Turaqty tirkester (Ǵylymı tájirıbelik joba)
Ǵylymı tájirıbelik joba
Seksıasy: qazaq tili
Taqyryby: Turaqty tirkester
Maqsaty: Men jumysymda kúndelikti ómirde kezdesetin turaqty tirkesterdiń maǵynalaryn zertteı otyryp, antonımdik, sınonımdik jáne maqal - mátelderde kezdesetin turaqty tirkesterdiń syryn ashý. Eger barlyǵy kúndelikti ómirde turaqty tirkesterdi qoldana otyryp sóılese, onda osy turaqty tirkesterdiń - bizdiń sózdik qorymyz jetilip, til baılyǵymyzdyń keńeıýine óz yqpalyn tıgizeri sózsiz dep oılaımyn.
Mindeti: Zertteý jumysymnyń maqsatyna saı mindetterin tómendegideı etip tujyrymdaımyn:
- Turaqty tirkester;
- Antonımdik turaqty tirkester;
- Sınonımdik turaqty tirkester;
- Maqal – máteldik turaqty tirkester;
Nátıjege jetý joldary: Turaqty tirkesterdiń tolyq maǵynasyn ashý, úlgi – ónege etý. Kúndelikti ómirde turaqty tirkesterdi óz ornymen paıdalansaq – bizdiń sózimiz sulý, tilimiz kórkem, oıymyz ushqyr shyǵatyny sózsiz. Búgingi jahandaný dáýirde adamdy tili baı kórkemdikke, sheshendikke, danalyqqa baýlıtyn halqymyzdyń osyndaı asyl qazynasyn ómirde jaratý. Sonda jalań sóıleý, taıaz oılanýdan aýlaq bolyp, syry tereń sıqyrly sózderden júregine qýat alyp, tilin súıetin janyńa jaqyn urpaqtar ósip jetilmek.
Turaqty sóz tirkesi frazeologıalyq tirkes - eki nemese odan da kóp sózderdiń tirkesýinen jasalyp, bir uǵymdy bildiretin beıneli sózder toby.
Turaqty tirkestiń quramyndaǵy sózderdiń ornyn ózgertýge, basqa sózben aýystyrýǵa kelmeıdi.
Mysaly: ıt ólgen jer – alys
Taıǵa tańba basqandaı – anyq
Tildi úıiredi – tátti
Kóz shyrymyn alý – uıyqtaý.
Aǵama jeńgem saı, apama jezdem saı – minez – qylyǵy úıles.
Aǵynan jaryldy – eshteńeni jasyrmaı, bar shyndyǵyn aıtty.
Ajal oǵy atyldy – mert boldy.
Sonymen qosa: Ajary kirdi – kóriktendi;
Aýyzy alty qarys – qaharly;
Aýzyn aıǵa bilegen – batyl;
Aıdar taqty – áıgili qyldy;
Aıdarynan jel esedi – rahat ómir;
Aıdy aspanǵa bir shyǵardy – aty shyqty;
Aıdyń kúni amanda – aman – esende;
Aımandaı qyldy – áshkerelendi, uıatqa qaldy;
Aına qatesi joq (aına qatesiz ) – dál, týra;
Aıtaqqa erdi – ósekke erdi;
Aıtqan sóz qulaǵynan aǵyp ketedi – estimeıdi, uqpaıdy;
Aıy ońynan týdy – joly boldy;
Aıyzy qandy – kóńili jaı tapty;
Aq aýyz qyldy – aldap soqty;
Aıylyn jımaý – jasqanbaý, seskenbeý;
Aq jarqyn – ashyq kóńil;
Aqıyq – aıryqsha asyl;
Aq kıizge kóterdi – han saılady;
Aq saýsaq - erinshek;
Aqyl (oı) tarazysyna saldy – durystap oılandy;
Aqysyn jeý – eńbeginiń aqysyn bermeý, bireýdiń eńbegin paıdalandy;
Alaýyz – birlik joq;
Ala boldy – arazdasty;
Ala kózimen atty – jek kórdi;
Alaqanǵa qarady – dámelenip tur;
Alaqannyń aıasyndaı – tar;
Alaqanyna túkirdi – daıyn, ázir tur;
Al – dal boldy – kóńili jaı tappady, t. b., - turaqty sóz tirkesterin turmys jaǵdaıynda jıi – jıi qoldanady.
