InfoHub Logo

1. Bala balabaqshaǵa taza kıimmen keledi.
2. Topta balanyń aýystyratyn aıaq kıimi bolý kerek (edende iz qaldyratyn qara tabandy aıaq kıimder kıgizbeýge tyrysý qajet)
3. Balabaqshada balanyń kıimderin saqtaıtyn arnaıy oryn bar, ony ata - anasy retke keltirip otyrady.
4. Balabaqshada árbir balada óziniń jeke taraǵy jáne taza qol oramaly bolýy tıis.
5. Dene shynyqtyrýǵa qatysý úshin balanyń arnaıy dene shynyqtyrý kıimi bolýy kerek, ol top tárbıeshisi jáne basqa ata - analarmen kelisiledi. Daladaǵy dene shynyqtyrý sabaǵy úshin bólek arnaıy kıimder bolýy kerek.
6. Dalada serýenge shyǵý úshin balanyń belsendi qozǵalysyna kedergi bolmaıtyn kıimder bolýy kerek jáne ol tez keptirýge bolatyn, kir kóteretin bolǵany jón.
7. Balalardyń kıimine ata - ananyń qalaýy boıynsha joǵalyp ketpeýi úshin nemese basqa balalardyń kıimimen aýysyp ketpeýi úshin belgiler qoıýǵa bolady.
8. Kıim men aıaq kıim aýa raıyna sáıkes bolýy tıis.
9. Qysta jáne ylǵaldy aýa raıynda balanyń qosymsha qurǵaq qolǵaby men kıimderi bolǵany durys.
10. Balanyń kıim salǵyshynda mindetti túrde aýystyrý úshin qosymsha qurǵaq kıimder jınaǵy bolýy tıis.

Balabaqshanyń jumys ýaqyty: 08. 00 – 18. 00
1. Balany toptyń kún tártibine sákes alyp kelip, alyp ketý kerek – balanyń tamaqtaný, uıyqtaý jáne oqý úrdisterine quqyǵyn buzbańyz.
2. Tańǵy qabyldaý - bul balany tárbıeshige tikeleı tapsyrý jáne onyń hal - jaǵdaıy týraly qysqasha málimet berý. Tárbıeshi 09. 00 - ge deıin toptaǵy bala sanyn tabelge belgileıdi.
3. Top ómirin uıymdastyrý jónindegi aqparat stendige ilingen.
4. Árbir top jyldyq oqý - tárbıe jumysynyń jospary negizinde bala jasyna jáne múmkindigine sáıkes jumys jasaıdy.
5. Óz balańyzdy jaqsy kórińiz jáne basqa balalardy syılańyz – balanyń densaýlyǵy bolmaı tursa balabaqshaǵa alyp kelmeńiz (tárbıeshi balany qabyldamaýǵa quqyǵy bar).
6. Eger balabaqshada bala densaýlyǵynyń nasharlaǵanyn sezse, onda balabaqsha medbıkesi alǵashqy kómek kórsetedi, ata - anasyn shaqyrady, óte qajet bolǵan jaǵdaıda «jedel járdem» shaqyrady.
7. Bala naýqastanyp kelmegen jaǵdaıda nemese demalysta bolǵan jaǵdaıda dárigerden anyqtama alyp kelýi tıis (tańerteńgi qabyldaý kezinde top tárbıeshisine tapsyrý kerek).
8. Bala bir kúnge qalatyn bolsa aldyn ala nemese tańerteńgilik (09. 00 - ge deıin) 74 - 2 - 12 telefon nomerine habarlasyp eskertý kerek.
9. Kúndelikti serýenge 2 ret shyǵarylady: «qolaıly kıinseńiz jaman aýa raıy joq» (qolaısyz aýa raıy nemese basqa da jaǵdaılarda serýendeý keıinge qaldarylady).
10. Balabaqshada bala kútý baǵasy 6000 teńge.
11. Aqyny aı saıyn 5 - i kúnge deıin tólep otyrý kerek. Merzimdi saqtańyzdar.
12. Ata - analar balabaqshanyń qamqorshylyq keńesinde óz tobynyń ókili arqyly oqý baǵdarlamasy men balabaqshanyń damý josparyna jaqsartý, ózgertý nemese qosymsha engizý boıynsha usynys jasaı alady


