InfoHub Logo

Amangeldıeva Eleonora Salaýatqyzy
Mahambet Ótemisuly atyndaǵy BQÝ-niń
«Shet tili: eki shet tili» mamandyǵynyń IV kýrs stýdenti
Ǵylymı jetekshisi: aǵa oqytýshy, magıstr G.A. Týrejanova

Tuńǵysh Elbasynyń «Jańa álemdegi jańa Qazaqstan» atty joldaýynda: «Biz búkil elimiz boıynsha álemdik standarttar deńgeıinde sapaly bilim berý qyzmetin kórsetýge qol jetkizýimiz kerek» dep kórsetken edi [2].

Búgingi tańda bilim berý júıesi jańa pedagogıkalyq tehnologıaǵa negizdelýin jáne aqparattyq quraldardyń keńinen qoldanýyn qajet etedi. Árbir tehnologıa ózindik jańa ádis-tásildermen erekshelenedi. Ádis-tásilderdi muǵalim izdenisi arqyly oqýshy qabiletine, qabyldaý deńgeıine qaraı iriktep qoldanady. Bilim berý mekemeleriniń muǵalimderi ózderine ońtaıly nusqany qoldanýyna, pedagogıkalyq úrdisti kez kelgen úlgimen qura berýine múmkindik aldy. Qazirgi ýaqyttaǵy oqý-tárbıe úrdisiniń ereksheligi balanyń tulǵalyq damýyna baǵyttalǵan jańa oqý tehnologıalaryn utymdy paıdalaný qoldanysqa ený ústinde. Muǵalimder tek óz pániniń tereń bilgiri bolý emes, tarıhı-tanymdyq, pedagogıkalyq-psıhologıalyq saýatty, saıası-ekonomıkalyq bilimdi jáne aqparattyq-kommýnıkasıalyq bilimdi jáne aqparattyq-kommýnıkasıalyq tehnologıany jan-jaqty meńgergen aqparattyq quzyrly maman bolý kerek [5]. Oqýshynyń daryndylyǵynyń damýy qabiletiniń ashylýy kóbinese muǵalimniń kásibı biliktiligine jáne onyń tulǵalyq qasıetine baılanysty desek, ustaz oqýshylardyń tanymdyq qabiletterin damytyp, ózderine degen senimin arttyryp, istegen is-áreketterinen jaǵymdy emosıalar alatyndaı dárejege jetkizýi kerek.
Sońǵy jyldary zaman pedagogtary kompúter jáne mýltımedıalyq quraldardy qoldandana otyryp, sabaq ótkizýi tıimdi tásil ekeni belgili. Bul quraldyń qýattylyǵy sonshalyqty onymen birge bilim júıesine jańa ádistermen birge álemdik oılaýdyń jańa ıdeologıasy engizildi. Jańashyl pedagogtar oqýshynyń jeke tulǵalyq qasıetin barynsha qurmettep, onyń shyǵarmashylyq qabiletter men beıimdilikterin, ózdigimen oılaý qabiletin damyta otyryp, aǵylshyn tilin jetik meńgertýde.

Jańa oqytý tehnologıalaryn paıdalaný aıasynda aǵylshyn tilin pánin oqytýda jetildirý, ıaǵnı árbir oqýshynyń óz erekshelikterine, yntasyna, múmkindikterine qaraı bilim alýyn qamtamasyz etetin oqytý júıesin jasaýǵa umtylý - eń basty maqsat. Aǵylshyn tiliniń álemdik til ekenin eskere otyryp oqýshylardy osy tilde erkin oılap-sóıleýge úıretýde oqýshylardy ózge ulttyń mádenıetimen tanystyra otyryp sóıleý mádenıetin qalyptastyrý kerektiligi basty nazarda bolý kerek [4].

Elimizde bilim berý salasynda jańa aqparattyq tehnologıalardy qoldaný tek qana tehnıkalyq qural emes, sonymen birge jańa aqparattyq, komýnıkasıalyq tehnologıa jáne bilim berý júıesindegi sabaq berýdiń jańasha ádisi bolyp otyr. Aqparattyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalardy qoldaný, aǵylshyn tili sabaqtarynyń maqsattarda qoldanylady: tildi úırenýge degen motıvasıalarynyń artýy, tildik kompetensıany damytý, ózge tildegi mátinderdi túsine bilý, sondaı-aq aqparatty baılanysqan jáne dáıektelgen kúıinde bere bilý,  lıngvısıkalyq bilim kóleminiń artýy,  tilin úırenip jatqan eldiń áleýmettik mádenı qurylymy týraly bilimniń   tolyǵýy, aǵylshyn tilin óz betimen úırenýge daıarlyq pen qabilettilikti damytý [6].

