Táýeldeýli zat esimniń septelýi
Sabaqtyń taqyryby: Táýeldeýli zat esimniń septelýi.
Sabaqtyń maqsaty: Balalarǵa jaı jáne táýeldi septeýdiń jalǵaýlaryn, táýeldi zat esimderdiń septelýindegi erekshelikterin meńgertý.
Olardyń sózdik qoryn, tilin damytý, sóz quramyn taldaýdy, jalǵaý túrlerin ajyrata bilýin damytý.
Oqýshylarǵa dastarhan basyndaǵy otbasy músheleriniń orny týraly aıta otyryp, otbasy syılastyǵyn qadirleýge tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: elektrondy oqýlyq, mazmundy sýretter, kesteler.
Sabaqtyń júrisi
I. Uıymdastyrýy.
II. Ótkendi qaıtalaý.
- Balalar barlyǵyńyz elektrondy oqýlyqtaryńyzdy ashyp, zat esimniń septik jalǵaý jalǵaýlaryn qaıtalap jibereıik.
/Elektrondy oqýlyq. Qazaq tili. 4-synyp. Meniń kóshem. Nátıjeni tekserý. 4-test /
Oqýshylar jumysyn tekserý.
- Sonymen septikter týraly ne aıta alasyz?
Ataý septiktegi sózder sóılemde bastaýysh bolady. Mys: Aqtaý teńiz jaǵasynda ornalasqan.
Ataý septiktegi sózder basqa septiktegi sózderge negiz bolady.
Ataý septiktegi sózder táýeldik jalǵaýyna qaraı: kimim? nem? kimiń? neń? kimi? nesi? degen suraqtarǵa jaýap beredi.
Sóılem sońynda baıandaýysh bolady. Aıgúl-tárbıeshi.
İlik septigindegi sózder dybys úndestigi men býyn úndestik zańdaryn saqtaıdy.
Mys: Áınek+ tiń
İlik septigindegi jalǵaýlar keıde jasyryn turady. Mys: Balalar úıi.
İlik septigindegi sózder anyqtaýysh bolady. Mys: Alystan ákemniń daýsy shyqty.
Barys septigindegi sózder de dybys úndestigi men býyn úndestik zańdaryna baǵynady.
Mys: Asqar+ǵa, bereke+ge, at+qa, et+ke
Barys septigindegi sózder tolyqtaýysh bolady. Mys: Aınur gúlge sý quıdy.
Tabys septigindegi sózder de tolyqtaýysh bolady.
Tabys septigindegi sózder dybys úndestigi men býyn úndestik zańdaryn saqtaıdy.
Mys: Jaqsylyq+ ty, qaryz+dy, júk+ti
Jatys septigindegi sózder dybys úndestigi men býyn úndestik zańdaryna baǵynady.
Jatys septigindegi sózder kimde? nede? degen suraqtarǵa jaýap berip sóılemde tolyqtaýysh bolady. Mys: Mende bir oı bar.
Jatys septigindegi sózder qaıda? degen suraqqa jaýap berip pysyqtaýysh qyzmetin atqarady. Mys: Atam aýylda turady.
Shyǵys septigindegi sózder býyn jáne dybys úndestikteri boıynsha jalǵanady.
Mys: Kitap+tan, kóńil+den, aspan+nan
Kimnen? Neden? suraqtaryna jaýap berse, sóılemde tolyqtaýysh bolady.
Mys: Asan qaǵazdan gúl jasady.
Qaıda? qashan? suraqtaryna jaýap berip pysyqtaýysh qyzmetin atqarady.
Kómektes septiginiń : jalǵaýlary keıde dybys úndestigine baǵynbaıdy.
Mys: taraq+pen, aǵash+pen.
Kimmen? nemen? suraqtaryna jaýap bergende, tolyqtaýysh bolady.
Mys: Asanmen demalysta birge boldym.
Qalaı? Suraǵyna jaýap bergende pysyqtaýysh bolady. Mys: Tapsyrmany abyroımen oryndapty.
2. Táýeldeýli zat esimniń septik jalǵaýlaryn qaıtalaý.
/ Elektrondy oqýlyq. Qazaq tili. 4-synyp. Otbasyndaǵy qarym-qatynas. Oqylym. /
Táýeldeýli sózderdi septep jazyńdar.
Atam, ájeń, ákesi, anam, oramaldary, kamzolyń, nemerem, syılyǵym, balalary, qyzymyz, aǵasy, apań, qaryndasym.
/ereje suraý/
Endeshe táýeldeýli zat esimniń qandaı erekshelikteri bar?
- Olaı bolsa, búgingi sabaǵymyz da táýeldeýli zat esimderdiń erekshelikterimen jete tanysa otyryp, otbasyndaǵy qarym-qatynas, otbasy músheleriniń dastarhan basynda orny týraly bolmaq.
- Úıimizde dastarhan tórinde kim otyrady?
- Árıne atamyz. Ata-bereke, ónege danalyqtyń qaınar kózi.
