InfoHub Logo

Álippe
Sabaqtyń taqyryby: H dybysy men áripi
Sabaqtyń maqsaty:
1) Bilimdiligi. Oqýshylardy h dybysy men árpimen tanystyrý, dybysty estı bilýge, ony sóz ishinde basqa dybystan ajyratý, áriptiń baspa jáne jazba túrlerin tanytyp, ony durys dybystatý.
2) Damytýshylyǵy. H dybysyna qatysty jańa sózderdi bildirý arqyly oı - órisin, til baılyqtaryn, tapqyrlyq, izdenimpazdyq qasıetterin, sózdik qorlaryn damytý.
3) Tárbıeligi. Oqýshylardyń oqýǵa, bilimge degen qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyryp, uqyptylyqqa tárbıeleý, saýatty, qatesiz taza kallıgrafıasyn saqtap jazýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq
Sabaqtyń túri: Aralas
Qoldanylǵan ádister: túsindirý, toptastyrý, suraq – jaýap, oıyn t. b.
Kórneki - quraldar: áripter, sýretter, kespe áripter t. b.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq daıyndyq. (sabaqtyń maqsatyn aıtý)
İİ. Oı shaqyrý strategıasy
- Keshe qandaı árippen tanystyq?
- Iý dybysy men árpi
- Qane sol ıý dybysyna sózder oılap jiberińdershi?
- aıý, oıý, qoıý, súıý.
- Iý dybysy daýysty ma, álde daýyssyz ba?
- Daýysty
- Dybys degenimiz ne?
- Dybysty estımiz, aıtamyz.
- Árip degenimiz ne?
- Áripti kóremiz, oqımyz, jazamyz.
- Dybystar aıtylýyna qaraı neshege bólinedi?
- Daýysty jáne daýyssyz bolyp ekige bólinedi.
- Qazaq tilinde qansha dybys, qansha árip bar?
- 42 árip, 40 dybys

İİİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
a) «Jarys» mátinin rólge bólip oqytý.
á) Suraq arqyly oqýshylardyń túsinigin tekserý.
- Mátin ne týraly?
- Jarys týraly
- Jarysqa neler qatysty?
- Ańdar
- Qasqyr ańdarǵa ne aıtty?
- Qatar turyńdar.
- Aıý qalaı júgirdi?
- Aıý qorbandap júgirdi.
- Aradan qashqan aıý márege neshinshi bolyp keldi?
- Birinshi bolyp márege keldi.

İV. Jańa sabaq
Jańa sabaqqa baılanysty salynǵan sýretpen jumys
Oqýshylar sýretti kóre otyryp, mátin quraıdy. Oqýshylardyń quraǵan mátinin tyńdaý.
Marat qalada turady. Al onyń atasy aýylda turady.
Marat aýylda turatyn atasyna hat jazdy. Atasy hatyn
alyp qýandy.

V. Ótiletin jańa dybysqa baılanysty jumbaq sheshý.
Sózdiń syry – kóp jumbaq,
Sheshýin kim tabady?
Kimder sheshse tez oılap
Sol jeńimpaz bolady.

1) Aıaǵy joq júredi,
Aýzy joq sóıleıdi.(hat)
2) Sálem alyp, alystan,
Týysyńnan, tanystan,
Keletuǵyn, hat - habar
Qaı áripten bastalar? ( h áripi)
- Hat degen sózde birinshi qaı árip estiledi? (h)
- Hor degen sózde birinshi qaı árip estiledi? (h)
- Olaı bolsa, balalar búgin biz H dybysy men árpin ótemiz.
H h – baspa túri, Hh - jazba túri.
H - til arty, yzyń, qatań daýyssyz dybysty belgileıtin árip. Qazaq tilinde baıyrǵy sózderdiń quramynda kezdespeıdi. Arab, parsy, orys tilderinen engen sózder men ha - lyqaralyq termınderge tán.
H – dybysyn hormen aıtý.
Hat - 3 árip, 3 dybys
H - daýyssyz, qatań
a - daýysty, jýan
t - daýyssyz, qatań
H - dan bastalatyn sózder aıtý.
(habar, hor halat)

Vİ. Oqýlyqpen jumys.
Ár sózge tereńirek maǵlumat berý
Hat - bireýge nemese bir mekemege habar jiberý úshin jazylyp qoıylǵan ne jóneltilgen tekst.
Hor - vokaldyq mýzykany qosylyp oryndaıtyn ánshiler toby.
Habar - bolǵan is, oqıǵa, sondaı - aq bireýlerdiń hal - jaıy jóninde bildirilgen aýyzeki nemese jazbasha túrindegi qysqasha málimet.
Halat – jeńildeý matadan tigilgen, uzynsha syrt kıim.
Dárihana - dári – dármek daıarlap jáne ony satatyn oryn.
Asqana – as daıarlap jáne ony ishetin oryn
Shahmat – aq jáne qara fıgýralarmen taqta betindegi alpys tórt tor kózde ózine tán erejeleri boıynsha oınalatyn oıyn.
Saıahat – zertteý ne tanysý maqsatymen alys bir jerge el aralaýǵa shyqqan sapar.