«Eki ıyǵyna eki kisi mingendeı» - degen turaqty sóz tirkesi – deneli, tulǵaly, ıyqty degen bir ǵana maǵynany bildirse, « aıaǵy – aıaǵyna juqpady» - turaqty tirkesi – shapshań, tez júrdi degen uǵymda qoldanylyp tur.
Turaqty sóz tirkesiniń maǵynasy onyń quramyndaǵy sózderdiń maǵynalarynan alshaq bolady. Bir – birine antonım bolatyn sóz tirkester:
Antonım degenimiz – maǵynalary bir – birine qarama – qarsy sózder.
Betinen oty shyqty (uıaldy) – Beti búlk etpedi (uıalmady).
Záresi ushty (qoryqty) – Qýanyshy qoınyna syımady (qýandy).
Eńbegin saýdy (adal kún keshti) – Jer qaptyrý (aldaý).
Qoly – qolyna juqpady ( tez qımyldady ) – Saýsaǵynyń ushyn qımyldatpady ( qozǵalmady, esh nárse istemedi ), t. b.
Bir – birine sınonım bolatyn sóz tirkester:
Sınonım degenimiz – maǵynalary jaǵynan bir – birine uqsas sózder.
Úrip aýyzǵa salǵandaı, Qyzdyń jıǵan júgindeı – sulý, ádemi, kórikti, kelbetti, ásem, t. b.
It ólgen jer, ıt arqasy qıanda, jer aıaǵy qıanda, jer túbi – alys, qashyq, shalǵaı.
It terisin basyna qaptady, jerden alyp, jerge saldy – urysty, sókti, balaǵattady.
Eki kózi sharasynan shyǵý, jany zár túbine jetý – qorqý, qatty shoshyný.
Maqal – mátelder de turaqtalǵan, qalyptasqan sózder toby bolyp tabylady. Maqal – mátelderdegi sózderdiń de ornyn basqa sózdermen almastyrýǵa kelmeıdi. Birge aıtylǵanymen maqal men máteldiń bir – birinen ereksheligi, aıyrmashylyǵy bolady.
Maqal – mátelder – halyq danalyǵynyń, kóregendiginiń aınasy, til baılyǵynyń altyn qazynasy. Olardyń kóbi ómir shyndyǵynyń qorytyndysy.
Halyqtyń keıingi urpaqqa qaldyrǵan ósıeti, ómir súrý áreketiniń erejesi sekildi qymbat mura.
Maqal degenimiz – ómirlik tájirıbeden týyndaǵan túıindi pikir, tujyrymdy sóz órnegi nemese toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini.
Mátel degenimiz – belgili bir oıǵa, uǵymǵa ıshara jasaıtyn, astarlap, jumbaqtap aıtý máni basymdaý bolatyn halyq murasy.
Turaqty sóz tirkesiniń quramyndaǵy sózder óziniń derbes maǵynalarynan ajyrap jeke – dara sózderge balama retinde, jumsalady, olardyń tirkestegi maǵynasy jeke turǵandaǵy maǵynasyna saı kele bermeıdi, (kóre almaý – qyzǵaný, ishi kúıý – ókiný, t. b.) turaqty sóz tirkesi birneshe topqa jikteledi: ıdıomalyq tirkester nemese ıdıoma (qabyrǵańmen keńes, eshkimniń ala jibin attama) ózegi talmas).; maqal – mátel (el úmitin er aqtar, er ataǵyn el saqtar; ónerliniń ózegi talmas)
Turaqty sóz tirkesi qataryna bulardan basqa eki keıde odan da kóp sózderdiń qatar jumsalýynan jasalyp, bastapqy maǵynasyn saqtaı otyryp, bir uǵymdy bildiretin tirkester de kiredi.
Mysaly: qol qoıý, kóz salý, qol ushyn berý, t. b.
Eki qolynan demin alý – bolyp, jetisip otyrý.
Eńsesi qurý – saǵyný.
Er qarýy – bes qarý – qylysh, naıza, sadaq, shoqpar, soıyl – erler asynyp júretin qarýlar.
Ereýil atqa er salý – elin qorǵaýǵa asyný.
Ernin shyǵardy – mazaqtady.
Erniniń emeýrinin tabý – kóńilin tabý.
Esek qurty murnyna túsý – baıý.
Etek – jeńin jıý – esin jıý.
Etekten alý – kedergi jasaý.
Eshkimniń ala jibin attamaý – qıanat jasamaý.
