- 05 naý. 2024 03:39
- 160
Áńgime oqımyn. Sóılem.
Saýat ashý 1 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Áńgime oqımyn. Sóılem.
Osy sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary (oqý baǵdarlamasyna silteme)
1. 7 Tyńdalǵan materıal boıynsha óz pikirin aıtý
1. 8 Berilgen taqyrypqa áńgime qurap aıtý
1. 9 Sózderdi, dybystardy orfoepıalyq normalarǵa sáıkes durys aıtý
Sabaqtyń maqsattary: Barlyǵy: Jańa bilimdi meńgeredi.
Kóbi: Taqyrypty túsinip, tyńdap, jetekshi suraqtar arqyly talqylaıdy.
Keıbiri: Alǵan bilimdi ómirde qoldana alady.
Jetistik krıterııleri: Aıtylǵan sózder men sóılemderdiń kópshiligin durys qaıtalaı alady.
Naqty sóıleý arqyly, máseleni túsingenin kórsete alady.
Qundylyqtardy darytý: Oqýshylardy bir - birine degen qurmet kórsetýine tárbıeleý.
Pánaralyq baılanys: Óner, ana tili sabaǵy
AKT qoldaný daǵdylary: Aýdıojazba, tanystyrylym.
Tildik quzyrettilik: Baýyrsaq, kolobok, bob.
Sabaqtyń basy
Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý
Jarqyn bolsyn kúnimiz,
Jarqyn bolsyn únimiz.
Elin súıip er jeter,
Biz bolashaq gúlimiz.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Barshańyzdy qurmettep,
Bas ıemiz biz.
Úı tapsyrmasy
Sabaqtyń ortasy
Praktıkalyq jumys.
Qaı ydysqa sý, qaı ydysqa sút quıylǵanyn tap.
4 - jattyǵý. Syzbadaǵy tirek sózdermen «Súzbe» dep atalatyn mátindi qurap jaz.
Mátin degenimiz ne?
Mátinniń neshe túri bar?
- Mátin ne jaıly aıtylǵan?
- Mátinniń qurylymynyń bólikteri qandaı?
- Mátin nelerden quralǵan?
- Súzbe qurttyń pishiniń qarap kóreıikshi?
- Osyndaı domalaq pishindi taǵy da qandaı ulttyq taǵamdar bilemiz?
- Baýyrsaqqa baılanysty qandaı ertegi bilesińder?
Endeshe vıdeo jazbaǵa nazar aýdaryńdar. 1 - jattyǵý
Ertegini tyńda. Baýyrsaq.
Ertegi ne týraly aıtylǵan?
Ertegi nemen aıaqtalady?
Balalar baýyrsaq ertegisinde qý túlki
aılasyn asyryp baýyrsaqty jep qoıady eken. Al bizge baýyrsaqty jegizbeı aman alyp qalý úshin qoıan, qasqyr, aıý, túlki ózderiniń tapsyrmalaryn alyp qonaqqa kelgen eken. Endeshe biz baýyrsaqty túlkige jegizbes úshin alyp kelgen tapsyrmalaryn oryndap kóreıik.
Sahnalyq qoıylym
Qoıannyń tapsyrmasy
2 - jattyǵý
Mátindegi qaramen berilgen sóılemderdi kóshirip jaz.
- Neden pisireıin? Un joq qoı.
- Áı kempir – aı!
SÓILEM AIaQTALǴAN BİR OIDY BİLDİREDİ. SÓILEMNİŃ BİRİNSH SÓZİ BAS ÁRİPTEN BASTALYP JAZYLADY. SÓILEMEN SOŃ NE NÚKTE. NE SURAQ BELGİSİ? NE LEP BELGİSİ! QOIYLADY.
Qasqyrdyń tapsyrmasy
3 - jattyǵý
Kórkem jaz
Aıýdyń tapsyrmasy
4 - jattyǵý
Sóılemderdi tıisti daýys yrǵaǵymen oqy jáne sýretpen sáıkestendir.
5 - jattyǵý
Syzbaǵa sáıkes sóılemder qurap jaz. Sóıtip biz baýrsaqty túlkiden qutqaryp qaldyq.