Vİİ. Pikir alysý strategıasy.
- Balalar bizdiń mektepte kitaphana bar ma?
- Kitaphanada neler bar?
- Kitaphanada gazet – jýrnal, qyzyqty kitaptar bar.
- Seniń úıińde kitap bar ma?
- Saǵan qandaı kitap unaıdy?
- Kitaphanada kitapty kim beredi?
- Endeshe, biz qazir «Kitaphana» mátinin oqıyq.
1) Mátindi mánerlep oqý.
2) – Mátinde neshe sóılem bar?
- Birinshi sóılemde neshe sóz bar?
- Ekinshi sóılemde neshe sóz bar?
- Sońǵy sóılemde neshe sóz bar?

Vİİ. Tirek - syzbadaǵy jazylǵan sózderdi oqytyp, maǵynalaryn suraý.
Myna dári, em, as, dám, sheber, kitap, usta degen sózderge hana degen qosymshany jalǵap, sózderdi oqý

Vİİİ. Sabaqty bekitý
1)«Sıqyrly sandar» oıyny
2 3 1 4 5 6 7 8 9 10
A t h n m ıa s ı r q
Berilgen kestedegi sandardyń astyndaǵy sózderden sózder quraý
h a t a s h a n a q ı ıa r t a q ı ıa m a s a
2) Sózjumbaq sheshý.
---Á j e
---L a q
---İ n
--P i l
a P t a
k E s e
1. Ákeńniń anasy.
2. Eshkiniń tóli.
3. Tyshqannyń úıin ata.
4. İri janýardy ata
5. «Jeti kún» taǵy qalaı atalady?
6. Ydys túri

Hİ. Sergitý sáti
Dápterimizdi ashaıyq
Qolǵa qalam, alaıyq
Búgingi ótilgen áripti
Ádemi etip jazaıyq.
Kane bárimiz H h árpin ádemilep dápterimizge jazaıyq
Hh áripiniń jazylý erejesimen, emlesimen tanystyrý
H H H
h h h
1) Aýada jazý
2) Úzik syzyqtardy basý
3) H h áripterin jazý.
(Oqýshylarǵa jeke kómek kórsetý)
H. Shyǵarmashylyq tapsyrma
1. Sýretti dıktant
Oqýshylarǵa 5 - 6 sýret kórsetiledi, olar solardyń attaryn jazady. Sol sózderge dybystyq taldaý jasa

2. Deńgeılik tapsyrma
H dybysy bar sózderden sóılem qurap jazý

Hİ. «Sóz qura» oıyny
Adasqan áripterdi ornyna qoıý arqyly sózder quraý
1. a, n, ıa, sh (shaıan)
2. a, z, ıa (aıaz)
3. ıý. t, o (toıý)
4. t, a, p k, i (kitap)
5. r, a, b, a, h (Habar)
6. m, a, t, h, a, sh (shahmat)
Hİİ. 1.«Ornyna qoıyp jaz» oıyny
Maqsaty: Oqýshylar sózderdiń aıtylýy men jazylýy týraly bilimderin tereńdete túsedi.
Oıyn tártibi: Plakatqa 2 qatar sózder daıyndalady.
Ár qatardan shyqqan oqýshy taqtaǵa sózderdi durys jazyp shyǵady. Ári tez, ári durys oryndaǵan top jeńimpaz atanady.
2. Shyǵarmashylyq jumys. Hat jazý úlgisi(aýyzsha jumys)
- Hat alyp kórdińder me?
- Hat qalaı bastalady?
- Óz ómiriń jaıly hatqa ne jazar ediń?
- Hatty qalaı aıaqtaısyń?
Hİİİ. Qorytyndy. «Aqqala qurastyrý» oıyny
- Búgin qandaı árip óttik?
- H qandaı dybysy?
- H áripinen bastalatyn sózderdi aıt?
- Hat, hor, halat degen sózder qandaı áripten bastalyp tur?
- Kitaphana sózinde neshe býyn bar?
- Shahmat sózine dybystyq taldaý jasa?
- Hat sózine dybystyq taldaý jasa?

HİV. Úıge tapsyrma
99 - bettegi sózderdi oqý. «Kitaphana» mátinin oqyp kelý.

HV. Baǵalaý
Muǵalimniń aıtqanyń,
Myqtap mıǵa toqımyz.
Bar yntamen tyńdasaq,
Kileń beske oqımyz,- sabaqqa jaqsy, belsendi qatysqan oqýshylardy baǵalaý