Ǵylym tappaı maqtanba. Abaı
Sabaqtyń taqyryby: Ǵylym tappaı maqtanba. Abaı. (slaıdymen)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik maqsaty: Abaı atamyzdyń ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly tereńirek bilim alýyna, adamnyń ishki jan dúnıesin túsinýge, aqynnyń danyshpandyǵyn tanýyna jol salý.
Kútiletin nátıjeler: Pándik nátıje: óleńdegi negizgi oıdy, ıdeıany asha, uǵyna bilýine múmkindik berý.
Júıeli is - áreket nátıjesi: Abaı óleńderi arqyly praktıkalyq bilim dárejelerin odan ári keńeıtý, oqýshylardyń oı - óristerin, saýattylyǵyn, sóıleý tilderin óleń joldaryndaǵy kórkem sózderdi jınaqtaý arqyly molaıta túsý.
Tulǵalyq nátıje: adam boıyndaǵy jaqsy - jaman qasıetterdi tanı otyryp, adamgershilik tárbıesine baýlý.
Sabaqtyń kórnekiligi: syzba - kesteler, Abaı atamyzdyń portreti, ómirinen sýretter, slaıd.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylarmen amandasý, kezekshimen suhbat. Qural - jabdyqtaryn tekserip shyǵý. Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
- Abaıdy tanytý arqyly biz Qazaqstandy álemge tanytamyz, qazaq halqyn tanytamyz. Qazirgi tańda álemde Abaıdy tanymaıtyn jan joq desek, durys aıtqan bolar edik. Mysaly, kórshiles Reseıde Abaı kúnderi ótkizilip turady.
Oqýshylar Abaı atamyzdyń ómiri týraly málimetterge toqtalady. Biletin málimetterin jańǵyrtý. Óleńderin jatqa aıtqyzý.
Kerek derek:
Abaı – osy kúngi Semeı oblysyndaǵy Shyǵys degen taýdy jaılaǵan tobyqty rýynyń ishinde, 1845 jyly dúnıege kelgen. Abaıdyń óz ákesi - Qunanbaı, onyń ákesi - Óskenbaı, úshinshi atasy - Yrǵyzbaı. Bulardyń barlyǵy – rý ishinde ústemdik júrgizgen adamdar.
Óskembaı orta jasqa kelgende, balasy Qunanbaı er jetip, atqa mingen. Qunanbaı 1804 jyly dúnıege kelgen. Qunanbaıdyń sheshesi Zere kisi renjitpeıtin jumsaq minezdi áıel bolǵan desedi. Munyń aqyn bolatyn nemeresi Abaıdyń bala, bozbala kúninde aýlynyń bári Zereni «kári áje» deıdi eken. Kárilikten qulaǵy estimeıtin bolǵan. Babalaryna duǵa oqytyp, úshkirte beredi. Sonda óz qolyndaǵy nemeresi Abaı kári ájesiniń qulaǵyna óleń aıtyp kelip úshkiredi eken. Aqynnyń óz sheshesi – Uljan. Ol sabyrly minezdi kisi bolǵan.
Sonymen Abaı atamyz aýdarmashy, mysalshy, ásem án jazǵan sazger, uly oıshyl, aqyn, ǵulama adam bolǵan eken. Búgin biz Abaıdyń «Ǵylym tappaı maqtanba» óleńimen tanysyp, toppen jumys jasaımyz.
Buryn oqyǵan óleńniń basqa shýmaqtaryn eske túsirý.
Óleńdi ózim mánerlep oqyp beremin. Oqýshylarǵa tizbektep, áserlep oqý túrin usyný.
Sózdik jumysyn júrgizý.
- Aqyn óleńinde bizdi kim bolýǵa shaqyryp tur.
Synyp oqýshylaryn jyldyń tórt mezgilindegi týǵan kúnderine baılanysty toptarǵa bólý. Bólingennen keıin óz tobynyń ataýyna baılanysty Abaıdyń bir óleńin eske túsirip aıtady.
Óz mezgiline sáıkes óleńin taýyp, mánerlep oqıdy. (Kúz. Qys. Jaz)
Oı qozǵaý.
Oqý bilim bulaǵy,
Bilim ómir shyraǵy.
• Bilimdi nege shyraq deımiz? (oqýshylar oılaryn aıtady)
• Avtor týraly túsinik berý
• Abaı atalarynyń jatqa biletin óleńderin suraý.
