InfoHub Logo

Tursyn Jurtbaıdyń «Uranym – Alash!..» kitaby "túrme áfsanasy" dep te atalady. «Jegi», «Tez», «Talqy» atty úsh bólimnen turatyn túrme áfsanasynda ǵalym 1922-1957 jyldary aralyǵyndaǵy keńestik ıdeologıalyq qysym men saıası jazalaý, ult zıalylaryn qýdalaý men qýǵyn-súrginge ushyratý, ulttyq sana men qundylyqtardy joıý baǵytyna arnalǵan tuqym úzý (genosıdtik) men halyqtyń jadyn óshirý, ádebıeti men mádenıetin rýhsyzdandyrý turǵysyndaǵy repressıanyń ashshy shyndyǵyn halyqqa ashyp berdi. Eń bastysy, «Alash» jáne «Alashorda» úkimetiniń músheleri Á.Bókeıhanovtyń, A.Baıtursynovtyń, M.Dýlatovtyń, H.Dosmuhamedovtyń, J.Dosmuhamedovtiń, M.Tynyshbaevtyń, M.Espolovtyń, M.Murzınnyń, M.Jumabaevtyń, J.Aımaýytovtyń,H.Ǵabbasovtyń, S.Qadyrbaevtyń, A.Iýsýpovtyń, Q.Kemeńgerovtiń, S.Sádýaqasovtyń, E.Omarovtyń,  Q.Bolǵanbaevtyń, Á.Ermekovtiń, M.Áýezovtiń, K.Jálenovtiń,D.Ádilevtiń, A.Baıtasovtyń, D.Ysqaqovtyń, Á.Baıdildınniń, t.b. jıyny 71 adamnyń ústinen júrgizilgen tergeý isteriniń qalaı júrgizilgendigin túrme derekterin negizge ala otyra zertteý jasady. Ótken ǵasyrdyń qyrqynshy-elýinshi jyldaryndaǵy qysymnyń da astarly sebepterin ádebıetshi barynsha ashyp kórsetti. T.Jurtbaı óziniń «Uranym – Alash!..» atty 3 tomdyq (2008-2011) irgeli zertteý eńbegi men «Alash aqıyqtary» atty sırek derekter jınaǵynyń negizinde birtutas alash ıdeıasynyń tujyrymdamasyn jasady.

 «Uranym - Alash!...» atty irgeli eńbektiń negizi - Memlekettik qaýipsizdik komıtetiniń muraǵatyndaǵy «asa qupıa» qujattarymen tanysýǵa jáne alýǵa sol jyldary múmkindik týdy. «Alash orda» partıasynyń keńes ókimetine qarsy astyrtyn is-áreketteri» degen 14 tomnan turatyn isti túgeldeı derlik súzip, keńestik túnektiń bet perdesin, qıanatyn, qasiretin ashatyn tyń materıaldar men derekterdi sol 1990 jyldardan bastap merzimdi baspasózde úzbeı jarıalady. Avtor 1988-1991 jáne 1997 jyldary Memlekettik qaýipsizdik (qazirgi Ulttyq qaýipsizdik) komıtetiniń arhıvindegi júzden astam «memlekettik asa qupıa qujattarmen», tergeýdiń suraq-jaýaptarymen, «aıypkerlerdiń» kórsetindilerimen, aıyptaý qorytyndylarymen tanysyp shyǵýǵa múmkindik alǵan. On bes jyldan astam ýaqyt boıy ǵylymı izdenister júrgizip, áıgili «úshtiktiń» sotyndaǵy aıyptaýlardyń jalǵandyǵyn áshkereleıtin tyń derekterdi ǵylymı aınalymǵa túsirgen eńbek sonyń qorytyndysy.

Jazýshy óz suhbatynda Alash taqyrybyna bala kezinen qyzyqqandyǵyn, alashordashylardyń basqa jazýshylardyń eńbeginde búrkenshik atpen berilgenimen qoımaı, búrkenshik minezben berilgeninen týǵan sezimi ony ómir boıy mazalaýmen ótken. Alashordashylardyń araqatynasy týraly halyq arasyndaǵy boljamdardy « Ahań tergeýde «Men Rysqulovpen nasharmyn. Sebebi, ol – bólshevık, men – alashpyn. Aramyzdy baılanystyratyn eshqandaı ıdeıa joq. Ol meni alash dep, jaý dep esepteıdi. Men de ony dushpan kórem»,  «Qojanov komýnıstik partıanyń ókili, al men komýnıstik partıadan shyǵyp kettim. Sondyqtan kózqarasymyz kelispeıdi, ony Rysqulovpen jaqsy dep oılaımyn» deıdi,  «Maǵjan aqyn ǵoı. Aqyndar qıalshyl keledi. Men ǵalym adammyn. Onyń óleńderin oqyǵanym bar, oqýlyqqa paıdalandym. Biraq, aqyndardyń sózi jeńil, men ony ǵylymı kózqaras dep eseptemeımin. Sondyqtan onymen baılanysym bolǵan joq», – deıdi. Munyń sebebi bireý-aq, osy sózderi arqyly ol Rysqululyn, Qojanulyn, Jumabaıulyn jaýapqa tartylýdan, kýálik berýden qutqarǵysy keldi. Sondyqtan, tergeý barysynda ol óziniń kózqarasyn osylaı kórsetti. Maǵjan Jumabaıulyna suraq qoıǵanda ol da: «Ahań úlken adam, biz ol kisimen emin-erkin sóılese almaımyz» deıdi. Osymen eki ortadaǵy baılanys úziledi. Bularǵa ekeýara baılanys  týraly qaıtadan suraq qoıylǵan emes. Túrmedegi jaýaptyń psıhologıalyq astary osynda» dep túsindiredi.

