InfoHub Logo

Ózin - ózi taný sabaǵynyń jospary

Taqyryp: «Ata - ana altyn tuǵyryń»
Qundylyq: Súıispenshilik
Qasıetter: jaqsy kórý, kishipeıildilik, aıanbaı qyzmet etý
Sabaq maqsaty: «Ata - ana» qundylyǵy týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
1. Ata - anaǵa degen súıispenshilik sezimine ata - anany qurmet tutýǵa úıretý;
2. Ata – anany qadirleý, ardaqtaý, ata - ananyń úmitin aqtaýǵa baýlý;
3. Mahabbatqa, meıirimdilikke, qamqorlyqqa tárbıeleý.

Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi. Tynyshtyq sáti.
Nurǵa bólený
2. Úı tapsyrmasyn tekserý. №19 sabaqtaǵy
Ǵabıt Músirepovtyń «Aqlıma» áńgimesin oqyp kelý 124 bet
Suraqtar:
a) Ananyń qudireti degen sózdiń maǵynasyn qalaı túsinesiń?
b) Ata - anaǵa degen súıispenshiligimizdi qalaı bildiremiz?

3. Dáıek sóz.
«Qyz aqyldy eskermes, ana úlgisin kórmese,
Ul jarylqap as bermes, áke úlgisin kórmese».
Qorqyt
(Dápterlerine jazdyryp, daýystap oqytý balalardan qalaı túsinetinin suraý)
4. «Ata anaǵa qurmet» vıdeosyn kórsetý.
5. Shyǵarmashylyq jumys,. toptyq jumys
«Ata - anama hat». Oqýshylar ata - analaryna arnap hat jazady.

6. Toppen án aıtý.
«Ana týraly jyr»
Sózi: Ǵ. Qaıyrbekovtiki
Áni: Sh. Qaldaıaqovtiki
Álemniń jaryǵyn,
Syıladyń sen maǵan.
Dalanyń ár gúlin,
Jınadyń sen maǵan.
Sen berdiń qustardyń,
Qanatyn samǵaǵan.
Balalyq qushtarym,
Ózińe arnaǵan.
Qaıyrmasy:
Áldılep aıalap,
Ósirgen jemisiń,
Samal jel, saıa baq,
Qushaǵyń men úshin.
Eseıip ketsem de,
Men saǵan sábımin.
Kóńilińdi kóktemdeı,
Kózińnen tanımyn.
Óteýge boryshym,
Anashym, jan syrym.
İzdedim sen úshin,
Álemniń asylyn.
Álemniń baılyǵyn,
Syılar em, kesh meni.
Syılar em aı, kúnin,
Qolyma túspedi.

7. Úı tapsyrmasy. №20 sabaq, B. Soqbaqbaev «Meniń atym Qoja» oqyp kelý
8. Sońǵy tynyshtyq sáti.
Tynyshtyq, tynyshtyq,
Tynyshtyq tynyshtyq
Bar jerde
Tynyshtyq, tynyshtyq
Tynyshtyq, tynyshtyq
Búkil álemde.