Atasy men nemeresi. Spandıar Kóbeev
Taqyryby: Blým taksonomıasyna negizdelip qurylǵan sabaqtar jospary.
Taqyryby: 2 - synyp. Atasy men nemeresi
Spandıar Kóbeev.
Maqsaty: Mátindi taldap, ómirdegi sıtýasıalyq jaǵdaıattardan shyǵa bilý, alǵan bilimderin ómirde qoldana bilýge, ıaǵnı fýnksıonaldy oqý saýattylyǵy – oqýshylardyń mátin mazmunyn túsine bilýi jáne olarǵa oı júgirte bilý, mátin mazmunyn óz maqsattaryna jetý úshin paıdalana bilý, qoǵam ómirinde belsendilik tanytý maqsatynda bilimderi men múmkindikterin damytý qabiletterin jetildirý, jyldam oqý, oqyǵanyn túsine bilýge úıretý.
Oqýshylardy úlkendi syılaý, qurmetteý, ata - anasyna meıirimmen qaraýǵa, aınala qorshaǵan ortasynda bolyp jatqan jaǵdaıattarǵa nemquraıly qaramaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Blým taksonomıasy negizinde qurylǵan aralas sabaq.
Sabaqtyń ótý barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylar ornynan turyp, sabaqqa kelgen qonaqttarmen sálemdesedi. Sabaq taqyryby, maqsaty habarlanady. Oqýshylardyń sabaqta óderin mektep erejesine saı ustaýy eskertiledi.
Trennıng: Qadirli atam men ákem, mereıli ájem men aıaýly anam anam... – degen sózden keıin «sizderge» sózderin jalǵastyryp oqýshylar óz tilekterin bildiredi. Mysaly zor densaýlyq, uzaq ómir, qajymas qaırat t. b
Ótken sabaqqqa sholý: «Ata aqyly» taqpaǵyn bir oqýshy aıtady, al eki oqýshy aqyldyń maǵynasyn aıtyp beredi.
Kim úlkendi tyńdasa,
Kim úlkendi syılasa,
Úlken bolǵan kezinde,
Syıly bolmaq ózi de.
Jańa sabaq: Oqýshylar búgingi áńgimeniń avtory Spandıar Kóbeev týraly qysqasha málimetti aıtyp beredi.
Spandıar Kóbeev 1878 jyly týyp, 1956 jyly 78 jasqa qaraǵan shaǵynda ómirden ótken. Ol Qostanaı oblysynda týǵan. Balalarǵa arnalǵan «Úlgili bala» atty kitaby bar.
Tapsyrmalar:
Bilý. Ákesi kórip: «Shyraǵym ne ǵyp jatyrsyń?»- deıdi. Sonda balasy «Aıaq istep jatyrmyn, sheshem ekeýiń atam qusap qartaıǵanda, senderge tamaqty osy aıaqqa quıypberemin»,- deıdi.
1. Bul úzindi qaı áńgimeden alynǵan?...................................................................
2. Áńgimeniń avtory kim?.....................................................................................
3. «Aıaq» sózi bul jerde qandaı maǵyna berip tur?.............................................
4. Osy áńgimeniń tobyqtaı túıinin qandaı maqalmen jetkizýge bolady.
(Atańa ne qylsań, aldyńa sol keler.)
Túsiný. Mátinnen qartaıýdyń belgilerin terip jaz.
Suraqqa jaýap ber. Áńgimeden úlkendi syılamaýdy qandaı áreketterden bilýge bolady?
1. Aldyna jaman dastarhan jaıdy.
2. Tamaqty jaman ydysqa quıyp berdi.
3. Bólek otyrǵyzatyn boldy.
Qoldaný. Eki bala avtobýsta otyr. Kelesi aıaldamadan avtobýsqa qolynda sómkesi bar qart áje kirdi. Zeıin ornynan atyp turyp, ájeıge orynyn berdi. Al Sultan terezeden syrtqa qarap, baıqamaǵan bolyp otyra berdi. Ájeı túsýge daıyndala bastady, qolyndaǵy sómkesinen alma alyp Zeıinge, sodan soń Sultanǵa da berdi. Avtobýstan túsip bara jatyp, Zeıinge «Balam, jasyń uzaq bolsyn! Úlkendi syılap ornyńdy bergenińe rahmet!»- dedi. Sultan óziniń ádepsizdik kórsetkenine ókinip ketti. Qolyndaǵy almany ne jerin, ne jemerin bilmeı kele jatty. Zeıin oǵan: - Almańdy jeseıshi, óte tátti eken,- dep qoıady.
Qarttarǵa syı kórsetýdiń túrlerin jaz.
1. Úlkenge oryn berý.
2. Tilin alý, jumsasa aıtqanyn tez oryndaý.
3. Merekelerde syılyq jasaý.
4. Úlken kisiniń aldyn kesip ótpeý.
5. Sálem berý.
Taldaý.
1. Balanyń áke - sheshesiniń qateligi nede?
2. «Kórgen kórgenin isteıdi» degen maqaldyń osy áńgimege qatysy bar ma? Bar bolsa óz oıyńdy jaz.
Jınaqtaý.
1.«Qarttar úıi» taqyrybyna esse jaz.
2. Qarttar úıin boldyrmaý úshin ne isteý kerek dep oılaısyń?
«Temirtaý qalasy
№ 3jalpy bilim beretin orta mektebi» KMM
Oryndaǵan: bastaýysh synyp muǵalimi Manapova Janar Pýlatovna
Atasy men nemeresi. Spandıar Kóbeev júkteý
Taqyryby: 2 - synyp. Atasy men nemeresi
Spandıar Kóbeev.
