Ahmet Baıtursynuly «Adamdyq dıqanshysy» óleńi (qysqa merzimdi josparlar)
Sabaqtyń taqyryby: Ahmet Baıtursynuly «Adamdyq dıqanshysy» óleńi
Muǵalimniń aty - jóni:
5 synyp
Sabaq negizdelgen oqý maqsattary ádebı shyǵarmanyń taqyryby men ıdeıasyn anyqtaý (5 T/J2)
Sabaq nátıjesi:
Oqýshylardyń barlyǵy mynany oryndaı alady: Oqýlyqta berilgen jáne qosymsha tapsyrmalardy oryndaıdy. Jazba jumys jasaıdy. Suraqqa jaýap beredi.
Oqýshylardyń kóbisi mynany oryndaı alady: Toptyq jumysty birlese oryndaıdy. Óz betinshe jumys jasaıdy. Suraqqa jaýap beredi. Qosymsha úlestirme resýrstarmen jumys jasaıdy.
Oqýshylardyń keıbireýi mynany oryndaı alady:
Oqýlyqtan tys berilgen qosymsha tapsyrmalardy oryndaıdy, taqyryp boıynsha qosymsha málimetter men dálelder keltire alady.
Baǵalaý krıterııi Jeke, juptyq, toptyq tapsyrmalardy oryndaı alady. Sabaq barysynda tyńdaýshynyń nazaryn ózine aýdara alady.
Tildik quzirettilik ádebı shyǵarmanyń taqyryby men ıdeıasy
Resýrstar Oqýlyq, sýretter, topqa bólýge arnalǵan kespe qaǵazdar jáne ártúrli zattar, toptyq tapsyrmalar, keri baılanys, stıker.
Ádis - tásilder Suraq - jaýap, áńgimeleý, túsindirý, oıyn, kórnekilik. Refleksıa.
Pánaralyq baılanys Mýzyka, qazaq tili.
Aldyńǵy oqý Y. Altynsarın «Dúnıe qalaı etseń tabylady». Kásibinen násip tapqan
Jańa bilim 10 mınýt
Bilý jáne túsiný
Berilgen mátinderdi balalar oqyp alady.
«Saqına salmaq oıyny»
Balalar biz búgin saqına salmaq oıynyn oınaımyz. Bul oıynnyń búgiingi ereksheligi kimniń qolynda saqına qalsa meniń suraǵyma jaýap beredi?
Ortasy 10 mınýt
Qoldaný
Adamdyq dıqanshysy qyrǵa shyqtym,
Kóli joq, kógaly joq qurǵa shyqtym.
Tuqymyn adamdyqtyń shashtym, ektim,
Kóńilin kógertýge qul halyqtyń.
Qor bolǵan bosqa ketip eńbek, beınet,
Quldarǵa quldyqtan joq artyq zeınet.
Ottaı ber, janýarym eki aıaqty,
Adamdyq haıýanǵa qansha qajet?!
Jaratqan maldy Qudaı ne kerekke -
Minýge, soıý, soǵý, júndemekke.
Jorta ber qamyt kıip, qamshyńdy jep,
Buıryq joq urasyń dep úndemekke.
Taıaqqa eti úırengen qoıshy jaılap,
Kók esek qozǵala ma túrtkenge aıdap?
Esepten aldanǵandaı bolǵandar kóp,
Jasyqty asyl ma dep bilmeı qaırap.
Taldaý
«Ystyq oryndyq» oryndyq ádisi
(Bir oqýshy aldyńǵy jaqta, oryndyqtar ony aınala qorshaı ornalastyrylady.
Jattyǵýdyń sıpattamasy:
Bir oqýshy alǵa shyǵyp óz pikirin aıtyp jáne taqyryp boıynsha suraqtarǵa jaýap beredi. Suraqty anaǵurlym mazmundy qylý úshin, oqýshylar belgili bir pikir boıynsha birlesip alǵa shyǵyp sóıleı alady.
