- 05 naý. 2024 00:53
- 212
El bolamyn deseń, besigińdi túze! (shyǵarma)
Shyǵarma
El bolamyn deseń, besigińdi túze
«Elińniń uly bolsań, Elińe janyń ashysa, azamattyq namysyń bolsa, qazaqtyń ulttyq
jalǵyz memleketiniń nyǵaıyp - kórkeıýi jolynda jan terińdi syǵyp júrip eńbek et. Jerdiń de,
eldiń de ıesi óziń ekenińdi umytpa!»
(N. Nazarbaev).
Bir qalamnyń ushymen jazylyp, barsha qaýymnyń júregine ornaǵan, bir aýyzdan aıtylyp, keń ólkemdi sharlaǵan osynaý bir ystyq sóz, ystyq kóńil lebizi búgin ǵana emes, bar ýaqytta da qan tamyrymyzdyń lúpil - búlkilindeı estiledi bizge. Iá, bul – búkil qazaq jurtynyń, dúıim Qazaqstan eliniń qyzý qushtarlyqpen, sarqylmas súıispenshilikpen aıtar, ardaq tutar asyl lebizi. Ol – óleń, ol – án, ol – sulýlyq, ol – asqaq arman, ol – shalqyǵan dáýlet, kórkeıgen sáýlet! Eldik týymyz tigilgen úlken úıimiz, altyn shańyraǵymyz da osynda. Jarastyǵymyzdyń da, jaqsylyǵymyzdyń da, tynyshtyǵymyzdyń da qıasy, mahabbatymyzdyń da uıasy – Qazaqstan.
Talaı - talaı qas batyrlar janyn qıyp, qorǵap qalǵan, talaı arýlar mahabbat qurbany bolǵan, talaı ózegi órtengen ókinishti jandar men qýanyshtan júregi jaryla shattanǵan pendelerdiń kýágeri bolǵan qasıetti Otanymyz – Qazaqstan!
Qazaqstan - táýelsiz el. Sol táýelsizdik jolynda qazaq babam ne kórmedi deseńizshi?! Elimizdiń basynan azap ta, ashtyq ta, sum soǵys ta ótti. Ásirese, XX ǵasyr qazaq halqy úshin aýyr tıip, qaıǵyǵa toly kezeńimen este qaldy.
Myń toǵyz júz on altynshy jyldaǵy kóterilis, jıyrmasynshy jyldardaǵy ashtyq, otyzynshy jyldardaǵy totolıtarlyq júıe, uly Otan soǵysy, myń toǵyz júz seksen altynshy jylǵy jerdi dúr silkindirgen Jeltoqsan oqıǵasy. Bunyń barlyǵy da qazaq jerine aýyr jara saldy. Qansha qıynshylyq kelse de, biz olardy eshqashan umytpaımyz. Sebebi, bul - tarıh. «Ótkenimizdi umytsaq, bolashaq bizdi keshirmeıdi» degen uly danalyq sóz bar emes pe? Osy danalyqtyń árdaıym jadymyzda saqtalǵanyn qalaımyn.
Sonaý el basyna túsken náýbet jyldary tarydaı shashyrap ketkenderdiń elge oralǵan sáttegi týǵan jerdi, ata - babalarynyń kindik qany tamǵan topyraqty qushyrlana súıgen sáttegi beınelerin kórgende qalaısha tolqymassyń?!
Mine, ejelden erkindikti ańsaǵan azat halqymyz táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyn toılady. Qazaqstan, táýelsiz memleket retinde, dúnıe júzindegi barlyq elderge túgeldeı derlik tanyldy.
Táýelsizdik! Táýelsizdik degen qasterli sóz eken - aý!
Shydamadym qapasqa,
Keńshilikke qashtym.
Kóndikpedim mataýǵa,
Asaý atsha bastym.
Ýh, shyrqap, zymyrap,
Suńqardaı zýlap ushaıyn!
Ushaıyn!- dep, dúnıe qundylyǵy bostandyqta ekenin Sáken Seıfýllın atamyz da jyrlap ótti.
Bárinen buryn adamnyń jan dúnıesi, rýhy men ar - ujdany azattyqty tileıdi eken. Sol halqym óz tabıǵatyna tán tirshilik keshkisi kelse, nesi aıyp? Aqyry buǵaý bitkenge syımaı, shider bitkendi shireı tartyp, halqymyz táýelsiz el derbestigine qol jetkizdi.
Táýelsizdik – ulttyq tildiń, dástúrdiń, salt - sananyń myzǵymas tiregi, kúshi, altyn dińgegi, halyqtyń baq juldyzy. Táýelsizdik – arman! Jer betinde qansha ult bolsa, sonsha arman bar. Sol armanǵa bizdiń qazaq halqy jetti.
