InfoHub Logo

Taqyryby: "Aljapqyshty úlgileý"
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardy tańdap alǵan úlgi boıynsha aljapqyshty úlgileýdi úıretý.
Bilimdiligi: Oqýshylarǵa aljapqyshty úlgileýde, buıym pishinin ózgertýdiń ádis - tásilderin meńgertý;
Damytýshylyǵy: teorıalyq bilimderin saramandyq jumysta paıdalana bilý, oqýshylardy óz betinshe izdenýge daǵdylandyrý, olardyń oı órisin damytý;
Tárbıeligi: oqýshylardy uqyptylyqqa, talǵampazdyqqa, ıkemdilikke tárbıeleý, ónerge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Qural - jabdyqtar: jumys dápteri, úlestirmeli kartochkalar, tiginshi syzǵyshy, túrli - tústi qaǵaz, jelim, qaıshy, qaryndash.

Sabaq barysy
İ Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.
İİ Ótkendi qaıtalaý:
1. Activote qurylǵysymen jumys isteý.
Oqýshylar arnaıy baǵdarlamamen test sheshedi.
Ózderin baǵalaıdy.

İİİ Sabaqtyń taqyryby men maqsatyn habarlaý
Ótken sabaqta biz aljapqyshtyń syzbasyn qurǵamyz. Búgin «Aljapqyshtardyń ǵajaıyp álemi» týraly áńgimemizdi jalǵastyramyz. Búgingi sabaqtyń taqyryby «Aljapqyshty úlgileý»
Búgin barlyǵymyz sánger qurastyrýshy bolamyz.
Sabaqtyń maqsaty - tańdap alǵan úlgi boıynsha aljapqyshty úlgileýdi úırený. Sánger – sýretshi, sánger - qurastyrýshy, tigin óndirisiniń tehnology, tiginshi mamandyqtarymen tanysamyz.
Dápterge taqyrypty jazǵyzý.

IV Jańa sabaqty meńgerý.
1. Oqýshylarmen áńgime júrgizý
«Úlgileý» degenimiz ne?
Buıymdy ózgertýge bola ma?
Aljapqyshtyń bólikterin qalaı ózgertýge bolady?