Maqsaty: Mátindi taldap, ómirdegi sıtýasıalyq jaǵdaıattardan shyǵa bilý, alǵan bilimderin ómirde qoldana bilýge, ıaǵnı fýnksıonaldy oqý saýattylyǵy – oqýshylardyń mátin mazmunyn túsine bilýi jáne olarǵa oı júgirte bilý, mátin mazmunyn óz maqsattaryna jetý úshin paıdalana bilý, qoǵam ómirinde belsendilik tanytý maqsatynda bilimderi men múmkindikterin damytý qabiletterin jetildirý, jyldam oqý, oqyǵanyn túsine bilýge úıretý.
Oqýshylardy úlkendi syılaý, qurmetteý, ata - anasyna meıirimmen qaraýǵa, aınala qorshaǵan ortasynda bolyp jatqan jaǵdaıattarǵa nemquraıly qaramaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Blým taksonomıasy negizinde qurylǵan aralas sabaq.
Sabaqtyń ótý barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylar ornynan turyp, sabaqqa kelgen qonaqttarmen sálemdesedi. Sabaq taqyryby, maqsaty habarlanady. Oqýshylardyń sabaqta óderin mektep erejesine saı ustaýy eskertiledi.
Trennıng: Qadirli atam men ákem, mereıli ájem men aıaýly anam anam... – degen sózden keıin «sizderge» sózderin jalǵastyryp oqýshylar óz tilekterin bildiredi. Mysaly zor densaýlyq, uzaq ómir, qajymas qaırat t. b
Ótken sabaqqqa sholý: «Ata aqyly» taqpaǵyn bir oqýshy aıtady, al eki oqýshy aqyldyń maǵynasyn aıtyp beredi.
Kim úlkendi tyńdasa,
Kim úlkendi syılasa,
Úlken bolǵan kezinde,
Syıly bolmaq ózi de.
Jańa sabaq: Oqýshylar búgingi áńgimeniń avtory Spandıar Kóbeev týraly qysqasha málimetti aıtyp beredi.
Spandıar Kóbeev 1878 jyly týyp, 1956 jyly 78 jasqa qaraǵan shaǵynda ómirden ótken. Ol Qostanaı oblysynda týǵan. Balalarǵa arnalǵan «Úlgili bala» atty kitaby bar.
Tapsyrmalar:
Bilý. Ákesi kórip: «Shyraǵym ne ǵyp jatyrsyń?»- deıdi. Sonda balasy «Aıaq istep jatyrmyn, sheshem ekeýiń atam qusap qartaıǵanda, senderge tamaqty osy aıaqqa quıypberemin»,- deıdi.
1. Bul úzindi qaı áńgimeden alynǵan?...................................................................
2. Áńgimeniń avtory kim?.....................................................................................
3. «Aıaq» sózi bul jerde qandaı maǵyna berip tur?.............................................
4. Osy áńgimeniń tobyqtaı túıinin qandaı maqalmen jetkizýge bolady.
(Atańa ne qylsań, aldyńa sol keler.)
Túsiný. Mátinnen qartaıýdyń belgilerin terip jaz.
Suraqqa jaýap ber. Áńgimeden úlkendi syılamaýdy qandaı áreketterden bilýge bolady?
1. Aldyna jaman dastarhan jaıdy.
2. Tamaqty jaman ydysqa quıyp berdi.
3. Bólek otyrǵyzatyn boldy.
Qoldaný. Eki bala avtobýsta otyr. Kelesi aıaldamadan avtobýsqa qolynda sómkesi bar qart áje kirdi. Zeıin ornynan atyp turyp, ájeıge orynyn berdi. Al Sultan terezeden syrtqa qarap, baıqamaǵan bolyp otyra berdi. Ájeı túsýge daıyndala bastady, qolyndaǵy sómkesinen alma alyp Zeıinge, sodan soń Sultanǵa da berdi. Avtobýstan túsip bara jatyp, Zeıinge «Balam, jasyń uzaq bolsyn! Úlkendi syılap ornyńdy bergenińe rahmet!»- dedi. Sultan óziniń ádepsizdik kórsetkenine ókinip ketti. Qolyndaǵy almany ne jerin, ne jemerin bilmeı kele jatty. Zeıin oǵan: - Almańdy jeseıshi, óte tátti eken,- dep qoıady.
Qarttarǵa syı kórsetýdiń túrlerin jaz.
1. Úlkenge oryn berý.
2. Tilin alý, jumsasa aıtqanyn tez oryndaý.
3. Merekelerde syılyq jasaý.
4. Úlken kisiniń aldyn kesip ótpeý.
5. Sálem berý.
Taldaý.
1. Balanyń áke - sheshesiniń qateligi nede?
2. «Kórgen kórgenin isteıdi» degen maqaldyń osy áńgimege qatysy bar ma? Bar bolsa óz oıyńdy jaz.
Jınaqtaý.
1.«Qarttar úıi» taqyrybyna esse jaz.
2. Qarttar úıin boldyrmaý úshin ne isteý kerek dep oılaısyń?
«Temirtaý qalasy
№ 3jalpy bilim beretin orta mektebi» KMM
Oryndaǵan: bastaýysh synyp muǵalimi Manapova Janar Pýlatovna
Atasy men nemeresi. Spandıar Kóbeev júkteý
You Might Also Like
-
Uzaq merzimdi jospar bólimi: Jylý qubylystary