Áfsananyń jazylýyna sebepshi bolǵandardyń biri – Oljas Súleımenov. Bul týraly jazýshy óz suhbatynda bylaı aıtyp ketedi: «1987 jyly 13 qańtar kúni Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń sol kezdegi birinshi hatshysy Oljas Súleımenov: - Pravolyq komısıa qur, Alash ardagerlerin aqtaımyz, Jeltoqsan oqıǵasynyń jaıyn teksereıik, -dedi».

Alash jaıly zerttegender de kóp, jazǵandar da kóp. Osy kóptiń ishinde Tursyn Jurtbaıdyń «Uranym – Alash!..» kitaby nesimen erekshe?

Birinshiden, kitaptyń tarıhı derekterge súıenip jazylýynda. Kitapty oqyǵan kezde, túrmedegi sottalýshylarmen betpe-bet kezdesip otyrǵandaı bolasyń. Árbir keltirilgen derekke silteme kórsetilgen. Jazýshynyń ózi de tarıhı derektermen jumys isteýdiń ońaı emestigi týraly aıtady: «Bul kitap túrmegen túskenderdiń tergeý hattamasy men jaza úkimi saqtalǵan qujattardyń negizinde jazyldy. Sol Alash týraly túrme derekterine súıenbeı, óz betimshe jazsam, kitap maǵan áldeqaıda jeńildeı túsetin edi».

Ekinshiden, kitapta keltirilgen derekterdiń «qupıa», «qoljetimsiz» bolǵanynda. Keńestik kezeńde jazýshylar da, zertteýshiler de Alash taqyrybyn jazýǵa júrekteri daýalamaı, «jabýly qazan jabýly kúıinde qalsyn» dep shetke qaldyrýǵa tyrysty. Alashqa bas suqqysy kelgenderge de jol jabyq boldy. Sebebi, barlyq derekter «qupıa» bolyp, ony aqtarýǵa eshkimge ruqsat etilmedi. Tursyn Jurtbaıdyń osynda qoljetimsiz derekterge qol jetkizip, basyn qaterge tikse de Alash taqyrybyn jazyp shyǵýynyń ózi – erlik. Qara bastyń qamymen júrip, qara halyqtyń halin esten shyǵarǵan zamanda osyndaı azamattardyń bolǵanyna súısinesiń.

Kitaptyń tarıhı mańyzdylyǵy men qundylyǵy óte joǵary. Alashordashylar jaıly el arasyndaǵy taraǵan qaýesetke, ádebıetshiler arasynda taraǵan kereǵar sózderge de jaýap boldy bul kitap. Tarıhtyń túkpirinde jasyrynǵan shyndyq ashyldy. Kóńilde júrgen saýaldar óz jaýabyn tapty. Alash tarıhyn ardaqtaıtyn, bolashaq urpaqqa amanattar taǵy bir keremet dúnıege keldi. Kitaptyń ómirsheńdigi oqyrmanǵa baılanysty. Tarıhı áfsanamyzdyń tarıh betterinde altyn áriptermen jazylyp, ómirlik kitaptardyń arasynan oryn alady degen úmittemin.

Paıdalanylǵan derekkózder:

1. https://abai.kz/post/15904  «URANYM - ALASH!..».  (Túrme áfsanasy). TALQY. (Úshinshi kitap) –Almaty: El – shejire, 2012. Talas Omarbekovtiń pikiri keltirildi.
2. https://qazaquni.kz/2017/02/21/65112.html Tursyn Jurtbaıdyń suhbattarynan úzindi
3. https://dalanews.kz/9937 Tursyn Jurtbaıdyń suhbattarynan úzindi

Avtory: ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ magıstranti Ábdisámet Qarakóz

Jetekshisi: ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ profesory Janataev Danat

---