InfoHub Logo

Ońtústik Qazaqstan oblysy,
T.Rysqulov aýdany, M.Járimbetov aýyly,
"Alǵabas" jalpy orta mektebiniń bastaýysh synyp muǵalimi
Jarımbetova Alýa Shalbaevna.

Sabaqtyń taqyryby: Ahmet Áýezov. «Jas Muhtar»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Jazýshy Muhtar Áýezovtiń uly aqyn Abaımen baılanysty balalyq shaǵy týraly túsinik berý, taqyryptyń mazmun – mánin ashyp, tańdaý, jınaqtaý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń sózdik qoryn, til baılyǵyn damytý. Abaı men Muhtartanýǵa baǵyttap, izdenimpazdyǵyn arttyrý.
Tárbıelik máni: Abaı ósıetterinen tálim tárbıe alý, qarasózderinen ǵıbrattaný, Muhtar Áýezovtiń jazýshylyq izgi jalyna baýlý.
Sabaqtyń ádisi: Synı oılaý ádisi
Sabaqtyń kórnekiligi: Abaı, Muhtar portretteri (ınteraktıvti taqtadan).
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Pánaralyq baılanys: Qazaq tili.

Sabaqtyń barysy.
A) Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq daıarlyq.
Á) Úı tapsyrmasyn suraý, qorytý.

«Bul dáýirde óz tilin,
ádebıetin bilmegen,
qadirlemegen adam
tolyq mándi adam emes». M.Áýezov.

Jańa sabaq. Blým taksıonomıasy (suraq-jaýap)
Negizgi bólim.
Óleń sózdiń patshasy, sóz sarasy,
Qıynnan qıystyrar er danasy,
Tilge jeńil, júrekke jeńil tıip,
Tep – tegis, jumyr kelsin aınalasy

- Balalar bul kimniń óleńi?
- Abaı
- Abaı Qunanbaev kim?
- Qazaqtyń uly aqyny.
- Dúnıe júzine, álemge áıgili etken kim?
- Muhtar Áýezov.
- Ol Abaı Qunanbaev týraly qandaı epopeıa jazdy?
- «Abaı joly» 4 tomdyq epopeıasyn jazdy.

Muhtar es bilgeli Abaıdan úlken tárbıe aldy, úlgi – ónege aldy. Atam eskishe oqyp, hat tanyp, áripti jaza bastaǵan soń, Muhtarǵa, bárimizge Abaı óleńin, qara sózin úırete bastady.
(Ahmet Áýezov)
Men, balalar, senderge Muhtar týraly mını leksıa aıtaıyn. Sonymen Abaıdy álemge tanytqan Muhtar. Al ózin álemge tanytqan «Abaı joly» epopeıasy boldy.
Abaı jolynyń sózdik qory, máni óte zor. Bul kitapta 1000-ǵa jýyq keıipkerler rólge qatysady. Osy keıipkerlerdi dıalogke túsirip jazý kez-kelgen jazýshynyń qolynan kelmeıdi, árıne.
Bul taqyryp úzindi Muhtardyń balalyq shaǵy týraly. Bul áńgimeni jazǵan Muhtardyń inisi Ahmet Áýezovtiń esteliginen.
Muhtar – dana.
Muhtar – dara, jazýshy.
Al endi oqýlyqpen jumys júrgizeıik «Jas Muhtar»
1. Mánerlep ishteı oqıyq.
2. Mánerlep daýystap oqıyq
Demalys mınýtyn jasaý.
Shyǵarmashylyq jumys. Esse. Áńgime óleń jazý.

Dáptermen jumys: Abaıdyń 1-2 qara sózin jaz.
Áńgimege jospar quraıyq;
A) Abaı aýylynda
Á) Atamnyń tapsyrmasy.
B) Estigendi umytpaý
V) Abaıdyń qara sózderi
G) Aýyz ádebıeti
D) Muhtardyń shyǵarmalary.

1 – top
1. Taqyryp kim týraly?
2. Mazmunyn kim áńgimeleıdi?
3. Keıipkerler kimder?
4. Qansha azat jol bar?
5. Estigen nárseni umytpas úshin árbir oqýshy qandaı bolý kerek?
6. Dıalog sóılemderdi taýyp oqý.
7. Mazmunyn áńgimeleý.
8. Abaıdyń qarasózderin kim biledi?
Demalys mınýtyn jasaý.

2 – top
1. Qurmalas sóılemdi tabý, oqý.
2. Qaratpa sóılemdi tap.
3. Muhtar Áýezov bala kúninde qandaı boldy?
4. Ony bala kúninde atasy men ájesi kim dep atady?
5. Qos sózderdi taqyryptan tap.
6. Muhtar Áýezovtiń shyǵarmalaryn ata?
7. Muhtar Áýezov qandaı oıyndy jaqsy kórgen?
8. Muhtar Áýezovke minezdeme bereıik.
Muhtarǵa kózqaras – boljam.
Minezi jumsaq
Óte uqypty
Uly jazýshy
Jazýǵa óte saýatty.

Nátıjesi Abaısha saýattanyp ilim bilim jınaǵan uly ǵalym.
Qorytyndy bólim:Refleksıa: M.Áýezov kim? Men Muhtar Áýezov týraly ne bildim ? 6 azat jolda Aýyz ádebıeti týraly aıtylǵan. Demek aýyz ádebıeti degenimiz ne?
Halyq arasynda aýyzsha shyǵarylyp, urpaqtan urpaqqa jetken shyǵarmalar halyq aýyz ádebıeti dep atalady.
Úı tapsyrmasy.
Jas Muhtar, M Áýezov týraly derekter izde,
Abaıdyń qarasózderin jattaý.
Formatıvtik baǵalaý