Jaǵadan alý – qylǵyndyrý.
Jaǵasyn ustaý – tańdaný.
Jaǵy sembedi (tynbady) – kóp sóıledi.
Jaǵyna pyshaq janyǵandaı – aryq.
Jaıdyń atqan tasyndaı – asa qudiretti, myqty.
Jalǵandy jalpaǵynan basý – molshylyqta ómir súrý.
Janary ketti – kóziniń nury ketti.
Jandy jegideı jeý – qınalý.
Jany siriden jasalǵan eken – myqty.
Janyn qoıarǵa jer tappaý – álek bolý.
Jaranyń aýzyn alý – eski dertti eske túsirý.
Jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeý – tynysh tappaý.
Jaýyrynan jel ótý – azap shegý.
Jegenin jelkesinen shyǵarý – sazaıyn berý.
Jelkesin qasý – qysylý, sasý.
Jeme – jemge kelgende – sheshýshi sátte.
Jer astynan jik shyqty, qos qulaǵy tik shyqty – taban astynan bóle shyqty
Jer bolý – uıalý.
Jer jutý – joq bolý.
Jer qabý – ólý.
Jetim qyzdyń toıyndaı – eleýsiz.
Juldyzy ońynan týý – joly bolý.
Tıse – terekke, tımese – butaqqa. Bolsa bolar, bolmasa qoıar nemese kelsin – kelmesin áreket qyla berse, áıteýir bireýi nátıje berer degen maǵynany bildiredi. Tipti, úmitkerler arasyna jumyssyzdar da joǵary bilimi joq azamattar da kezdesedi. « Tıse – terekke, tımese – butaqqa» deı me, áıteýir, bılikke kóńili tolmaıtyn toptyń da kóńil – kúıi alabóten. (« Jas Alash»). Oǵyn tars ta, turs ta tógip keledi. Tıse – terekke, tımese butaqqanyń kei kelýde (Q.Tursynqulov, Shyǵ.).
Kózben sholdy - jappaı sholyp qarap, baǵdarlady.
Kózben sholyp egin orǵan alańyn,
Ábish penen tur basqarma qara murt. (T. Jarokov, óleńd.).
Kóz boldy – ıe boldy, bas – kóz boldy, basy – qasynda júrdi, qorydy. Biz kóz bolyp otyrmasaq, apam kartopty qazanǵa qabyǵymen salyp jiberýge bar. (B. Soqpaqbaev, Bastan kesh.). Halqyńa kóz bol, adam bol, Qurdasym, Balta aman»bol. (Manas). Bizdiń malǵa kóz bolatyn kisimiz joq degen saıyn taqaty qalmaıdy (M. Áýezov, Tańd. shyǵ.)
Kóz boıaý – aldaý, shyndyqty jasyrý. Maral halyqtyń kózin boıaý úshin ekinshi bir jol tutty. («Aıqap»). Ol – bulardyń qazirgi tek kóz boıaý ekenin túsindi. (İ. Esenberlın, Qaterli.) Bireýden kóshirip kóz boıaýdyń keregi ne edi? (M. Imanjanov, Meniń mahabb. ).
Kóz buqasyn kórsetti – jaqtyrmaı qarady, ala kózimen atty, Zorka buryshtaǵy qara saýlyqqa da kóz buqasyn kórsetken. (H. Esenjanov, Aq jaıyq).
Kóz ashyp, júrek jýdy – kóńildi oıatty, júrekti tazartty.
Oılaný eskek jyly jel,
Kóńildiń altyn júregi.
Kóz ashady, júrek jýady,
Bult qýa, tuman túredi. (İ. Jansúgirov, Poem.).
Kózden jasy burshaqtady - egilip jylady, kózinen jasy parlady – degen maǵynany bildiredi. Kózdi ashyp – jumǵansha. Lezde, qas pen kózdiń arasynda, áp - sátte. Mysaly: Óner bilim bar jurttar,
Tastan saraı salǵyzdy.
Aıshylyq alys jerlerden
Kózdi ashyp – jumǵansha,
Jyldam habar alǵyzdy. (Y. Altynsarın, Shyǵ.).
