InfoHub Logo

Qadirli qalamdas inim Aıan!

— Men ózińmen sońǵy ret qashan júzdeskenim esimde joq. Áıteýir biraz mezgil ótken sekildi. Úlkenge sálem berip, kishiniń ahýalyn bilip júretin qazaqtyń adamgershilik dástúrin saqtaıtyn kórgendiler azaıyp bara jatyr-aý. Baıaǵy bala kúnimizde anam marqum ózi kóńiline jaqyn tutqan jandar aıyna bir ret kelip, aman-túgeldi bilip turmasa, ókpelep, álgi kisi bizdiń úıdiń múddesin syrttaı satyp, qylmys jasaǵandaı ashýlanatyn. Ol kezde telefon degeniń joq. Aımaqtyń ár tusyna shashyraǵan aýyldardan atpen, túıemen «Ońǵarsynnyń otbasyna sálem berem» dep, ádeıilep ara qonatyn jerden kelip, qona jatyp áńgime shertisetin. Men es bilgeli bizdiń úı baı bolyp kórgen emes. Sálem berýge kelgenderdiń bas-basyna mal soıyp, qazan-qazan et asyp jatatyn dáýletimiz joq edi. Tortasyn aıyrǵan sary maıǵa pisken kúreń baýyrsaq, maı men irimshik, qurt, ıisi sonadaıdan murnyńdy qytyqtaıtyn súr et — osynyń bári sán-saltanatymen bizdiń úıdi berekeli shańyraq degizetin. Jylyna eki ret ádeılep qonaqqa shaqyrysý óz aldyna bir meıram bolatyn.

Qazir «zaman qıyndap ketti» degendi jeleý etip, kim ólip, kim tirilip jatqanyna da kóńil bólmeı, ózimizge ózimiz jetpeıtin jantalasý zamanyna tap boldyq.

Jaqynda Qazaqstan jazýshylarynyń kitabyn qarap otyryp, biz «jas» dep júrgen biraz qalamdas baýyrlarymnyń jarty ǵasyrlyq jasqa jetip qalǵanyn kórdim de, oılanyp otyrdym. Solardyń ishinde sen de bar ekensiń. Moldahmet, Dýlat, Qajyǵalı, Sábıt (Baıdoldın), Tólegen Qajybaev, Aqseleý, Tólen...

Bulardyń árqaısysy — men úshin topyraǵymyzdaǵy rýhanı tirligimizben qosa eldikti, kórgendilikti ustap turǵan bir-bir altyn qazyq. Ózińdi de osy talantty toptyń sanatynda kóremin.

Ras, qazirgi jyn qaǵyp ketken zamanda ádebıetpen, halyqtyń mádenı tirligimen keleli, kóregendikpen aınalysyp otyrǵan qoǵam da, adam da bolmaı qaldy. Qudaıdy umyttyryp, ár ultqa óz bolmys, óz tarıhyn órtetken kúnderdiń ózinde de halqymyzdyń tilin ustaǵan jalǵyz túıir qut meshiti Qazaqstan jazýshylar odaǵy bolyp edi. Onyń basynda Ǵabıden Mustafın, Ǵabıt Músirepov, Juban Moldaǵalıev syndy týma talanttar

Foto 77

otyrǵan kezde, ádebıetimizde jaryq juldyzdaı jastar ósip, qazaqtyń qasıetti qara sózi men kıeli jyry óz únin ádebı álemge jetkizip edi. Óıtkeni jazýshylar áleminiń basynda otyrǵan sol aǵalarymyzdyń ózderi shynaıy talanttar edi ǵoı. Al shynaıy talanttardyń arasynan jylt etken jaqsyny kórse, qyzǵanyshsyz qol sozý, qamqorlyq jasaý, júregi jaryla qýaný sekildi qasıetter bolady. Ádebıet, óner áleminiń taǵdyry shalaǵaı jazýshysymaqtardyń, shalaǵaı óner qaıratkeriniń qolymen sheshilýinen artyq qasiret bolmaıdy. Bul, saıyp kelgende, — halyq óneriniń tragedıasy.

Shynaıy ónerge jyltyraq ótimdilik, alyp-satarlyq túp tamyrymen jat. Qoǵamymyz bul kúnderi osyndaı ótpeli kezeńdi bastan keshirip otyr. Bul — shyn talanttar úshin qaýipti kezeń. Ádebıet, óner qoryǵynda jabysy men jorǵasyn, eshkisi men esegin, qarshyǵasy men qarǵasyn qatar qoıyp, olardyń árqaısysynyń qadir-qasıetiniń ıisi murnyna barmaıtyndardy qoryqshy qoıýdan artyq qylmys joq.

Ataq, jumys, laýazym — dúnıeden bárin satyp alýǵa bolady. Tek tabıǵat-ana ǵana syılaıtyn talantty satyp alýǵa bolmaıdy. Ádebıet pen ónerdi jasaıtyn osyndaı talanttar.