1. Kóbisi balany jylyraq kıindirý kerek dep oılaıdy.
Qymtap kıindire bergen bala ókinishke oraı jıi aýyrady. Qozǵalys ózdiginen deneni qyzdyrady, balany «qyryq qabat» kıindirý artyq bolady. Aǵzada jylý almasý buzylady, nátıjesinde ol ysıdy. Sol kezde bolmashy jelden salqyn tıip qalady.
2. Kópshiliktiń oıy: jylyny saqtaý úshin kıim denede tyǵyz turý kerek.
Sýyqtan qorǵanýdyń eń senimdi joly – aýa. Tómen temperatýradan saqtaný úshin, dene aınalasynda keńistik bolǵany durys eken. Ol úshin jyly, biraq múmkindiginshe keń kıim bolý kerek. Al aıaq kıimniń ishinde bas barmaq erkin qozǵalatyndaı bolǵany jón.
3. Kópshiliktiń oıy: eger bala tońsa ol mindetti túrde aıtady.
Bala terisiniń astyndaǵy maıly qabat óte az, termorettegish júıesi tolyq qalyptaspaǵan. Bala áserdi tez baıqamaýy múmkin. Balany besik - arbada nemese shanada uzaq ýaqyt alyp júrmeńiz. Ol qozǵalysta emes – ol aıaz qushaǵynda jatyr.
4. Kópshiliktiń oıy: qys ýaqytynda bir saǵat serýen jetkilikti.
Bul máselede qatań tártip joq. Barlyǵy balanyń shynyqqandyǵyna jáne dala temperatýrasyna baılanysty. Qysqy ýaqyttaǵy aýa qaýpi – joǵary ylǵaldylyq jáne jel. Eger serýenge shyǵar aldynda balany jaqsylap tamaqtandyrsa balalar sýyqqa shydamdy bolady – kómirsý men maıǵa baı tamaq erekshe jylý beredi.
5. Kópshiliktiń oıy: eger bala tońyp qalsa, onda balany tezirek jylytý kerek.
Jylytý kerek biraq jedel túrde emes. Mysaly, eger balanyń tońyp qalǵan saýsaqtaryn batareıaǵa qoısa nemese ystyq sýdyń astyna tossa – qıyn jaǵdaıǵa tap bolasyzdar. Eki túrli temperatýranyń jedel aralasýynan deneniń qatty tońǵan jerleri aýrýy múmkin nemese odan da jaman, júrek jumysy nasharlaýy múmkin. Eń durysy, balany jyly, qurǵaq kıindirińiz, jamylǵy jabyńyz, jyly sýǵa shomyldyryńyz.
6. Kópshiliktiń oıy: salqyn tıgen bala serýenge shyqpaýy tıis.
Eger balanyń temperatýrasy joǵary bolmasa, serýenge mindetti túrde shyǵý kerek. Naýqas balany apta boıy páterde ustap otyrý úlken qatelik. Múmkin ózińiz baıqaǵan da bolarsyz taza aýada tynys alýy jeńildeıdi, muryn tazalanady, tereń demalýy jaqsarady. Eger azdap aıaz bolsa da kedergi emes. Balanyń aýzymen tynys almaýyn jáne terlemeýin qadaǵalańyz, salqyn jel tıip qalmasyn, óte kóp qımyldaýǵa jol bermeńiz.
7. Kópshiliktiń oıy: balanyń qulaǵy tońǵany óte qıyn.
Balaǵa jeńil - jelpi salqyn tıgende muryn joldary arqyly suıyq ózimen birge ınfeksıany birge alyp murynnan ońaı aǵyp ketedi. Osynyń saldarynan jıi qulaq aýrýy da bolady, ol qulaqtyń tońǵanynan emes. Balanyń moıynyn jáne jelke tusyn jabýǵa tyrysyńyz – dál osy jerler jylýdy tez joǵaltady.
Ata - analarǵa keńes júkteý