2. Muǵalim sózi
Kıimdi quraý modeldeýmen tyǵyz baılanysty. Kıim bólshekteriniń formalaryn ózgertý jáne olardy kórkemdeý modeldeý joly arqyly oryndalady. Buıym bólshekteri forma boıynsha bir - birimen úılesýi kerek. Kıimdi daıyndaý jáne modeldeýmen birneshe kásiptiń mamandary aınalysady. Olar:
Sýretshi - sánger – kıimdi úlgileıdi. Mundaı jumysty oryndaý úshin adamnyń dene pishinin, onyń tepe - teńdikterin, ıkemdiligin bilý qajet. Tigin isiniń tehnologıasyn, sondaı - aq kostúmniń quralý zańdylyqtaryn, tigis, árleý syzyqtaryn túsiný kerek.
Sýretshi – qurastyrýshy – syzbalar men pishin bólikterin daıyndaıdy.
Tigin óndirisiniń tehnology – syzbalarǵa sáıkes kıimdi daıarlaý tizbektiligin ázirleıdi.
Tiginshi – tigin operasıalaryn oryndaıdy.
Modeldeý – tańdap alǵan qalypqa sáıkes pishin syzbalaryn ózgertý prosesi. Bul – sáni men qıýy jańa kıimdi qurastyrýdyń shyǵarmashylyq prosesi. Modeldeýdiń birneshe túrleri bar.
1. Kórkem modeldeý – modelderdiń jıyntyǵyn qurý, bul jerde kıimniń sáni men stılin eskerýi kerek, onymen sýretshi - sánger aınalysady.
2. Tehnıkalyq modeldeý – eskızder, sýretter boıynsha syzbalar men pishinderdi jasaý, onymen sánger - qurastyrýshylar aınalysady.
Kez kelgen sángerdiń jumysy: “kim úshin – ne úshin – neden” degen formýladan bastalady.
Kıim - paıdalanýyna qaraı turmystyq, óndiristik, formalyq bolyp bólinedi. Turmystyq kıimder kúndelikti, sándik, úı, sporttyq, ulttyq kıimderge bólinip, óndiristik kıimderge arnaıy jáne sanıtarlyq kıimder jatady. Úıde nemese mektepte aspazdyq jumystarmen aınalysqanda aljapqysh pen oramaldy paıdalanǵan jón. Aljapqysh kıimniń aldyn lastaýdan saqtaıdy. Al oramal shashtyń bóget bolýynan, ári as ázirlegende sanıtarlyq - gıgıenalyq talaptardy saqtaý úshin qajet. Aljapqyshqa arnalǵan mata túksiz, jeńil, tez jýylatyn, tigisi myqty bolýy kerek. Eń bastysy - shyttan, zyǵyr matadan tigilgen buıym tez jýylady, jaqsy útikteledi, syrt kórinisi tartymdy keledi. Kıim tigerden buryn aldymen qandaı kıim tigýdi ornalastyrý kerek. Sodan keıin tańdaǵan kıimdi qandaı sán úlgisimen tigetindi, soǵan laıyq mata túrin tańdaý qajet. Tańdaǵan matanyń tigetin buıymǵa órnegi, túsi úılesimdi, sáıkes bolýyn esten shyǵarmaǵan jón. Osy kezde buıymǵa qandaı sándik jumystar júrgizýdi oılastyrǵan jón. Sándeý úshin taspalar, sýtaj, kómkerme tesma qoldanady.
Úlgileý erejeleri.
1. Aljapqyshtyń syzyqtaryn ózgertý kezinde bólshekterdiń formalary ár túrli bolmaýy kerek ekenin este saqtaý kerek: eger tómengi jaǵy jartylaı dóńgelek, úshburysh, tiktórtburysh bolsa, qaltasy nemese keýdesi dál sondaı formada bolýy kerek.
2. Eger aljapqysh túrli - tústi matadan tigilse, qıýyn bir tústi etý qajet, sonymen birge ol mata túsiniń birine sáıkes kelýi kerek.
3. Negizgi matanyń sýreti neǵurlym iri, ashyq tústi bolsa, qaltasynyń, eteginiń sýreti soǵurlym usaq bolǵany durys.
4. Ashyq tústi matalardy ashyq emes, aq, qara, sur tústermen úılestirý kerek.
5. Boz, tússiz matalardy ashyq tústi qıyndarmen bezendirgen jón.
Úlgileýdiń ár túrli tásilderin úıretý:
1. Kórnekilikterden kórsetý
- aljapqyshtyń tómengi bóligin úlgileý (qara. pr. 1)
- aljapqyshtyń qaltalaryn úlgileý (qara. pr. 2)

V Praktıkalyq jumys:
– praktıkalyq jumys barysynda aǵymdaǵy ınstrýktaj jasaý;
– úlgermeýshilerge kómek kórsetý;
5
VI. Ótken taqyrypqa analız jasaý jáne bekitý.
1. «Model» degenimiz ne?
2. «Úlgileý» degenimiz ne?
3. Úlgileýdiń qandaı túrlerimen tanystyńdar?
4. Aljapqyshty modeldeý nusqalaryn ata?
5. Kórkem modeldeý degen ne, ol jumysty kim oryndaıdy?
6. Tehnıkalyq modeldeý degen ne, ol jumysty kim atqarady?
7. Modeldeýdiń kezeńderin atańdar.
8. Mataǵa pishin bólikterin qalaı ornalastyrý kerek?

VII. Sabaqty qorytyndylaý
– Sabaqtyń maqsatyna jetkenin habarlaý.
– Oqýshylardy baǵalaý.
– Úıge tapsyrma berý.
VIII. Úı tapsyrmasy: Aljapqyshty matadan pishýge pishim bólikterin daıyndaý, shyt mata, jumys qoraby, ınemen jáne qaıshymen jumys qaýipsizdik erejelerin qaıtalaý.