InfoHub Logo

Árkimniń de óleńge bar talasy...
(Muqaǵalı shyǵarmashylyǵyna saıahat sabaq)

10 - synyp Qazaq ádebıeti

Sabaqtyń taqyryby: «Árkimniń de óleńge bar talasy»
(M. Maqataevtyń shyǵarmashylyǵyna saıahat)
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik: oqýshylardyń mánerlep oqý, jattaý, óleń tabıǵatyn túsiný daǵdysyn qalyptastyrý, aqyn shyǵarmalarynyń ıdeıalyq mazmuny negizinde óleń quraýǵa, taldaı bilý joldaryna úıretý.
Tárbıelik: oqýshylardy sóz ónerin baǵalaı bilýge tárbıeleý, qabilet - ıkemdilik qasıetterge baýlý
Damytýshylyq: oqýshylardyń oılaý, sóıleý, óz oı - pikirin erkin jetkize bilýin damytý, estetıkalyq talǵamy joǵary óleń shyǵarýǵa, kórkem sóıleýge úıretý
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq, til ustartý elementteri aralas sabaq.
Ádis tásilderi: jeke jáne toptyq jumys, STO strategıalary - oı - qozǵaý, boljaý, maǵynany ajyratý.
Kórnekiligi: qanatty sózder, ınteraktıvti taqta, elektrondy oqýlyq
Pánaralyq baılanys: mýzyka, qazaq tili, beıneleý óneri

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý (oqýshylardy úsh topqa bólý)
İİ. «Qyzyǵýshylyǵyn oıatý» Úntaspa arqyly M. Maqataevtyń «Eı, óleń!» óleńin tanystyrý
Eı, óleń, maǵan tıgen enshim ediń,
Boı jazaıyn, qasyma kelshi meniń
Meniń saǵan shamaly jaqsylyǵym
Sen de maǵan, árıne, kónshimediń.
Balalar únsiz tyńdap otyrady. Oqýshylarǵa oı - qozǵaý suraqtaryn qoıý
1. Kóz aldaryńyzǵa qandaı kórinis elestedi?
2. Kimge qandaı oı keldi?
3. Óleń, aqyn degen túsinikti qalaı túsindirer ediń?

İİİ. Negizgi taqyrypqa arnalǵan dáıeksóz
«Qazaqtyń tilin bilgen adam Muqaǵalı poezıasyn súımeýi múmkin emes. Muqaǵalı poezıasyn súıgen adam eline, jerine ıe, tabıǵatqa janashyr bola alady»
(K. Ahmetova)