Almaty oblysy,
Raıymbek aýdany, Súmbe aýyly
Abaı atyndaǵy orta mektep
Oryndaǵan: 10 b synyp oqýshysy Jeńisova Sabına
Turaqty tirkester (Ǵylymı tájirıbelik joba) júkteý
Seksıasy: qazaq tili
Taqyryby: Turaqty tirkester
Maqsaty: Men jumysymda kúndelikti ómirde kezdesetin turaqty tirkesterdiń maǵynalaryn zertteı otyryp, antonımdik, sınonımdik jáne maqal - mátelderde kezdesetin turaqty tirkesterdiń syryn ashý. Eger barlyǵy kúndelikti ómirde turaqty tirkesterdi qoldana otyryp sóılese, onda osy turaqty tirkesterdiń - bizdiń sózdik qorymyz jetilip, til baılyǵymyzdyń keńeıýine óz yqpalyn tıgizeri sózsiz dep oılaımyn.
Mindeti: Zertteý jumysymnyń maqsatyna saı mindetterin tómendegideı etip tujyrymdaımyn:
- Turaqty tirkester;
- Antonımdik turaqty tirkester;
- Sınonımdik turaqty tirkester;
- Maqal – máteldik turaqty tirkester;
Nátıjege jetý joldary: Turaqty tirkesterdiń tolyq maǵynasyn ashý, úlgi – ónege etý. Kúndelikti ómirde turaqty tirkesterdi óz ornymen paıdalansaq – bizdiń sózimiz sulý, tilimiz kórkem, oıymyz ushqyr shyǵatyny sózsiz. Búgingi jahandaný dáýirde adamdy tili baı kórkemdikke, sheshendikke, danalyqqa baýlıtyn halqymyzdyń osyndaı asyl qazynasyn ómirde jaratý. Sonda jalań sóıleý, taıaz oılanýdan aýlaq bolyp, syry tereń sıqyrly sózderden júregine qýat alyp, tilin súıetin janyńa jaqyn urpaqtar ósip jetilmek.
Turaqty sóz tirkesi frazeologıalyq tirkes - eki nemese odan da kóp sózderdiń tirkesýinen jasalyp, bir uǵymdy bildiretin beıneli sózder toby.
Turaqty tirkestiń quramyndaǵy sózderdiń ornyn ózgertýge, basqa sózben aýystyrýǵa kelmeıdi.
Mysaly: ıt ólgen jer – alys
Taıǵa tańba basqandaı – anyq
Tildi úıiredi – tátti
Kóz shyrymyn alý – uıyqtaý.
Aǵama jeńgem saı, apama jezdem saı – minez – qylyǵy úıles.
Aǵynan jaryldy – eshteńeni jasyrmaı, bar shyndyǵyn aıtty.
Ajal oǵy atyldy – mert boldy.
Sonymen qosa: Ajary kirdi – kóriktendi;
Aýyzy alty qarys – qaharly;
Aýzyn aıǵa bilegen – batyl;
Aıdar taqty – áıgili qyldy;
Aıdarynan jel esedi – rahat ómir;
Aıdy aspanǵa bir shyǵardy – aty shyqty;
Aıdyń kúni amanda – aman – esende;
Aımandaı qyldy – áshkerelendi, uıatqa qaldy;
Aına qatesi joq (aına qatesiz ) – dál, týra;
Aıtaqqa erdi – ósekke erdi;
Aıtqan sóz qulaǵynan aǵyp ketedi – estimeıdi, uqpaıdy;
Aıy ońynan týdy – joly boldy;
Aıyzy qandy – kóńili jaı tapty;
Aq aýyz qyldy – aldap soqty;
Aıylyn jımaý – jasqanbaý, seskenbeý;
Aq jarqyn – ashyq kóńil;
Aqıyq – aıryqsha asyl;
Aq kıizge kóterdi – han saılady;
Aq saýsaq - erinshek;
Aqyl (oı) tarazysyna saldy – durystap oılandy;
Aqysyn jeý – eńbeginiń aqysyn bermeý, bireýdiń eńbegin paıdalandy;
Alaýyz – birlik joq;
Ala boldy – arazdasty;
Ala kózimen atty – jek kórdi;
Alaqanǵa qarady – dámelenip tur;
Alaqannyń aıasyndaı – tar;
Alaqanyna túkirdi – daıyn, ázir tur;
Al – dal boldy – kóńili jaı tappady, t. b., - turaqty sóz tirkesterin turmys jaǵdaıynda jıi – jıi qoldanady.