• Abaı týraly ne bilemiz?
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik maqsaty: Abaı atamyzdyń ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly tereńirek bilim alýyna, adamnyń ishki jan dúnıesin túsinýge, aqynnyń danyshpandyǵyn tanýyna jol salý.
Kútiletin nátıjeler: Pándik nátıje: óleńdegi negizgi oıdy, ıdeıany asha, uǵyna bilýine múmkindik berý.
Júıeli is - áreket nátıjesi: Abaı óleńderi arqyly praktıkalyq bilim dárejelerin odan ári keńeıtý, oqýshylardyń oı - óristerin, saýattylyǵyn, sóıleý tilderin óleń joldaryndaǵy kórkem sózderdi jınaqtaý arqyly molaıta túsý.
Tulǵalyq nátıje: adam boıyndaǵy jaqsy - jaman qasıetterdi tanı otyryp, adamgershilik tárbıesine baýlý.
Sabaqtyń kórnekiligi: syzba - kesteler, Abaı atamyzdyń portreti, ómirinen sýretter, slaıd.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylarmen amandasý, kezekshimen suhbat. Qural - jabdyqtaryn tekserip shyǵý. Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
- Abaıdy tanytý arqyly biz Qazaqstandy álemge tanytamyz, qazaq halqyn tanytamyz. Qazirgi tańda álemde Abaıdy tanymaıtyn jan joq desek, durys aıtqan bolar edik. Mysaly, kórshiles Reseıde Abaı kúnderi ótkizilip turady.
Oqýshylar Abaı atamyzdyń ómiri týraly málimetterge toqtalady. Biletin málimetterin jańǵyrtý. Óleńderin jatqa aıtqyzý.
Kerek derek:
Abaı – osy kúngi Semeı oblysyndaǵy Shyǵys degen taýdy jaılaǵan tobyqty rýynyń ishinde, 1845 jyly dúnıege kelgen. Abaıdyń óz ákesi - Qunanbaı, onyń ákesi - Óskenbaı, úshinshi atasy - Yrǵyzbaı. Bulardyń barlyǵy – rý ishinde ústemdik júrgizgen adamdar.
Óskembaı orta jasqa kelgende, balasy Qunanbaı er jetip, atqa mingen. Qunanbaı 1804 jyly dúnıege kelgen. Qunanbaıdyń sheshesi Zere kisi renjitpeıtin jumsaq minezdi áıel bolǵan desedi. Munyń aqyn bolatyn nemeresi Abaıdyń bala, bozbala kúninde aýlynyń bári Zereni «kári áje» deıdi eken. Kárilikten qulaǵy estimeıtin bolǵan. Babalaryna duǵa oqytyp, úshkirte beredi. Sonda óz qolyndaǵy nemeresi Abaı kári ájesiniń qulaǵyna óleń aıtyp kelip úshkiredi eken. Aqynnyń óz sheshesi – Uljan. Ol sabyrly minezdi kisi bolǵan.
Sonymen Abaı atamyz aýdarmashy, mysalshy, ásem án jazǵan sazger, uly oıshyl, aqyn, ǵulama adam bolǵan eken. Búgin biz Abaıdyń «Ǵylym tappaı maqtanba» óleńimen tanysyp, toppen jumys jasaımyz.
Buryn oqyǵan óleńniń basqa shýmaqtaryn eske túsirý.
Óleńdi ózim mánerlep oqyp beremin. Oqýshylarǵa tizbektep, áserlep oqý túrin usyný.
Sózdik jumysyn júrgizý.
- Aqyn óleńinde bizdi kim bolýǵa shaqyryp tur.
Synyp oqýshylaryn jyldyń tórt mezgilindegi týǵan kúnderine baılanysty toptarǵa bólý. Bólingennen keıin óz tobynyń ataýyna baılanysty Abaıdyń bir óleńin eske túsirip aıtady.
Óz mezgiline sáıkes óleńin taýyp, mánerlep oqıdy. (Kúz. Qys. Jaz)
Oı qozǵaý.
Oqý bilim bulaǵy,
Bilim ómir shyraǵy.
• Bilimdi nege shyraq deımiz? (oqýshylar oılaryn aıtady)
• Avtor týraly túsinik berý
• Abaı atalarynyń jatqa biletin óleńderin suraý.
• Abaı týraly ne bilemiz?
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