Sergitý sáti 2 mınýt
«Qydyryp qaıtaıyq!» bı bıleý
Aıaqtalýy
Sabaqty bekitý
10 mınýt Sıntez
Ahmet Baıtursynuly «Adamdyq dıqanshysy» óleńi. júkteý
Ahmet Baıtursynuly «Adamdyq dıqanshysy» óleńi. Ultynyń uly ustazy. júkteý
Tolyq nusqasyn júkteý júkteý
Muǵalimniń aty - jóni:
5 synyp
Sabaq negizdelgen oqý maqsattary ádebı shyǵarmanyń taqyryby men ıdeıasyn anyqtaý (5 T/J2)
Sabaq nátıjesi:
Oqýshylardyń barlyǵy mynany oryndaı alady: Oqýlyqta berilgen jáne qosymsha tapsyrmalardy oryndaıdy. Jazba jumys jasaıdy. Suraqqa jaýap beredi.
Oqýshylardyń kóbisi mynany oryndaı alady: Toptyq jumysty birlese oryndaıdy. Óz betinshe jumys jasaıdy. Suraqqa jaýap beredi. Qosymsha úlestirme resýrstarmen jumys jasaıdy.
Oqýshylardyń keıbireýi mynany oryndaı alady:
Oqýlyqtan tys berilgen qosymsha tapsyrmalardy oryndaıdy, taqyryp boıynsha qosymsha málimetter men dálelder keltire alady.
Baǵalaý krıterııi Jeke, juptyq, toptyq tapsyrmalardy oryndaı alady. Sabaq barysynda tyńdaýshynyń nazaryn ózine aýdara alady.
Tildik quzirettilik ádebı shyǵarmanyń taqyryby men ıdeıasy
Resýrstar Oqýlyq, sýretter, topqa bólýge arnalǵan kespe qaǵazdar jáne ártúrli zattar, toptyq tapsyrmalar, keri baılanys, stıker.
Ádis - tásilder Suraq - jaýap, áńgimeleý, túsindirý, oıyn, kórnekilik. Refleksıa.
Pánaralyq baılanys Mýzyka, qazaq tili.
Aldyńǵy oqý Y. Altynsarın «Dúnıe qalaı etseń tabylady». Kásibinen násip tapqan
Jańa bilim 10 mınýt
Bilý jáne túsiný
Berilgen mátinderdi balalar oqyp alady.
«Saqına salmaq oıyny»
Balalar biz búgin saqına salmaq oıynyn oınaımyz. Bul oıynnyń búgiingi ereksheligi kimniń qolynda saqına qalsa meniń suraǵyma jaýap beredi?
Ortasy 10 mınýt
Qoldaný
Adamdyq dıqanshysy qyrǵa shyqtym,
Kóli joq, kógaly joq qurǵa shyqtym.
Tuqymyn adamdyqtyń shashtym, ektim,
Kóńilin kógertýge qul halyqtyń.
Qor bolǵan bosqa ketip eńbek, beınet,
Quldarǵa quldyqtan joq artyq zeınet.
Ottaı ber, janýarym eki aıaqty,
Adamdyq haıýanǵa qansha qajet?!
Jaratqan maldy Qudaı ne kerekke -
Minýge, soıý, soǵý, júndemekke.
Jorta ber qamyt kıip, qamshyńdy jep,
Buıryq joq urasyń dep úndemekke.
Taıaqqa eti úırengen qoıshy jaılap,
Kók esek qozǵala ma túrtkenge aıdap?
Esepten aldanǵandaı bolǵandar kóp,
Jasyqty asyl ma dep bilmeı qaırap.
Taldaý
«Ystyq oryndyq» oryndyq ádisi
(Bir oqýshy aldyńǵy jaqta, oryndyqtar ony aınala qorshaı ornalastyrylady.
Jattyǵýdyń sıpattamasy:
Bir oqýshy alǵa shyǵyp óz pikirin aıtyp jáne taqyryp boıynsha suraqtarǵa jaýap beredi. Suraqty anaǵurlym mazmundy qylý úshin, oqýshylar belgili bir pikir boıynsha birlesip alǵa shyǵyp sóıleı alady.
Sergitý sáti 2 mınýt
«Qydyryp qaıtaıyq!» bı bıleý
Aıaqtalýy
Sabaqty bekitý
10 mınýt Sıntez
Ahmet Baıtursynuly «Adamdyq dıqanshysy» óleńi. júkteý
Ahmet Baıtursynuly «Adamdyq dıqanshysy» óleńi. Ultynyń uly ustazy. júkteý
Tolyq nusqasyn júkteý júkteý
You Might Also Like
