- 04 naý. 2024 23:42
- 285
A.Qunanbaıuly /uıaly telefonǵa/
Óleńderi, Aýdarmalary, Qara sózderi, Poemalary jáne Ómirbaıany.Bul jınaq mektep oqýshylaryna óte tıimdi.Ádebıet páninen tapsyrma bergende(A.Qunanbaıuly jaıynda) kitaptardy aqtaryp otyrmaıdy. Jaı ǵana osy jınaqty júktep uıaly telefonyna qondyrsa bolǵany.
Óleńder tizimi:
Adam - bir boq kótergen boqtyń qaby
Adamnyń keıbir kezderi
Býynsyz tiliń
Toty qus tústi kóbelek
Abyralyǵa
Adasqannyń aldy - jón, arty - soqpaq
Alla degen sóz jeńil
Allanyń ózi de ras, sózi de ras
Álbomǵa
Antpenen tarqaıdy
Asqa, toıǵa baratuǵyn
Ata-anaǵa kóz qýanysh
Aýrý júrek aqyryn soǵady jaı
Ash qaryn jubana ma maıly as jemeı?
Bilimdiden shyqqan sóz
Bilekteı arqasynda órgen burym
Bir dáýren kemdi kúnge - bozbalalyq
Bir sulý qyz turypty han qolynda
Bireýdiń kisisi ólse, qaraly ol
Bazarǵa, qarap tursam, árkim barar
Baı seıildi
Baılar júr jıǵan malyn qorǵalatyp
Balalyq óldi, bildiń be?
Baqa men ógiz (I. A. Krylovtan)
Boldy da partıa
Bóstegim, qutyldyń ba Kótibaqtan?
Dombyraǵa qol soqpa
Dúısenqulǵa
Dútbaıǵa
Erekshe esten ketpes qyzyq qaıda?
Esińde bar ma jas kúniń
Esek
Jigitter, oıyn arzan, kúlki qymbat
Jaz
Jazǵytury
Jalyn men ottan jaralyp
Japyraǵy qýarǵan eski úmitpen
Jasymda ǵylym bar dep eskermedim
Jaqsylyqqa
Jelsiz túnde jaryq aı
Júregim meniń qyryq jamaý
Júregim, neni sezesiń
Júrek - teńiz, qyzyqtyń bári - asyl tas
Júrekte qaırat bolmasa
Internatta oqyp júr
Kim eken dep kelip em túıe qýǵan
Kúz
Kúıisbaıǵa
Kulaqtan kirip, boıdy alar
Kók ala bult sógilip
Kók tuman - aldyńdaǵy keler zaman
Kóleńke basyn uzartyp
Kóńil qusy quıqyljyr shartarapqa
Kóńilim qaıtty dostan da, dushpannan da
Men bolamyn demeńder
Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin
Men sálem jazamyn
Nazarǵa
Nurly aspanǵa tyrysyp óskensiń sen
Oıǵa tústim, tolǵandym
Osy qymyz qazaqqa
Paıda oılama, ar oıla
Patsha qudaı, syıyndym
Razaqqa
Rahym shalǵa
Sap, sap, kóńilim, sap, kóńilim!
Saǵattyń shyqyldaǵy emes ermek
Segiz aıaq
Senbe jurtqa, tursa da qansha maqtap
Sory qalyń soqqy jegen pyshanamyz
Súısine almadym, súımedim
Sum dúnıe tonap jatyr, isiń bar ma?
Týǵyzǵan ata ana joq
Túbinde baıandy eńbek egin salǵan
Fzýlı, Shámsı, Sáıhalı
Shyǵys aqyndarsha
Sháripke
Ysytqan, sýytqan
Ǵabıdollaǵa
Ǵalymnan nadan artpas uqqanmenen
Ǵashyqtyń tili - tilsiz til
Ǵylym tappaı maqtanba
Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym
Qalqam-aı, men úndemeı júremin kóp
Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa
Qarasha, jeltoqsan men sol bir-eki aı
Qartaıdyq, qaırat qaıtty, ulǵaıdy arman
Qartaıdyq, qaıǵy oıladyq, uıqy sergek
Qatyny men Masaqbaı
Qaqtaǵan aq kúmisteı keń mańdaıly
Qor boldy janym
Qýanbańdar jastyqqa
Qýaty ottaı burqyrap
Qyran búrkit ne almaıdy, salsa baptap
Qys
Qulaqtan kirip, boıdy alar
Qur aıǵaı baqyrǵan
Uıalamyn degeni kóńil úshin
Áıeliń - Medet qyzy, aty Yrym
Álıfbı óleńi
Ásempaz bolma árnege
Ózgege, kóńilim, toıarsyń
Óleń - sózdiń patshasy, sóz sarasy
Ólsem, ornym qara jer syz bolmaı ma?
Aýdarmalar tizimi:
Al, seneıin, seneıin (M. Iý. Lermontovtan)
Ala qoılar (I. A. Krylovtan)
Asaý toı, tentek jıyn, opyr-topyr (M. Iý. Lermontovtan)
Borodıno
Bosqa áýre bop keldiń be taǵy munda? (M. Iý. Lermontovtan)
Vadım
Duǵa (M. Iý. Lermontovtan)
Esek pen bulbul (I. A. Krylovtan)
Jalaý (M. Iý. Lermontovtan)
Jolǵa shyqtym bir jym-jyrt túnde jalǵyz (M. Iý. Lermontovtan)
Júrekte kóp qazyna bar, bári jaqsy (Ia. Polonskııden)
Kúndi ýaqyt ıterip (M. Iý. Lermontovtan)
Kóńildiń kúıi taǵy da (M. Iý. Lermontovtan)
Meniń syrym, jigitter, emes ońaı (M. Iý. Lermontovtan)
Pil men qanden (I. A. Krylovtan)
Terektiń syıy (M. Iý. Lermontovtan)
Shaıtan (M. Iý. Lermontovtan)
Shegirtke men qumyrsqa (I. A. Krylovtan)
Qanjar
Qarasam qaıǵyrtar jurt bul zamanǵy (M. Iý. Lermontovtan)
Qarǵa men búrkit (I. A. Krylovtan)
Qarǵa men túlki (I. A. Krylovtan)
Qarǵa men túlki (I. A. Krylovtan)
Qasıetti duǵa (M. Iý. Lermontovtan)
Ám jabyqtym, ám jalyqtym
Ánshiler (I. A. Krylovtan)
Qara sózder tizimi:
Abaıdyń qara sózderi I-X
Abaıdyń qara sózderi XI-XX
Abaıdyń qara sózderi XXI-XXX
Abaıdyń qara sózderi XXXI-XXXX
Abaıdyń qara sózderi XXXXI-XXXXV
Poemalar tizimi:
Eskendir
Masǵut
Ázim áńgimesi
Masǵut
Ázim áńgimesi
Ataýy: A.Qunanbaıuly /uıaly telefonǵa/
Shyqqan jyly: 2011
Salmaǵy: 6.76 mb
Pishimi: jar