El bolamyn deseń, besigińdi túze
«Elińniń uly bolsań, Elińe janyń ashysa, azamattyq namysyń bolsa, qazaqtyń ulttyq
jalǵyz memleketiniń nyǵaıyp - kórkeıýi jolynda jan terińdi syǵyp júrip eńbek et. Jerdiń de,
eldiń de ıesi óziń ekenińdi umytpa!»
(N. Nazarbaev).
Bir qalamnyń ushymen jazylyp, barsha qaýymnyń júregine ornaǵan, bir aýyzdan aıtylyp, keń ólkemdi sharlaǵan osynaý bir ystyq sóz, ystyq kóńil lebizi búgin ǵana emes, bar ýaqytta da qan tamyrymyzdyń lúpil - búlkilindeı estiledi bizge. Iá, bul – búkil qazaq jurtynyń, dúıim Qazaqstan eliniń qyzý qushtarlyqpen, sarqylmas súıispenshilikpen aıtar, ardaq tutar asyl lebizi. Ol – óleń, ol – án, ol – sulýlyq, ol – asqaq arman, ol – shalqyǵan dáýlet, kórkeıgen sáýlet! Eldik týymyz tigilgen úlken úıimiz, altyn shańyraǵymyz da osynda. Jarastyǵymyzdyń da, jaqsylyǵymyzdyń da, tynyshtyǵymyzdyń da qıasy, mahabbatymyzdyń da uıasy – Qazaqstan.
Talaı - talaı qas batyrlar janyn qıyp, qorǵap qalǵan, talaı arýlar mahabbat qurbany bolǵan, talaı ózegi órtengen ókinishti jandar men qýanyshtan júregi jaryla shattanǵan pendelerdiń kýágeri bolǵan qasıetti Otanymyz – Qazaqstan!
Qazaqstan - táýelsiz el. Sol táýelsizdik jolynda qazaq babam ne kórmedi deseńizshi?! Elimizdiń basynan azap ta, ashtyq ta, sum soǵys ta ótti. Ásirese, XX ǵasyr qazaq halqy úshin aýyr tıip, qaıǵyǵa toly kezeńimen este qaldy.
Myń toǵyz júz on altynshy jyldaǵy kóterilis, jıyrmasynshy jyldardaǵy ashtyq, otyzynshy jyldardaǵy totolıtarlyq júıe, uly Otan soǵysy, myń toǵyz júz seksen altynshy jylǵy jerdi dúr silkindirgen Jeltoqsan oqıǵasy. Bunyń barlyǵy da qazaq jerine aýyr jara saldy. Qansha qıynshylyq kelse de, biz olardy eshqashan umytpaımyz. Sebebi, bul - tarıh. «Ótkenimizdi umytsaq, bolashaq bizdi keshirmeıdi» degen uly danalyq sóz bar emes pe? Osy danalyqtyń árdaıym jadymyzda saqtalǵanyn qalaımyn.
Sonaý el basyna túsken náýbet jyldary tarydaı shashyrap ketkenderdiń elge oralǵan sáttegi týǵan jerdi, ata - babalarynyń kindik qany tamǵan topyraqty qushyrlana súıgen sáttegi beınelerin kórgende qalaısha tolqymassyń?!
Mine, ejelden erkindikti ańsaǵan azat halqymyz táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyn toılady. Qazaqstan, táýelsiz memleket retinde, dúnıe júzindegi barlyq elderge túgeldeı derlik tanyldy.
Táýelsizdik! Táýelsizdik degen qasterli sóz eken - aý!
Shydamadym qapasqa,
Keńshilikke qashtym.
Kóndikpedim mataýǵa,
Asaý atsha bastym.
Ýh, shyrqap, zymyrap,
Suńqardaı zýlap ushaıyn!
Ushaıyn!- dep, dúnıe qundylyǵy bostandyqta ekenin Sáken Seıfýllın atamyz da jyrlap ótti.
Bárinen buryn adamnyń jan dúnıesi, rýhy men ar - ujdany azattyqty tileıdi eken. Sol halqym óz tabıǵatyna tán tirshilik keshkisi kelse, nesi aıyp? Aqyry buǵaý bitkenge syımaı, shider bitkendi shireı tartyp, halqymyz táýelsiz el derbestigine qol jetkizdi.
Táýelsizdik – ulttyq tildiń, dástúrdiń, salt - sananyń myzǵymas tiregi, kúshi, altyn dińgegi, halyqtyń baq juldyzy. Táýelsizdik – arman! Jer betinde qansha ult bolsa, sonsha arman bar. Sol armanǵa bizdiń qazaq halqy jetti.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.