Amal joq, qazir bárin aqsha men saýda sheshetin dáýir týyp tur. Aıan, seniń elý jyldyǵyń da osyndaı óliara tusqa kelip tur. Baıaǵyda qazaq eli dúldúl aqyn, jyraýlarynyń otyz, qyryq jasynda da toılap, atap ótedi eken. Biz sıaqtylar elýge entelep jetken keshegi kúnderde úkimet, qoǵamdy bylaı qoıǵanda, jazýshylar odaǵynyń ózi bir aýyz ne jaqsy, ne jaman sózin aıtýǵa jaramaǵan. Ol óz aldyna, tipti «elýge kelgen aqyn-jazýshylardy atap jatýdyń qajeti joq» dep joǵary jaqtan ádeıilep sheshim shyǵarǵandar da bolyp edi.

Munyń bári ótkinshi jáı ǵoı. Oılap qarasańyz, aqynnyń jeke basyna, talantyna qosyp-alar qudireti joq, biraq urpaq, zamandastary qadirlisin qurmet tutýǵa baýlary halyqtyq salt qana.

At shaptyryp, atan jarystyryp aqynyn kótermeler qoǵam bolmasa da,

Tirshilik — máńgi maıdanda
tyńdadym ómir naz únin.
Jarqyrap turar qaıdan da
týǵan jer — Temirqazyǵym, —

dep o basta óziń jyrlaǵandaı, kól-kósir yqylas, iltıfatyn aldyna jaıyp salar halqyń bar.

Esińde me, anaý bir jyly bir jolyqqanda (onda sen bárimizge de Ana-besik bolǵan «Lenınshil jas» — qazirgi «Jas Alash» — gazetinde ádebıet pen óner bólimin basqaratynsyń):

— Sender, er-azamattar, zamandas ini, qalamdas baýyr bola júrip, bizdi de bir qydyrtpaısyńdar. Ábishke Mańǵystaýyńdy, Oralhanǵa Qatonqaraǵaıdy, Beksultanǵa Taldyqorǵandy kórset degenime pálen jyl boldy. Mánis biledi deıtin sen de Shymkentke shaqyrmaısyń, Aıan, — degenim? Kóp uzamaı Tursynaı ekeýiń meni Shymkentke alyp bardyńdar. Ol aımaqta meniń tuńǵysh bolýym edi. Stýdenttermen kezdesip, Qoja Ahmet Iassaýı zıratyna táý etip, seniń dúnıege shyr etip túsken jeriń Jetimtaýdyń baýraıyndaǵy qos bulaq basynda tynystap otyrdyq. Sonda sen aıtyp eń:

— Fárıza, ári zamany bir qalamdassyz, ári ápkemiz, sizge er-turmanyn kúmistep soqtyryp at, jarqyldaǵan mashına mingizer edim. Biraq meniń jáne myna qasyńyzda qoshamettep júrgen ónerli ini-sińililerińizdiń qolynda baılyq ta, bılik te joq ekenin siz jaqsy túsinesiz. Men myna baýyrlarmen aqyldasyp, Qarataýdyń bir silemi sonaý jeke turǵan taýdy syılaımyn. Qarańyzshy, ózi onsha bıik te, alasa da emes, biraq boıynda belgisiz bir qupıa qudiret bardaı seziledi. Sol taýdy budan bylaı shymkenttikter «Fárıza taý» dep ataıtyn bolady...

Maǵan budan artyq syıdyń qajeti de joq edi.
Ózińdi maqtaı berý yńǵaısyz. Taǵy da seniń óz joldaryń oıyma oralyp otyr:
Aıaq jerge, tóbe kókke tıgenmen,
Kirpikterim kókjıekke súıengen.
Dalań qandaı ándi úkilep, kúı emgen!
Qazaq eli, seni máńgi súıem men.
Aınalaıyn, týǵan jerim, kıeńnen,
Seniń shalqar sharapatyń tıgennen!

Aqyndyq — kıeli qasıet. Kıe degen de kez-kelgen mańdaıǵa tústene bermeıdi. Eldiktiń, adamgershiliktiń, ónerdiń kıesi qonǵan quıqaly topyraq qana óz perzentiniń boıyna ýyzyna jaryǵandarda bolatyn keńdikti, tamyryna sińirer tektilikti daryta alady.

Kórgendilik asyp-tasqan baılyqpen kelmeıdi. Bizdiń balalyǵymyz soǵys kezindegi, onan keıingi joqshylyq jyldarda ótti. Baılyq degendi túsimizde de kórgen emespiz, ol jaıly armandaǵan da emespiz ǵoı. Kúni keshe ózińe jaqyndaýǵa jasqanyp, eńbek jolyn janyńda júrip bastaǵan óndir jastar búgin mal men mansapqa oranyp, túý dese túkirigi aýada qalyqtap júrgen zamanda, bizdiń aqymaqtar sanatynda bas-aıaǵymyzdy bútindeı almaı júrýimiz de sondyqtan shyǵar.

