- 05 naý. 2024 01:04
- 196
Ana tilim - baılyǵym
«Juldyzdy sát» saıysy
Taqyryby: «Ana tilim - baılyǵym»
Saıystyń maqsaty:
1) Bilimdilik máni: Týǵan jerimizdiń aqyndary Imanjúsip Qutpanuly, Á. Tájibaev, N. Bekejanov,
D. Baıdrahmanuly, S. Seıtenov, Á. Ospanov, S. Bekmuratulynyń, Erǵara Joldasovtyń óleńderin mánerlep oqyp, olardyń ómiri men shyǵarmalarymen tanystyrý;
Maqal - mátelder men sheshendik sózderden úzindiler oqý arqyly maǵynasyn túsinip, jetkize bilýge úırený;
Oqýshylarǵa ana tilge qurmetin, súıispenshiligin oıatý, jergilikti aqyndardyń shyǵarmalaryn mánerlep oqýǵa jáne olardyń ósken elimizge, týǵan jerimizge, ana tilimizge, bilimge degen súıispenshiligin, qyzyǵýshylyǵyn arttyrý;
2) Tárbıelik máni: Saıys sabaǵynda asyl oıdyń qudireti - sheshendik, mándi, maǵynaly sózder ekenin uǵyndyra otyryp, tapqyrlyqqa, alǵyrlyqqa, oıshyldyqqa, qarapaıymdylyqqa baýlý. Týǵan jerimizdiń aqyndarynyń ómiri men shyǵarmalarynan ana tilge, elge arnalǵan óleńderin mánerlep oqýǵa, ana tilimizdi qurmetteýge baýlý, ana tildi qadirleýge tárbıeleý
3) Damytýshylyq máni: Balalarǵa mánerlep oqý mashyǵyn arttyrý, sýret salýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn damytý, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý arqyly til baılyǵyn damytý
Tıpi: Synyptan tys jumys
Túri: Saıys sabaq
Ádisi: Suraq - jaýap, ınteraktıvti ádis, ádistemelik oıyn ádisi
Kórnekiligi: Aqyndardyń sýretteri, maqal - mátelder, áńgime - ertegiler,
kórmedegi kitaptar
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Psıhologıalyq daıyndyq
2. Saıys maqsaty men shartyn túsindirý.
İİ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
1. Sabaq maqsatyn túsindirý
2. Búgingi saıys «Juldyzdy sát» dep atalady.
Onyń negizgi taqyryby: «Ana tilim - baılyǵym»
3. Ádilqazylar alqasyn saılaý
4. Muǵalimniń kirispe áńgimesi.
- Qurmetti oqýshylar, ustazdar, qonaqtar! 3 - synyp oqýshylyrynyń «Juldyzdy sát» saıysyna qosh keldińizder! Saıystyń taqyryby: «Ana tilim - baılyǵym» dep atalady.
- Qazir qaıdan aptalyq bolyp jatyr?
- Aptalyq taqyryby: «Týǵan jerim - tuǵyrym, ósken elim - ózegim» dep atalady.
- Ósken elimiz – Qazaqstan, týǵan jerimiz qaısy?
- Qyzylorda oblysy, Shıeli aýdany
- Týǵan jerimiz kúnnen - kúnge ózgerip, damyp bara jatyr ma?
- Bizdiń týǵan jerimizde qandaı aqyn - jazýshylardy bilesińder?
- N. Bekejanov, Sársenbek Bekmuratuly, Seıtqasym Seıtenov, Dáýletbek Baıdarahmanuly, Álimhan Ospanov
Taqyryby: «Ana tilim - baılyǵym»
Saıystyń maqsaty:
1) Bilimdilik máni: Týǵan jerimizdiń aqyndary Imanjúsip Qutpanuly, Á. Tájibaev, N. Bekejanov,
D. Baıdrahmanuly, S. Seıtenov, Á. Ospanov, S. Bekmuratulynyń, Erǵara Joldasovtyń óleńderin mánerlep oqyp, olardyń ómiri men shyǵarmalarymen tanystyrý;
Maqal - mátelder men sheshendik sózderden úzindiler oqý arqyly maǵynasyn túsinip, jetkize bilýge úırený;
Oqýshylarǵa ana tilge qurmetin, súıispenshiligin oıatý, jergilikti aqyndardyń shyǵarmalaryn mánerlep oqýǵa jáne olardyń ósken elimizge, týǵan jerimizge, ana tilimizge, bilimge degen súıispenshiligin, qyzyǵýshylyǵyn arttyrý;
2) Tárbıelik máni: Saıys sabaǵynda asyl oıdyń qudireti - sheshendik, mándi, maǵynaly sózder ekenin uǵyndyra otyryp, tapqyrlyqqa, alǵyrlyqqa, oıshyldyqqa, qarapaıymdylyqqa baýlý. Týǵan jerimizdiń aqyndarynyń ómiri men shyǵarmalarynan ana tilge, elge arnalǵan óleńderin mánerlep oqýǵa, ana tilimizdi qurmetteýge baýlý, ana tildi qadirleýge tárbıeleý
3) Damytýshylyq máni: Balalarǵa mánerlep oqý mashyǵyn arttyrý, sýret salýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn damytý, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý arqyly til baılyǵyn damytý
Tıpi: Synyptan tys jumys
Túri: Saıys sabaq
Ádisi: Suraq - jaýap, ınteraktıvti ádis, ádistemelik oıyn ádisi
Kórnekiligi: Aqyndardyń sýretteri, maqal - mátelder, áńgime - ertegiler,
kórmedegi kitaptar
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Psıhologıalyq daıyndyq
2. Saıys maqsaty men shartyn túsindirý.
İİ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
1. Sabaq maqsatyn túsindirý
2. Búgingi saıys «Juldyzdy sát» dep atalady.
Onyń negizgi taqyryby: «Ana tilim - baılyǵym»
3. Ádilqazylar alqasyn saılaý
4. Muǵalimniń kirispe áńgimesi.
- Qurmetti oqýshylar, ustazdar, qonaqtar! 3 - synyp oqýshylyrynyń «Juldyzdy sát» saıysyna qosh keldińizder! Saıystyń taqyryby: «Ana tilim - baılyǵym» dep atalady.
- Qazir qaıdan aptalyq bolyp jatyr?
- Aptalyq taqyryby: «Týǵan jerim - tuǵyrym, ósken elim - ózegim» dep atalady.
- Ósken elimiz – Qazaqstan, týǵan jerimiz qaısy?
- Qyzylorda oblysy, Shıeli aýdany
- Týǵan jerimiz kúnnen - kúnge ózgerip, damyp bara jatyr ma?
- Bizdiń týǵan jerimizde qandaı aqyn - jazýshylardy bilesińder?
- N. Bekejanov, Sársenbek Bekmuratuly, Seıtqasym Seıtenov, Dáýletbek Baıdarahmanuly, Álimhan Ospanov
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.