Ana - baqyt, qyz - gúl
Mektepaldy daıarlyq top búldirshinderi men analar saıysy.
Qatysýshylar:
1) Sıdaly Nazerke anasy Gýlbanýmen birge
2) Baǵdat Araılym anasy Nurgúlmen birge
3) Jıenalına Armangúl anasy Altyngúlmen birge
Saıys maqsaty:
«Balalardy meıirimdilikke, analardyń ólsheýsiz eńbegin baǵalaı bilýge, súıispenshilikti arttyrýǵa, úlkenge izet, kishige úlgi bola bilýge úıretý. Bala boıyna izgilik, ınabattylyq, bıazylyq sıaqty qazaq qyzyna, kelinine tán jaqsy qasıetterdi qalyptastyrý»
Tárbıeshi:
Ana deımiz bárimiz de ańqyldap
Ana deıdi jas sábı de jarqyldap
Ana degen – báıteregi ómirdiń,
Ana degen – altyn qazyq, altyn baq!
Elbasy N. Á. Nazarbaev: «Shyǵys halyqtarynyń arasynda, jalpy musylman áleminde áıel zatyn erekshe baǵalaıtyn, qaryndasty qatty tárbıeleıtin halyqtyń biri de, biregeıi de bizdiń qazaq», - dep, analarǵa degen qurmetin bildiredi.
Búgingi aıtylatyn aq tilek, jyly sóz, ádemi bı, shyrqalatyn án sizderge arnalady.
Analar, ájeler, qadirli qonaqtar, qyz balalar, ustazdar sizderdi Halyqaralyq áıel – qyz balalar merekesimen quttyqtaımyz. Sizderge otbasylyq baqyt, denderińizge saýlyq, júzderińizden shattyq pen qýanysh ketpesin. Búgin sizderge arnalǵan «Ana - baqyt, qyz gúl» atty saıysymyzdy tamashalańyz.
Qazir osy saıystyń ádil qazylar alqasyn saılap alaıyq.
Tárbıeshi:
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq.
Merekesi halyqtyń,
Ana toıyn bastaıyq,
Osy toıǵa arnalǵan,
«Ana - baqyt, qyz gúl»» saıysyn bastaıyq.
Analar men ásem arý búldirshinder ortaǵa shaqyramyz.
Al endi qurmetti saıysqa qatysýshylar men qonaqtar sizderge saıys erejesimen tanystyryp óteıin.
Saıys 5 kezeńnen turady.
İ kezeń: «Ózin - ózi tanystyrý»
İİ kezeń: «Sheber qoldar saıysy» (anasy oıý - órnek salyp kıyp beredi, daıyn qıylǵan oıý úlgilerden balalary aq paraq japsyrý) Shapshańdylyq pen ádemilik, uqyptylyq.
Iİİ kezeń: «Óner» saıysy. Anasy qyzymen birge, bolmasa jeke dara. (kórkem sóz oqý, bı, óleń t. b.) Óz sheberlikterin kórsetý.
İV kezeń: «Tapqyr, bilgir, bilimdiler» (maqal - mátel, jumbaq sheshýin tabý, suraqtarǵa jaýap berý)
VI kezeń: «Qonaq jaılyq – ata dástúrimiz» - dep atalady. Analar men ásem búldirshinderimizdiń altyn qoldarymen jasalǵan merekelik dastarhanǵa salat daıarlaý. (salatqa at qoıyp jasalýy týraly túsinik berý kerek)
Al endi aldaǵy nomerlerdi alaıyq rettik nomerdi bilip alaıyq.
Ásem búldirshinder sandyqshadan nomerler alady.
Tárbıeshi:
Jany - syrly, janary tań arý qyzdar,
Senimi – asqar, - Kúndeı sulý arý qyzdar,
Sáýle shashqan ómirge nur arý,
Kórik bolǵan kógimde juldyzdar - aı,
Baı bolsyn qyzdarym izgilikke,
Qol soǵyp, qoshemetpen qarsy alamyz.
İ kezeń: «Ózin - ózi tanystyrý» kezeńine jol bereıik.
İİ kezeń: «Sheber qoldar saıysy» (anasy oıý - órnek salyp qıyp beredi, daıyn qıylǵan oıý úlgilerden balalary aq paraq japsyrý) Qazaqtyń qol ónerimen jasalatyn oıý - órnek jasap kórsetedi.
«Jeteli óner súıip eńbektener, ómir joly óshpesteı órnekteler» dep arý qyzdarymyzǵa, analarǵa tapsyrmany oryndaýǵa ruqsat beremiz. Al, káne arýlar, analar iske sát!
Iİİ kezeń: «Óner» saıysy. Anasy qyzymen birge, bolmasa jeke dara. (kórkem sóz oqý, bı, óleń t. b.) Óz sheberlikterin kórsetý.
Tárbıeshi: Al kimniń óneri bar qanshalyqty
Bı bılep, al bireýi án salypty
Búgingi merekelik saıysta ónerin kórsetip jan salypty,- dep analar men ásem búldirshinder ónerin tamashalaıyq.
