- 05 naý. 2024 02:49
- 197
Álippeniń ar jaǵy - bilim baǵy
Álippeniń ar jaǵy - bilim baǵy
Maqsaty: Bilimniń bastaýy bolǵan Álippeden úırengenderin tıanaqtaý, ónerlerin tamashalaý, bilimderiniń artyp, sóz baılyǵynyń molaıǵanyn, sanalarynyń óskenin kórsetý. Otanyn, mektebin, ustazdaryn, ata - analaryn qurmetteýge tárbıeleý
Kórnekilikter: Sharlar, slaıd, naqyl sózder. Zalda baıaý yrǵaqta mýzyka oınap turady.
Muǵalim: Erte, erte ertede áripter men dybystar shashyrańqy ómir súripti. Birin - biri syılaý degendi bilmepti. Biriniń ornyna biri talasyp, sońy aıqaı shýmen bitetin. Ár qaısysy ár túrli ún shyǵaryp, álemdi azan - qazan qylyp jiberedi eken.
Bulardyń osyndaı is - áreketinen sharshaǵan dybys shydaı almaı olardy ózderiniń dybys yrǵaqtaryna qaraı eki topqa bólip tastapty.
Daýystary anyq, áýezdi án aıta alatyndarǵa daýysty dep esim beripti. Al, aıtqan dybystary túsiniksiz, áýelete án aıta almaıtyndaryna daýyssyz dep at qoıypty. Osy sátten bastap eki top birin - biri durys túsinisip, ár túrli dybystar quraı bastapty. Árqaısysy óz oryndaryn taýyp, ALFAVIT degen el túzilipti.
Muqaǵalı
Armysyzdar muǵalimder, áz jandar,
Bilim izdep, ınemen qudyq qazǵandar.
San urpaqty tárbıelep oqytqan,
Ómir degen úlken jolda tarlandar.
Beknur
Ómir berer erteńgi baǵalaryn,
Álippemen qoshtaspaq búgin balalaryń.
Halqyma urpaq bergen, ómir bergen,
Qosh keldiń, ata - áje, ákeler men analarym.
Baqdaýlet
Eń alǵash alǵanymda Álippeni
Qyzyǵyp qaraı berdim áripterdi.
Men úshin jumbaq bolyp qalar ma edi
Ustazym kiltin onyń alyp berdi.
Aısana
Ózińsiń balaýsa kóktemim
Men senen nár alyp kóktermin.
Ómirde alǵashqy ótkelim,
Mektebim, mektebim, mektebim.
Aıarý
Bıyl ǵana mekteptiń
Tabaldyryǵyn attadym.
Álippeni qolǵa alyp
Áripterdi jattadym
Abylaı
Partaǵa alǵash otyrdym
Budan asqan baqyt joq
Oqýshy boldym minekeı
Oınaýǵa endi ýaqyt joq
Aıbar
Alǵash ret oıatqansyń sanamdy
Alǵash ret ustatqansyń qalamdy.
Sol úshinde máńgi syılap ótermin
Túsindirgen jaqsymenen jamandy.
Nurtilek
Bilimniń kaýsar bulaǵyn,
Júresiń quıyp sanama
Biz úshin sensiń muǵalim
Ustaz da, ǵalym da, dana da
Hor: Álippe.
Muǵalim:
Ósti mine boılaryń
Ósti aqyl oılaryń
Qýanyshqa ortaqpyn
Qutty bolsyn toılaryń
- Balalar men senderge bir jumbaq jasyramyn, sender oǵan jaýap aıtyńdarshy:
İshi toly áripke,
Bilimdegi jaryq ne?
Hormen:
Bolashaqqa jol ashar
Ol súıikti ÁLİPPE
Ol súıikti ÁLİPPE
Endeshe ortaǵa barshamyzǵa eń qymbat ÁLİPPENİ shaqyramyz.
Hormen:
Álippe, álippe, álippe (óziniń ánin aıtyp kiredi)
Muhammedjan
Armysyzdar jas dostar
Armysyzdar ata - ana,
Bolashaqqa jol bastar
Meniń atym álippe
Ramazan
Álippem meniń álippem
Seni qolǵa alyp men
Esigin ashtym mekteptiń
Erteńgi sáýle jaryqpen
Arýjan
Álippem meniń álippem
A degen bastap áripten
Sóz qurap jaza bastadym
Taqyldap tańba tanyp men
Ernazar
Bar kitapqa bas bolǵan
Álippe ǵylym anasy
Álippeden bastalǵan
Danalyqtyń danasy
Beksapar
Kelgende alǵash mektepke
Bilmeýshi edik árip te
Oqımyz qazir barlyǵyn
Úıretken ony Álippe
Muǵalim: Sydyqova A.
