InfoHub Logo

5 synyp
Qazaqstan tarıhynan áńgimeler
Sabaqtyń taqyryby: Qazaq handarynyń tarıhynan.
Sabaqtyń maqsaty:
• Bilimdilik. Han basqarǵan memlekettik basqarý júıesiniń ereksheligi, hannyń atqaratyn qyzmeti jáne Qazaq handyǵynyń qoǵamdyq saıası qurylysymen tanystyra otyryp, aty ańyzǵa aınalǵan Kenesaryǵa deıingi qazaq handarynyń qyzmetine baǵa berý.
• Damytýshylyq. Qazirgi Qazaqstan Respýblıkasy men Qazaq handyǵynyń memlekettik basqarý júıesin salystyryp, erekshelikterin taba bilýge úıretý.
• Tárbıelik. Qazaq handarynyń ult memlekettiginiń negizin salýy men nyǵaıtý jolyndaǵy erlikke toly eńbekterine baǵa bere otyryp, olardyń Qazaq handyǵyn jaýǵa bermeı, ulan - ǵaıyr jerdi urpaqqa mura etip qaldyrýda atqarǵan qyzmetin úlgi etip, jastardyń boılaryna sińirý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaqty meńgerý
Ádisi: toptastyrý, kartamen jumys, ınsert ádisi. oıyndar, tarıhı dıktant.
Kórnekilik: karta,

Sabaqtyń barysy.
I. Uıymdastyrý kezeńi.
II. Úı tapsyrmasy tekserý
§27. Qazaq halqynyń qalyptasýy
§28. Qazaq handyǵynyń qurylýy
Kestemen jumys
Qazaq ataýynyń maǵynasy Qazaq handyǵynyń qurylǵan ýaqyty Qazaq handyǵyn qurýshylar Qaı hannyń tusynda handyq damydy

III. Jańa sabaq
Jospary:
1. Han - el bıleýshisi.
2. Qazaq handyǵynyń qoǵamdyq qurylysy.
3. Aty ańyzǵa aınalǵan qazaq handary. Alasha han.
4. Ýyz han.
5. Joshy han.
6. Qazaqtyń handary.
Qazirgi kezde dúnıe júzinde 200 - den asa memleket bar. Respýblıka - memleket basshysy belgili bir merzimge saılanatyn halyqtyq basqarý túri. Monarhıalyq - ákeden balaǵa mura retinde beriletin, memleketti bir áýlettiń basqarý túri. Búginde monarhıalyq tártip saqtaǵan memleketter áli de bar. Sol sıaqty XIX ǵ - ǵa deıin qazaq elinde monarhıalyq júıe saqtalyp memleketti Shyńǵysqannan taraıtyn tóre urpaqtary basqardy. Han - orta ǵasyrlardaǵy Qazaq memleketiniń bıleýshisi, handyqtyń basshysy. Bul bılik atadan balaǵa mura retinde qaldyrylyp otyrǵan Hannyń qolynda memlekettik mańyzy bar kóptegen ókilettilik bolǵan. Ol asa mańyzdy saıası – ekonomıkalyq máselelerdi sheshýmen qatar óz atynan buıryq shyǵaryp otyrdy. Hannyń muragerin sultan dep ataǵan. Aty ańyzǵa aınalǵan qazaq handaryna toqtalaıyq. Kóptegen ańyz shejirelerde Alasha han qazaq handar áýletiniń arǵy atasy retinde kórsetildi. b. z. b 4 - 3 myńjyldyqta bılik qurǵan. Shejire boıynsha qazaq halqynyń úsh júzge bóliný tarıhy osy Alasha han zamanynan bastaý alady. Shyńǵysqannyń úlken uly. Anasynyń aty – Bórte. Qazaq elin bılegen handar áýletiniń arǵy atasy. Shyńǵysqan ólerdiń aldyńda ózi jaýlap alǵan jerin tórt ulysqa bólip beredi. Joshyǵa Ertisten Edilge deıingi jerler tıedi. 1227 jyly qaıtys boldy. Qabiri Jezqazǵan qalasynda ornalasqan. Qazaq handarynyń tarıhy 1466 - 1847 jyldar aralyǵyn qamtıdy. Qazaq handyǵy 1466 jyly quryldy. Handyqtyń irgesin qalaǵan qazaqtyń alǵashqy handary Kereı men Jánibek. 16 - 17 ǵǵ. qazaq handyǵy nyǵaıyp, onyń shekarasy edáýir ulǵaıa tústi. Óz tusynda «jerdi biriktirý» prosesin jedel júzege asyryp, kózge túsken handardyń biri Jánibektiń uly Qasym.

Qazaq handarynyń tarıhynan. júkteý