Qatysýshylar:
1) Sıdaly Nazerke anasy Gýlbanýmen birge
2) Baǵdat Araılym anasy Nurgúlmen birge
3) Jıenalına Armangúl anasy Altyngúlmen birge
Saıys maqsaty:
«Balalardy meıirimdilikke, analardyń ólsheýsiz eńbegin baǵalaı bilýge, súıispenshilikti arttyrýǵa, úlkenge izet, kishige úlgi bola bilýge úıretý. Bala boıyna izgilik, ınabattylyq, bıazylyq sıaqty qazaq qyzyna, kelinine tán jaqsy qasıetterdi qalyptastyrý»
Tárbıeshi:
Ana deımiz bárimiz de ańqyldap
Ana deıdi jas sábı de jarqyldap
Ana degen – báıteregi ómirdiń,
Ana degen – altyn qazyq, altyn baq!
Elbasy N. Á. Nazarbaev: «Shyǵys halyqtarynyń arasynda, jalpy musylman áleminde áıel zatyn erekshe baǵalaıtyn, qaryndasty qatty tárbıeleıtin halyqtyń biri de, biregeıi de bizdiń qazaq», - dep, analarǵa degen qurmetin bildiredi.
Búgingi aıtylatyn aq tilek, jyly sóz, ádemi bı, shyrqalatyn án sizderge arnalady.
Analar, ájeler, qadirli qonaqtar, qyz balalar, ustazdar sizderdi Halyqaralyq áıel – qyz balalar merekesimen quttyqtaımyz. Sizderge otbasylyq baqyt, denderińizge saýlyq, júzderińizden shattyq pen qýanysh ketpesin. Búgin sizderge arnalǵan «Ana - baqyt, qyz gúl» atty saıysymyzdy tamashalańyz.
Qazir osy saıystyń ádil qazylar alqasyn saılap alaıyq.
Tárbıeshi:
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq.
Merekesi halyqtyń,
Ana toıyn bastaıyq,
Osy toıǵa arnalǵan,
«Ana - baqyt, qyz gúl»» saıysyn bastaıyq.
Analar men ásem arý búldirshinder ortaǵa shaqyramyz.
Al endi qurmetti saıysqa qatysýshylar men qonaqtar sizderge saıys erejesimen tanystyryp óteıin.
Saıys 5 kezeńnen turady.
İ kezeń: «Ózin - ózi tanystyrý»
İİ kezeń: «Sheber qoldar saıysy» (anasy oıý - órnek salyp kıyp beredi, daıyn qıylǵan oıý úlgilerden balalary aq paraq japsyrý) Shapshańdylyq pen ádemilik, uqyptylyq.
Iİİ kezeń: «Óner» saıysy. Anasy qyzymen birge, bolmasa jeke dara. (kórkem sóz oqý, bı, óleń t. b.) Óz sheberlikterin kórsetý.
İV kezeń: «Tapqyr, bilgir, bilimdiler» (maqal - mátel, jumbaq sheshýin tabý, suraqtarǵa jaýap berý)
VI kezeń: «Qonaq jaılyq – ata dástúrimiz» - dep atalady. Analar men ásem búldirshinderimizdiń altyn qoldarymen jasalǵan merekelik dastarhanǵa salat daıarlaý. (salatqa at qoıyp jasalýy týraly túsinik berý kerek)
Al endi aldaǵy nomerlerdi alaıyq rettik nomerdi bilip alaıyq.
Ásem búldirshinder sandyqshadan nomerler alady.
Tárbıeshi:
Jany - syrly, janary tań arý qyzdar,
Senimi – asqar, - Kúndeı sulý arý qyzdar,
Sáýle shashqan ómirge nur arý,
Kórik bolǵan kógimde juldyzdar - aı,
Baı bolsyn qyzdarym izgilikke,
Qol soǵyp, qoshemetpen qarsy alamyz.
İ kezeń: «Ózin - ózi tanystyrý» kezeńine jol bereıik.
İİ kezeń: «Sheber qoldar saıysy» (anasy oıý - órnek salyp qıyp beredi, daıyn qıylǵan oıý úlgilerden balalary aq paraq japsyrý) Qazaqtyń qol ónerimen jasalatyn oıý - órnek jasap kórsetedi.
«Jeteli óner súıip eńbektener, ómir joly óshpesteı órnekteler» dep arý qyzdarymyzǵa, analarǵa tapsyrmany oryndaýǵa ruqsat beremiz. Al, káne arýlar, analar iske sát!
Iİİ kezeń: «Óner» saıysy. Anasy qyzymen birge, bolmasa jeke dara. (kórkem sóz oqý, bı, óleń t. b.) Óz sheberlikterin kórsetý.
Tárbıeshi: Al kimniń óneri bar qanshalyqty
Bı bılep, al bireýi án salypty
Búgingi merekelik saıysta ónerin kórsetip jan salypty,- dep analar men ásem búldirshinder ónerin tamashalaıyq.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Ózdik jumys kezinde oqýshylar oqýlyqpen jáne dıdaktıkalyq materıaldarmen, túrli anyqtamalyq kitaptarmen, gazet - jýrnaldarmen, ınternetpen jumys isteýge úırene bastaıdy. Ózdiginen jumys isteýge talp...