Maqsaty: Bilimniń bastaýy bolǵan Álippeden úırengenderin tıanaqtaý, ónerlerin tamashalaý, bilimderiniń artyp, sóz baılyǵynyń molaıǵanyn, sanalarynyń óskenin kórsetý. Otanyn, mektebin, ustazdaryn, ata - analaryn qurmetteýge tárbıeleý
Kórnekilikter: Sharlar, slaıd, naqyl sózder. Zalda baıaý yrǵaqta mýzyka oınap turady.
Muǵalim: Erte, erte ertede áripter men dybystar shashyrańqy ómir súripti. Birin - biri syılaý degendi bilmepti. Biriniń ornyna biri talasyp, sońy aıqaı shýmen bitetin. Ár qaısysy ár túrli ún shyǵaryp, álemdi azan - qazan qylyp jiberedi eken.
Bulardyń osyndaı is - áreketinen sharshaǵan dybys shydaı almaı olardy ózderiniń dybys yrǵaqtaryna qaraı eki topqa bólip tastapty.
Daýystary anyq, áýezdi án aıta alatyndarǵa daýysty dep esim beripti. Al, aıtqan dybystary túsiniksiz, áýelete án aıta almaıtyndaryna daýyssyz dep at qoıypty. Osy sátten bastap eki top birin - biri durys túsinisip, ár túrli dybystar quraı bastapty. Árqaısysy óz oryndaryn taýyp, ALFAVIT degen el túzilipti.
Muqaǵalı
Armysyzdar muǵalimder, áz jandar,
Bilim izdep, ınemen qudyq qazǵandar.
San urpaqty tárbıelep oqytqan,
Ómir degen úlken jolda tarlandar.
Beknur
Ómir berer erteńgi baǵalaryn,
Álippemen qoshtaspaq búgin balalaryń.
Halqyma urpaq bergen, ómir bergen,
Qosh keldiń, ata - áje, ákeler men analarym.
Baqdaýlet
Eń alǵash alǵanymda Álippeni
Qyzyǵyp qaraı berdim áripterdi.
Men úshin jumbaq bolyp qalar ma edi
Ustazym kiltin onyń alyp berdi.
Aısana
Ózińsiń balaýsa kóktemim
Men senen nár alyp kóktermin.
Ómirde alǵashqy ótkelim,
Mektebim, mektebim, mektebim.
Aıarý
Bıyl ǵana mekteptiń
Tabaldyryǵyn attadym.
Álippeni qolǵa alyp
Áripterdi jattadym
Abylaı
Partaǵa alǵash otyrdym
Budan asqan baqyt joq
Oqýshy boldym minekeı
Oınaýǵa endi ýaqyt joq
Aıbar
Alǵash ret oıatqansyń sanamdy
Alǵash ret ustatqansyń qalamdy.
Sol úshinde máńgi syılap ótermin
Túsindirgen jaqsymenen jamandy.
Nurtilek
Bilimniń kaýsar bulaǵyn,
Júresiń quıyp sanama
Biz úshin sensiń muǵalim
Ustaz da, ǵalym da, dana da
Hor: Álippe.
Muǵalim:
Ósti mine boılaryń
Ósti aqyl oılaryń
Qýanyshqa ortaqpyn
Qutty bolsyn toılaryń
- Balalar men senderge bir jumbaq jasyramyn, sender oǵan jaýap aıtyńdarshy:
İshi toly áripke,
Bilimdegi jaryq ne?
Hormen:
Bolashaqqa jol ashar
Ol súıikti ÁLİPPE
Ol súıikti ÁLİPPE
Endeshe ortaǵa barshamyzǵa eń qymbat ÁLİPPENİ shaqyramyz.
Hormen:
Álippe, álippe, álippe (óziniń ánin aıtyp kiredi)
Muhammedjan
Armysyzdar jas dostar
Armysyzdar ata - ana,
Bolashaqqa jol bastar
Meniń atym álippe
Ramazan
Álippem meniń álippem
Seni qolǵa alyp men
Esigin ashtym mekteptiń
Erteńgi sáýle jaryqpen
Arýjan
Álippem meniń álippem
A degen bastap áripten
Sóz qurap jaza bastadym
Taqyldap tańba tanyp men
Ernazar
Bar kitapqa bas bolǵan
Álippe ǵylym anasy
Álippeden bastalǵan
Danalyqtyń danasy
Beksapar
Kelgende alǵash mektepke
Bilmeýshi edik árip te
Oqımyz qazir barlyǵyn
Úıretken ony Álippe
Muǵalim: Sydyqova A.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.