Jańa tehnologıalardy aǵylshyn sabaǵynda durys qoldana bilý kerek. Sabaqtyń sanyna emes, sapasyna nazar aýdarǵan jón. Aǵylshyn tilin úırenýde jańa tehnologıalardy qoldana otyryp, pedagogıkada qalyptasqan jazý, tyńdaý, túsiný, sóıleý daǵdylaryn qalyptastyrýǵa ábden bolady.  Al qazirgi ýaqytta mektep oqýshylarynyń árqaısysynyń úıinde kompúter, noýtbýk, jáne teledıdar bar. Jańa tehnologıalardyń múmkindikteri oqýshylarǵa oqý baǵdarlamalaryn oqyp, til úırenýde de sátti qoldanylatynyn túsindirýge múmkindik berip, shyǵarmashylyq belsendilikti damytýǵa, pánge degen qyzyǵýshylyqty arttyrýǵa, tyńdaý men sóıleý daǵdylaryn úırenýge eń jaqsy jaǵdaılardy jasaýǵa áser etip, nátıjesinde sapaly bilim alýyn  qamtamasyz etedi.

Sonymen qatar, aǵylshyn tilin oıyn arqyly oqytý – til úırenýde eń utymdy tásilderdiń biri.  Mekteptegi shetel tilin oqytý ádistemesi boıynsha oıyndardy eki túrge bólýge bolady. Olar: daıyndyq oıyndary jáne shyǵarmashylyq oıyndary. Daıyndyq oıyndaryna gramatıkalyq, leksıkalyq, fonetıkalyq jáne orfografıkalyq oıyndar jatady. Gramatıkalyq qurylymdardy este saqtaý qıyndaý jáne oqýshyny jalyqtyryp jiberedi. Sol sebepten oıyndar berilgen tapsyrmalardy túsindirýdi jeńildetedi.

Oıyn – oılaý qabiletin jaqsartý men sabaqty qyzyqty ótkizý maqsatynda qoldanylatyn oqytýshynyń quraly. Oıyn – oqytý men tárbıeleýde dástúrli ádis ekendigi málim. Oıyn kómegimen oqýshylardyń tanym prosesteriniń barlyǵy da iske qosylady: baıqaý, este saqtaý, oılaý jáne shyǵarmashylyq qabiletteri damıdy. Oıyn tehnologıasyn qoldaný – ár qashan jaqsy nátıjeler beredi, pánge degen qyzyǵýshylyqty arttyrady. Sabaqtyń maqsaty men mindetine qaraı sol sabaqty pysyqtaýda, oqýshylardyń sóıleý áreketin iske qosýda ár túrli oıyndar qoldanylady. Oıyndardyń oqytý prosesinde paıdasy mańyzdy. Kóptegen ataqty pedagog ǵalymdar oıynnyń oqytý barysyndaǵy tıimdiligine asa mán bergen. Oıyn – emosıonaldyq jáne aqyl – oı sezimderiniń kúsheıýine negiz bolatyn, aldyn – ala uıymdastyrylǵan is – áreket.

Shetel tili sabaǵynda oıyndardy qoldaný, til úırenýshilerge tek qana aýyzsha sóıleý qabiletin jaqsartyp qoımaı, adamdarǵa shyǵarmashyl tulǵa bolyp qalyptasýǵa, kez kelgen isti shyǵarmashylyqpen oryndaý, ıaǵnı ony sapaly, joǵary dárejede oryndaýǵa septigin tıgizedi. Oıyn – ol ózin – ózi baqylaý, ózin – ózi basqarý, ózin - ózi qalyptastyrý ortasy. Oıyn ár qashan kez kelgen jaǵdaıda sheshim qabyldaýǵa – qalaı máseleden shyǵý, ne aıtý, qalaı jeńý joldaryn úıretedi [8]. Oıyn eń aldymen qyzyqty is – áreket. Oıynda barlyq qatysýshylar teń. Ol tipti nashar oqıtyn stýdentterdiń da qabiletine sáıkes keledi. Teńdik sezimi, qyzyqty jáne qýanyshty atmosfera, tapsyrmanyń qoldan keletinin baıqaý sıaqty sezimderdiń barlyǵy oqýshylarǵa basqa tilde sóıleýge kedergi bolatyn uıalshaqtyq sezimin jeńýge kómektesedi. Basqalarmen teń dárejede men de sóıleı alady ekenmin, degen sıaqty ózine degen senimdilik sezimi paıda bolady. Sonymen, biz oıyndy sózderdi kóp qaıtalaý arqyly aýyzeki tildi jattyqtyratyn jattyǵý retinde qarastyramyz.

