- 29 qar. 2022 00:00
- 189
Álemdik tutastyqty nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan sıez
Óziniń sapalyq deńgeıin arttyra túsken bul dástúrli forým – álemniń dinı-ekonomıkalyq-saıası máseleleri ýshyǵyp turǵan ýaqytta mádenıetter men órkenıetter arasyn jalǵap, olardyń til tabysýyna, bir-birimen ymyraǵa kelip, yntymaqtastyǵyn kúsheıtýge baǵyttalǵan shara. 2003 jyldan beri Astana tórinde ár úsh jyl saıyn shaqyrylyp, osy aralyqta konfesıaaralyq kelisimderdi nyǵaıtyp, alýan túrli dinı qaýymdastyqtardyń qarym-qatynasy jańa deńgeıge kóterilýine yqpalyn tıgizgen Sıez óziniń dinaralyq dıalogtaǵy ornyn qalyptastyra bildi. İrgesi berik qalanǵan osy sharanyń bitimgershilik róline degen senim ár forým saıyn artyp keledi.
Óz kezeginde, Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri seziniń eń mańyzdy mindetteri - dinaralyq jáne konfesıaaralyq dıalog dástúrlerin nyǵaıtý, dinı birlestikter arasyndaǵy ózara túsinistikti tereńdetý, zamanaýı qoǵamda toleranttylyq pen ózara qurmet mádenıetin damytý.
Birinshi Sıeziń qorytyndy qujatynda Qazaqstanǵa joǵary mártebe – Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń ekinshi sezin Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy Astana qalasynda uıymdastyrý jáne ótkizý mindeti júkteldi. Sondaı-aq osy sheshimniń aıasynda dinder dıalogynyń turaqty jumys isteıtin halyqaralyq konfesıaaralyq ınstıtýty – Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri seziniń Hatshylyǵyn qurýǵa jáne kelisilgen sheshimder qabyldaýǵa qatysty barlyq aspektilerdi ázirleý tapsyryldy.
Táýelsiz Qazaqstannyń tarıhy dinaralyq qatynastary men din salasynda, qazirgi zamanǵy qoǵamdyq qatynastardy damytý men nyǵaıtýda árqashan negizgi pozısıalardyń birine ıe. Táýelsizdik alǵan qysqa merzimde Qazaqstan osy baǵytta aıtarlyqtaı tabysqa qol jetkizdi, bul rette adam, onyń ómiri, quqyqtary men bostandyqtary eń qymbat qazynasy bolyp tabylatyn tolerantty, demokratıalyq, zaıyrly qoǵamdy qalyptastyrdy. Din salasy qazirgi zamanǵy qoǵamdyq qatynastar ınstıtýty retinde tolerantty jáne beıbit qoǵam qalyptastyrýda úlken ról atqaratynyn atap ótken jón. 19 jyl boıy álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń Sezi ózin bitimge keletin dıalog alańy retinde tanytty, ol jerde tek álemdik konfesıalardyń ókilderi ǵana emes, sonymen qatar kórnekti saıası qaıratkerler, bedeldi halyqaralyq uıymdar men ǵylymı-sarapshylyq qoǵamdastyqtyń ókilderi de kelissózder ústelinde bas qosady. Bundaı sharalar álemde bolyp jatqan ártúrli geosaıası jaǵdaılar aıasynda da jan-jaqtan jınalǵan qoǵamdyq ınstıtýttar arasynda ózara baılanys ornatýlary úshin qajet.
Kesh barysynda álem juldyzy Dımash Qudaıbergen kórermenderge tujyrymdamasy adamzat qoǵamyndaǵy ózara syılastyq pen kelisim prınsıpteri saqtalǵan jaǵdaıda ǵana qol jetkizýge bolatyn álemdik úılesimdilik ıdeıasyna negizdelgen sıngldi usyndy. Sondaı-aq, ánge dinı jáne rýhanı qundylyqtar adamdar arasyndaǵy jalpyǵa ortaq beıbitshilik pen kelisimge jetýdiń eń mańyzdy baǵdary ekeni arqaý bolǵan.
Jaksylykbaeva Aısholpan Kanathanovna ”Dintaný”mamandyǵynyń 3kýrs stýdentti
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti
Ǵylymı jetekshisi : Kýderına A. N.