabaqty qorytyndylaý.
Slaıdpen tekserý.
Qosymsha jumys: syzyq baǵytymen eki áripti tastaı otyryp, maqal qurastyrýymyz kerek. Aldaryńyzda aq bet bar, soǵan áripterińdi jazyp, sóz qurastyryp kóreıik. Maqal eki joldan turady. Ata men bala týraly.
Jaýaby: “Jaqsy ata – orman,
Jaqsy bala qorǵan”
• Úıge tapsyrma: ereje jattaý
Baǵalaý