«Eki ıyǵyna eki kisi mingendeı» - degen turaqty sóz tirkesi – deneli, tulǵaly, ıyqty degen bir ǵana maǵynany bildirse, « aıaǵy – aıaǵyna juqpady» - turaqty tirkesi – shapshań, tez júrdi degen uǵymda qoldanylyp tur.
Turaqty sóz tirkesiniń maǵynasy onyń quramyndaǵy sózderdiń maǵynalarynan alshaq bolady. Bir – birine antonım bolatyn sóz tirkester:
Antonım degenimiz – maǵynalary bir – birine qarama – qarsy sózder.
Betinen oty shyqty (uıaldy) – Beti búlk etpedi (uıalmady).
Záresi ushty (qoryqty) – Qýanyshy qoınyna syımady (qýandy).
Eńbegin saýdy (adal kún keshti) – Jer qaptyrý (aldaý).
Qoly – qolyna juqpady ( tez qımyldady ) – Saýsaǵynyń ushyn qımyldatpady ( qozǵalmady, esh nárse istemedi ), t. b.
Bir – birine sınonım bolatyn sóz tirkester:
Sınonım degenimiz – maǵynalary jaǵynan bir – birine uqsas sózder.
Úrip aýyzǵa salǵandaı, Qyzdyń jıǵan júgindeı – sulý, ádemi, kórikti, kelbetti, ásem, t. b.
It ólgen jer, ıt arqasy qıanda, jer aıaǵy qıanda, jer túbi – alys, qashyq, shalǵaı.
It terisin basyna qaptady, jerden alyp, jerge saldy – urysty, sókti, balaǵattady.
Eki kózi sharasynan shyǵý, jany zár túbine jetý – qorqý, qatty shoshyný.
Maqal – mátelder de turaqtalǵan, qalyptasqan sózder toby bolyp tabylady. Maqal – mátelderdegi sózderdiń de ornyn basqa sózdermen almastyrýǵa kelmeıdi. Birge aıtylǵanymen maqal men máteldiń bir – birinen ereksheligi, aıyrmashylyǵy bolady.
Maqal – mátelder – halyq danalyǵynyń, kóregendiginiń aınasy, til baılyǵynyń altyn qazynasy. Olardyń kóbi ómir shyndyǵynyń qorytyndysy.
Halyqtyń keıingi urpaqqa qaldyrǵan ósıeti, ómir súrý áreketiniń erejesi sekildi qymbat mura.
Maqal degenimiz – ómirlik tájirıbeden týyndaǵan túıindi pikir, tujyrymdy sóz órnegi nemese toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini.
Mátel degenimiz – belgili bir oıǵa, uǵymǵa ıshara jasaıtyn, astarlap, jumbaqtap aıtý máni basymdaý bolatyn halyq murasy.
Turaqty sóz tirkesiniń quramyndaǵy sózder óziniń derbes maǵynalarynan ajyrap jeke – dara sózderge balama retinde, jumsalady, olardyń tirkestegi maǵynasy jeke turǵandaǵy maǵynasyna saı kele bermeıdi, (kóre almaý – qyzǵaný, ishi kúıý – ókiný, t. b.) turaqty sóz tirkesi birneshe topqa jikteledi: ıdıomalyq tirkester nemese ıdıoma (qabyrǵańmen keńes, eshkimniń ala jibin attama) ózegi talmas).; maqal – mátel (el úmitin er aqtar, er ataǵyn el saqtar; ónerliniń ózegi talmas)
Turaqty sóz tirkesi qataryna bulardan basqa eki keıde odan da kóp sózderdiń qatar jumsalýynan jasalyp, bastapqy maǵynasyn saqtaı otyryp, bir uǵymdy bildiretin tirkester de kiredi.
Mysaly: qol qoıý, kóz salý, qol ushyn berý, t. b.
Eki qolynan demin alý – bolyp, jetisip otyrý.
Eńsesi qurý – saǵyný.
Er qarýy – bes qarý – qylysh, naıza, sadaq, shoqpar, soıyl – erler asynyp júretin qarýlar.
Ereýil atqa er salý – elin qorǵaýǵa asyný.
Ernin shyǵardy – mazaqtady.
Erniniń emeýrinin tabý – kóńilin tabý.
Esek qurty murnyna túsý – baıý.
Etek – jeńin jıý – esin jıý.
Etekten alý – kedergi jasaý.
Eshkimniń ala jibin attamaý – qıanat jasamaý.
Jaǵadan alý – qylǵyndyrý.