Áńgime oqımyn. Sóılem. júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Áńgime oqımyn. Sóılem.
Osy sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary (oqý baǵdarlamasyna silteme)
1. 7 Tyńdalǵan materıal boıynsha óz pikirin aıtý
1. 8 Berilgen taqyrypqa áńgime qurap aıtý
1. 9 Sózderdi, dybystardy orfoepıalyq normalarǵa sáıkes durys aıtý
Sabaqtyń maqsattary: Barlyǵy: Jańa bilimdi meńgeredi.
Kóbi: Taqyrypty túsinip, tyńdap, jetekshi suraqtar arqyly talqylaıdy.
Keıbiri: Alǵan bilimdi ómirde qoldana alady.
Jetistik krıterııleri: Aıtylǵan sózder men sóılemderdiń kópshiligin durys qaıtalaı alady.
Naqty sóıleý arqyly, máseleni túsingenin kórsete alady.
Qundylyqtardy darytý: Oqýshylardy bir - birine degen qurmet kórsetýine tárbıeleý.
Pánaralyq baılanys: Óner, ana tili sabaǵy
AKT qoldaný daǵdylary: Aýdıojazba, tanystyrylym.
Tildik quzyrettilik: Baýyrsaq, kolobok, bob.
Sabaqtyń basy
Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý
Jarqyn bolsyn kúnimiz,
Jarqyn bolsyn únimiz.
Elin súıip er jeter,
Biz bolashaq gúlimiz.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Barshańyzdy qurmettep,
Bas ıemiz biz.
Úı tapsyrmasy
Sabaqtyń ortasy
Praktıkalyq jumys.
Qaı ydysqa sý, qaı ydysqa sút quıylǵanyn tap.
4 - jattyǵý. Syzbadaǵy tirek sózdermen «Súzbe» dep atalatyn mátindi qurap jaz.
Mátin degenimiz ne?
Mátinniń neshe túri bar?
- Mátin ne jaıly aıtylǵan?
- Mátinniń qurylymynyń bólikteri qandaı?
- Mátin nelerden quralǵan?
- Súzbe qurttyń pishiniń qarap kóreıikshi?
- Osyndaı domalaq pishindi taǵy da qandaı ulttyq taǵamdar bilemiz?
- Baýyrsaqqa baılanysty qandaı ertegi bilesińder?
Endeshe vıdeo jazbaǵa nazar aýdaryńdar. 1 - jattyǵý
Ertegini tyńda. Baýyrsaq.
Ertegi ne týraly aıtylǵan?
Ertegi nemen aıaqtalady?
Balalar baýyrsaq ertegisinde qý túlki
aılasyn asyryp baýyrsaqty jep qoıady eken. Al bizge baýyrsaqty jegizbeı aman alyp qalý úshin qoıan, qasqyr, aıý, túlki ózderiniń tapsyrmalaryn alyp qonaqqa kelgen eken. Endeshe biz baýyrsaqty túlkige jegizbes úshin alyp kelgen tapsyrmalaryn oryndap kóreıik.
Sahnalyq qoıylym
Qoıannyń tapsyrmasy
2 - jattyǵý
Mátindegi qaramen berilgen sóılemderdi kóshirip jaz.
- Neden pisireıin? Un joq qoı.
- Áı kempir – aı!
SÓILEM AIaQTALǴAN BİR OIDY BİLDİREDİ. SÓILEMNİŃ BİRİNSH SÓZİ BAS ÁRİPTEN BASTALYP JAZYLADY. SÓILEMEN SOŃ NE NÚKTE. NE SURAQ BELGİSİ? NE LEP BELGİSİ! QOIYLADY.
Qasqyrdyń tapsyrmasy
3 - jattyǵý
Kórkem jaz
Aıýdyń tapsyrmasy
4 - jattyǵý
Sóılemderdi tıisti daýys yrǵaǵymen oqy jáne sýretpen sáıkestendir.
5 - jattyǵý
Syzbaǵa sáıkes sóılemder qurap jaz. Sóıtip biz baýrsaqty túlkiden qutqaryp qaldyq.
Áńgime oqımyn. Sóılem. júkteý