Aǵylshyn tilin úırenýde qoldanylatyn taǵy bir ádis – ol kommýnıkatıvti ádis. Kommýnıkatıvti ádis oqýshy men oqytýshy arasyndaǵy psıhologıalyq tosqaýyldyń joıylýyn uıǵarady. Bilim alýshylar ózderi men oqytýshy arasyndaǵy qashyqtyqtyń joqtyǵyn sezine bastaǵanda, olarmen qatynas qyzyqty, kóńildi bolsa, oqýshylarǵa ózge tilde sóıleı bastaý ońaıǵa túsedi [7]. Oqytýdaǵy kóptegen oıyn elementteri sabaqty jandandyrady, stýdentterdiń emosıonaldy kóńil-kúıin saqtap otyrady, olardyń ýájin kúsheıtedi. «Juptyq», «úshtik» jumystar, stýdentterge qyzyq taqyryptardaǵy pikirsaıystarǵa qatysý – osynyń barlyǵy muǵalimge stýdentterdiń jeke tulǵalyq erekshelikterin eskerýge, sabaqtardy shyǵarmashylyq jáne qyzyq etýge jáne de sol mezette oqytýshyǵa stýdentke sezdirtpeı, oqytý úderisine tolyqqandy baqylaý júrgizýge múmkindik beredi.

Jańartylǵan oqý baǵdarlamasyna sáıkes qoldanylatyn ádis – tásilderdiń biri  modýldik oqytý tehnologıasy. Modýldik oqytý ol  - oqýshynyń belsendi oqý qyzmetin uıymdastyrady, oqýshy óz áreketin   josparlaıdy, taldaıdy, ózi baqylaı bilýge úırenedi [3]. Jalpy pedagogıka ǵylymynda modýl barlyq júıeniń mańyzdy bóligi retinde qarastyrylǵan. S.I.Ojogovtyń pikirinshe modýl degenimiz - qandaı da bir júıeniń, uıymnyń aıaqtalatyn, birshama derbes bóligi. Jalpy «modýl» sózi «oqytýdyń mazmuny men tehnologıasyn» bildiredi. Aǵylshyn tilin oqytýda modýldik oqytý ádisin paıdalanýdyń tıimdiligin  teorıalyq turǵydan negizdeý jáne ony tájirıbelik-eksperımentte tekserý arqyly qorytyndysyn shyǵaryp, tıimdiligin dáleldeý. Sondaǵy tájirıbe barysyndaǵy oqytý mazmunyna qarapaıym kommýnıkatıvtik biliktilikti,qajetti jaǵdaıda aýyzsha jáne jazbasha  (sóz, tyńdap túsiný, oqý, jazý) ózara mádenı qarym-qatynas prosesinde qoldana alý qabilettiligi men daıyndyǵyn qalyptastyrýdy qamtamasyz etetin tildik, sózdik, áleýmettik – mádenı bilim, bilik daǵdylar engizý.   
Jańa tehnologıany aǵylshyn tili sabaǵynda qoldanyp, mynadaı nátıjelerge qol jetkizýge bolady: oqýshylardyń jeke jumys alýy, gramatıkalyq qurylymdardy ońaı túsinýine, pikirtalas, taldaý, analız jasaý múmkindikteriniń arttyrýy, úlgerimi tómen oqýshylardyń sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵynyń arttýy.

Aǵylshyn tili sabaǵynda jańa tehnalogıalardy paıdalaný zaman talaby desek, oqýshylardyń sózdik qoryn molaıtý, sóıleý tiliniń gramatıkasyn qalyptastyrý, dybystardy durys aıtý, dıalogtik sóıleýdiń qalyptasýy, túsingenin aıta bilý, saýatty jazýǵa daǵdylandyrý, dúnıetanymyn, oı-órisin keńeıtý, ómirge degen kózqarasyn jan-jaqty damytyp, shyǵarmashylyq qabiletine jol ashady.
 
Qoldanylǵan ádebıetter:
1. Bilim berý júıesin  2010-2015  jyldarǵa deıin aqparattandyrýdyń memlekettik baǵdarlamasy.
2. «Jańa álemdegi Jańa Qazaqstan» QR Prezıdenti N.Á. Nazarbaevtyń halyqqa joldaýy. 2007j. Astana.
3. Janpeıisova M.M. «Modýldik oqytý tehnologıasy oqýshyny damytý quraly retinde». Almaty 2006 jyl.
4. Imanbaeva A, Oqý-tárbıe úrdisin aqparattandyrý dilgirligi. Qazaqstan mektebi, №2, 2000j.
5. Isaeva G., Shet tili sabaǵynda ınovasıalyq tehnologıalardy qoldanýdyń keıbir erekshelikteri. «Jańa turpatty muǵalim daıyndaýdyń ózekti máseleleri» atty  respýblıkalyq  ǵylymı  konferensıanyń materıaldary. Mekteptegi shet tili, 2011j.
6. Mýsaeva G.Á. Aqparattyq tehnologıany oqýshylardyń aǵylshyn tiline degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý quraly retinde qoldaný. Mekteptegi tehnologıa, 2010j. №5 32b
7. Toktamysova G.A. «Kommýnıkatıvti oqytý tehnologıasy negizinde oqýshylardyń sóıleý daǵdysyn damytý joldary.»
8. https://articlekz.com/kk/article/26441

---