Atanyń tapsyrmasy: 364- jattyǵý.
- Aldymen dápterlerimizdi ashyp, kúnniń jadyn jazamyz.
Taqtamen jumys.
Barys, tabys septigindegi sózderdi taýyp, sóz quramyna taldaý. /Atanyń alǵysy/.
- Atadan keıin tórde kim otyrady?
Áje. Áje - analardyń anasy, meıirimdi jan.
- Ájemizben birge jańyltpash jattap kóreıikshi. 366-jattyǵýdy oryndaý
- Jańyltpashty qalaı túsinesińder? /Ájeniń alǵysy/
- Sonymen úıdegi qarttarymyzdan keıin kim otyrady?
Atamyzdyń oń jaǵyna. Áke – aqylshymyz, úlgi-ónege berýshi, áke turyp, ul sóılegennen bez deıdi halqymyz.
Ákeniń tapsyrmasy:
Ákemiz bizge jańa sóz ala kelipti, endi 365-jattyǵýdy oryndaı otyryp, jańa sózben tanysamyz.
Jumbaqty sheship, tapsyrmalaryn oryndaý.
Temir tós degen ne? Túsindirý. /Ákeniń alǵysy/
- Al anamyz qaıda otyrady?
- Ákemizdiń janynan tabylady. Durys aıtasyńdar. Álemniń jaryǵyn syılaǵan ana.
Ananyń tapsyrmasy: 367- jattyǵý.
Bir septiktegi sózderge septik jalǵaýynyń ártúrli jalǵanýyn túsindirý.
/Anamyzdyń alǵysy/
- Al balalar qaıda otyrady?
Jastaryna qaraı ájesiniń janyna otyrady.
Balalardyń tapsyrmasy: 368 jattyǵý.
Óz betimen jumys.
Óleńniń alǵashqy jolyn jatqa jazý, qaramen jazylǵan sózderge suraq qoıyp, septigin ajyratý.
Sabaqty qorytyndylaý.
Otbasyndaǵy syılastyq bul – Qýanysh
Baqyt
Qyzyqty ómir
- Dastarhan basyndaǵy otbasy músheleriniń ornyna toqtalý.
- Táýeldeýli zat esimniń septelýindegi erekshelikter
«Uıqasyn tap» oıyny.
Qurmetteıik atamdy,
Ardaqtaımyn apamdy.
Kókemdi jaqsy kóremin
Únemi kómek beremin:
Úlkendi syılaý – kishilik
Úlgili minez - kisilik
Sabaqtyń maqsaty: Balalarǵa jaı jáne táýeldi septeýdiń jalǵaýlaryn, táýeldi zat esimderdiń septelýindegi erekshelikterin meńgertý.
Olardyń sózdik qoryn, tilin damytý, sóz quramyn taldaýdy, jalǵaý túrlerin ajyrata bilýin damytý.
Oqýshylarǵa dastarhan basyndaǵy otbasy músheleriniń orny týraly aıta otyryp, otbasy syılastyǵyn qadirleýge tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: elektrondy oqýlyq, mazmundy sýretter, kesteler.
Sabaqtyń júrisi
I. Uıymdastyrýy.
II. Ótkendi qaıtalaý.
- Balalar barlyǵyńyz elektrondy oqýlyqtaryńyzdy ashyp, zat esimniń septik jalǵaý jalǵaýlaryn qaıtalap jibereıik.
/Elektrondy oqýlyq. Qazaq tili. 4-synyp. Meniń kóshem. Nátıjeni tekserý. 4-test /
Oqýshylar jumysyn tekserý.
- Sonymen septikter týraly ne aıta alasyz?
Ataý septiktegi sózder sóılemde bastaýysh bolady. Mys: Aqtaý teńiz jaǵasynda ornalasqan.
Ataý septiktegi sózder basqa septiktegi sózderge negiz bolady.
Ataý septiktegi sózder táýeldik jalǵaýyna qaraı: kimim? nem? kimiń? neń? kimi? nesi? degen suraqtarǵa jaýap beredi.
Sóılem sońynda baıandaýysh bolady. Aıgúl-tárbıeshi.
İlik septigindegi sózder dybys úndestigi men býyn úndestik zańdaryn saqtaıdy.
Mys: Áınek+ tiń
İlik septigindegi jalǵaýlar keıde jasyryn turady. Mys: Balalar úıi.
İlik septigindegi sózder anyqtaýysh bolady. Mys: Alystan ákemniń daýsy shyqty.
Barys septigindegi sózder de dybys úndestigi men býyn úndestik zańdaryna baǵynady.
Mys: Asqar+ǵa, bereke+ge, at+qa, et+ke
Barys septigindegi sózder tolyqtaýysh bolady. Mys: Aınur gúlge sý quıdy.
Tabys septigindegi sózder de tolyqtaýysh bolady.
Tabys septigindegi sózder dybys úndestigi men býyn úndestik zańdaryn saqtaıdy.