Jaǵasyn ustaý – tańdaný.
Jaǵy sembedi (tynbady) – kóp sóıledi.
Jaǵyna pyshaq janyǵandaı – aryq.
Jaıdyń atqan tasyndaı – asa qudiretti, myqty.
Jalǵandy jalpaǵynan basý – molshylyqta ómir súrý.
Janary ketti – kóziniń nury ketti.
Jandy jegideı jeý – qınalý.
Jany siriden jasalǵan eken – myqty.
Janyn qoıarǵa jer tappaý – álek bolý.
Jaranyń aýzyn alý – eski dertti eske túsirý.
Jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeý – tynysh tappaý.
Jaýyrynan jel ótý – azap shegý.
Jegenin jelkesinen shyǵarý – sazaıyn berý.
Jelkesin qasý – qysylý, sasý.
Jeme – jemge kelgende – sheshýshi sátte.
Jer astynan jik shyqty, qos qulaǵy tik shyqty – taban astynan bóle shyqty
Jer bolý – uıalý.
Jer jutý – joq bolý.
Jer qabý – ólý.
Jetim qyzdyń toıyndaı – eleýsiz.
Juldyzy ońynan týý – joly bolý.
Tıse – terekke, tımese – butaqqa. Bolsa bolar, bolmasa qoıar nemese kelsin – kelmesin áreket qyla berse, áıteýir bireýi nátıje berer degen maǵynany bildiredi. Tipti, úmitkerler arasyna jumyssyzdar da joǵary bilimi joq azamattar da kezdesedi. « Tıse – terekke, tımese – butaqqa» deı me, áıteýir, bılikke kóńili tolmaıtyn toptyń da kóńil – kúıi alabóten. (« Jas Alash»). Oǵyn tars ta, turs ta tógip keledi. Tıse – terekke, tımese butaqqanyń kei kelýde (Q.Tursynqulov, Shyǵ.).
Kózben sholdy - jappaı sholyp qarap, baǵdarlady.
Kózben sholyp egin orǵan alańyn,
Ábish penen tur basqarma qara murt. (T. Jarokov, óleńd.).
Kóz boldy – ıe boldy, bas – kóz boldy, basy – qasynda júrdi, qorydy. Biz kóz bolyp otyrmasaq, apam kartopty qazanǵa qabyǵymen salyp jiberýge bar. (B. Soqpaqbaev, Bastan kesh.). Halqyńa kóz bol, adam bol, Qurdasym, Balta aman»bol. (Manas). Bizdiń malǵa kóz bolatyn kisimiz joq degen saıyn taqaty qalmaıdy (M. Áýezov, Tańd. shyǵ.)
Kóz boıaý – aldaý, shyndyqty jasyrý. Maral halyqtyń kózin boıaý úshin ekinshi bir jol tutty. («Aıqap»). Ol – bulardyń qazirgi tek kóz boıaý ekenin túsindi. (İ. Esenberlın, Qaterli.) Bireýden kóshirip kóz boıaýdyń keregi ne edi? (M. Imanjanov, Meniń mahabb. ).
Kóz buqasyn kórsetti – jaqtyrmaı qarady, ala kózimen atty, Zorka buryshtaǵy qara saýlyqqa da kóz buqasyn kórsetken. (H. Esenjanov, Aq jaıyq).
Kóz ashyp, júrek jýdy – kóńildi oıatty, júrekti tazartty.
Oılaný eskek jyly jel,
Kóńildiń altyn júregi.
Kóz ashady, júrek jýady,
Bult qýa, tuman túredi. (İ. Jansúgirov, Poem.).
Kózden jasy burshaqtady - egilip jylady, kózinen jasy parlady – degen maǵynany bildiredi. Kózdi ashyp – jumǵansha. Lezde, qas pen kózdiń arasynda, áp - sátte. Mysaly: Óner bilim bar jurttar,
Tastan saraı salǵyzdy.
Aıshylyq alys jerlerden
Kózdi ashyp – jumǵansha,
Jyldam habar alǵyzdy. (Y. Altynsarın, Shyǵ.).
Almaty oblysy,
Raıymbek aýdany, Súmbe aýyly
Abaı atyndaǵy orta mektep
Oryndaǵan: 10 b synyp oqýshysy Jeńisova Sabına
Turaqty tirkester (Ǵylymı tájirıbelik joba) júkteý
You Might Also Like