Mys: Jaqsylyq+ ty, qaryz+dy, júk+ti
Jatys septigindegi sózder dybys úndestigi men býyn úndestik zańdaryna baǵynady.
Jatys septigindegi sózder kimde? nede? degen suraqtarǵa jaýap berip sóılemde tolyqtaýysh bolady. Mys: Mende bir oı bar.
Jatys septigindegi sózder qaıda? degen suraqqa jaýap berip pysyqtaýysh qyzmetin atqarady. Mys: Atam aýylda turady.
Shyǵys septigindegi sózder býyn jáne dybys úndestikteri boıynsha jalǵanady.
Mys: Kitap+tan, kóńil+den, aspan+nan
Kimnen? Neden? suraqtaryna jaýap berse, sóılemde tolyqtaýysh bolady.
Mys: Asan qaǵazdan gúl jasady.
Qaıda? qashan? suraqtaryna jaýap berip pysyqtaýysh qyzmetin atqarady.
Kómektes septiginiń : jalǵaýlary keıde dybys úndestigine baǵynbaıdy.
Mys: taraq+pen, aǵash+pen.
Kimmen? nemen? suraqtaryna jaýap bergende, tolyqtaýysh bolady.
Mys: Asanmen demalysta birge boldym.
Qalaı? Suraǵyna jaýap bergende pysyqtaýysh bolady. Mys: Tapsyrmany abyroımen oryndapty.
2. Táýeldeýli zat esimniń septik jalǵaýlaryn qaıtalaý.
/ Elektrondy oqýlyq. Qazaq tili. 4-synyp. Otbasyndaǵy qarym-qatynas. Oqylym. /
Táýeldeýli sózderdi septep jazyńdar.
Atam, ájeń, ákesi, anam, oramaldary, kamzolyń, nemerem, syılyǵym, balalary, qyzymyz, aǵasy, apań, qaryndasym.
/ereje suraý/
Endeshe táýeldeýli zat esimniń qandaı erekshelikteri bar?
- Olaı bolsa, búgingi sabaǵymyz da táýeldeýli zat esimderdiń erekshelikterimen jete tanysa otyryp, otbasyndaǵy qarym-qatynas, otbasy músheleriniń dastarhan basynda orny týraly bolmaq.
- Úıimizde dastarhan tórinde kim otyrady?
- Árıne atamyz. Ata-bereke, ónege danalyqtyń qaınar kózi.
Atanyń tapsyrmasy: 364- jattyǵý.
- Aldymen dápterlerimizdi ashyp, kúnniń jadyn jazamyz.
Taqtamen jumys.
Barys, tabys septigindegi sózderdi taýyp, sóz quramyna taldaý. /Atanyń alǵysy/.
- Atadan keıin tórde kim otyrady?
Áje. Áje - analardyń anasy, meıirimdi jan.
- Ájemizben birge jańyltpash jattap kóreıikshi. 366-jattyǵýdy oryndaý
- Jańyltpashty qalaı túsinesińder? /Ájeniń alǵysy/
- Sonymen úıdegi qarttarymyzdan keıin kim otyrady?
Atamyzdyń oń jaǵyna. Áke – aqylshymyz, úlgi-ónege berýshi, áke turyp, ul sóılegennen bez deıdi halqymyz.
Ákeniń tapsyrmasy:
Ákemiz bizge jańa sóz ala kelipti, endi 365-jattyǵýdy oryndaı otyryp, jańa sózben tanysamyz.
Jumbaqty sheship, tapsyrmalaryn oryndaý.
Temir tós degen ne? Túsindirý. /Ákeniń alǵysy/
- Al anamyz qaıda otyrady?
- Ákemizdiń janynan tabylady. Durys aıtasyńdar. Álemniń jaryǵyn syılaǵan ana.
Ananyń tapsyrmasy: 367- jattyǵý.
Bir septiktegi sózderge septik jalǵaýynyń ártúrli jalǵanýyn túsindirý.
/Anamyzdyń alǵysy/
- Al balalar qaıda otyrady?
Jastaryna qaraı ájesiniń janyna otyrady.
Balalardyń tapsyrmasy: 368 jattyǵý.
Óz betimen jumys.
Óleńniń alǵashqy jolyn jatqa jazý, qaramen jazylǵan sózderge suraq qoıyp, septigin ajyratý.
Sabaqty qorytyndylaý.
Otbasyndaǵy syılastyq bul – Qýanysh
Baqyt
Qyzyqty ómir
- Dastarhan basyndaǵy otbasy músheleriniń ornyna toqtalý.
- Táýeldeýli zat esimniń septelýindegi erekshelikter
«Uıqasyn tap» oıyny.
Qurmetteıik atamdy,
Ardaqtaımyn apamdy.
Kókemdi jaqsy kóremin
Únemi kómek beremin:
Úlkendi syılaý – kishilik
Úlgili minez - kisilik
You Might Also Like