Sol dáýrendi endi qaıdan izdermiz?..
Qaıǵy ájim salǵan kezde júzderge is.
Keler me dep áskerdegi kókemiz,
Jol qaraıtyn bizdermiz,
Sol dáýrendi endi qaıdan izdermiz?
Otqa oranǵan áke túske jıi endi,
eshkimge de tilemes búl kúı endi.
Uńǵylarda atylmaǵan oq bolsa,
aldymenen bizge kelip tıgen-di...
Otqa oranǵan áke túske jıi endi.
Ómirbaıan sol órteńge jazyldy,
Ótkizippiz talaı qys pen jazyńdy.
Órkeshinde órge tartqan ómirdiń
qushaǵymyz tańǵa qaraı jazyldy,
ómirbaıan sol órteńge jazyldy.

Óziń osylaı sýrettegen jyldardyń jetimekterimiz biz. Sol júdeý kóńil, joqshylyq jyldar qaldyrǵan tańbadaı sezimimizdiń, yqylas-nıetimizdiń, ómirge kózqarasymyzdyń turaqtylyǵy da, ákemizden «qara qaǵaz» kelmese de, kórshi bala Bekbolattyń ákesiz qalǵanyn kórip, kózimizdiń jasy irkiletin janashyrlyq ta kúni búginge deıin janymyzǵa beder bop jabysypty. Búgingi jurt túk bolmaǵandaı qaraıtyn mahabbat sezimimiz de biz úshin qasiret bop ótken edi.

Bitirip bir ózgeshe baqqa da raı,
bul qala jas janyma jaqqan araı.
..Men ýyz mahabbatymdy joǵaltqan soń,
Ketkemin betim aýǵan jaqqa qaraı, —

dep, búkil tirlikke núkte qoıylǵandaı sezinip, endi birde:

Ǵashyqtar úshin taýsady
Yntyzar bulbul bar ánin.
Mahabbattardyń záý shaǵy
shaqyryp,
ketip baramyn.
Ǵashyqtar úshin tań kúlip,
Kúretamyrlarǵa qan júrip,
Mahabbattarmen máńgilik
jatady ómir jańǵyryp! —

dep, qýana qulap, jarq etken sezimińniń qudireti dúnıeniń tutqasyn ustaǵandaı kúıge túsirýi de sol jyldardyń ańqaý adal tárbıesiniń bederi shyǵar.

Jaqsy kórý de — kıeli qasıet. Onyń basty tini -turaqtylyq. Pikiri men sezimi qyryq qubylǵan adamda ómirlik ózekti prınsıp te bolmaıdy. Jaqsylyqty kóre bilý, súısine bilý de — adamdyq bolmystyń negizderi. Seni, seniń talantty zamandastaryńdy daralaıtyn da osylar. Meniń bir tańqalatynym — solardyń bári dalalyq aýyldarda jalańaıaq óskender. Qazaq tabıǵatynyń jáı kózge kórine bermes boıaý-bolmysyn jan dirilimen seziný de — sol dala sińirgen qasıet bolsa kerek. Maǵan seniń óleńderińdegi sýretter qatty unaıdy.

Tirshilik sánin yrǵap-jyrǵaýyn-aı,
Oıanǵan tań aldynda qyrǵy aýyldy-aı!
Kún laýlaı kókjıekten kóterildi,
Qulpyrǵan qaýyrsyny qyrǵaýyldaı.
Bar ólke emen-jarqyn nurǵa tunyp,
Balaýsa shóptegi shyr syr ma tunyq.
Ózenniń ıir-ıir ıininde
Bıleıdi órimtaldar yrǵatylyp.
Kórinis kóńilińdi bıiktetip,
Ómirdi kórsetedi súıikti etip.
Móldir kól, móldir aspan, móldir dúnıe,
Tur quıttaı júregińe syıyp ketip.

Nemese:

Qashanǵy sáýle sebeler,
Kókjıek órtep kún batty.
Qońyrqaı quba tóbeler
Shegirtkege muńyn tyńdatty.
Qarlyǵash qanat qalyqtaı
Jelpindi bappen baqsha-baý.
Ertegidegi alyptaı
Bir belde rát jatsań-aý.
Sonan soń aspan birtindep,
Shamshyraq jaǵa bastaıdy.
Tylsym kóp ómir shirkinde
Tamyzyq oıǵa tastaıdy.

Qyrdyń boıaýlary-aı! Men de qyr túlegi bolǵasyn ba — ár noqatyna deıin janymda jattaýly. Biraq men óleńmen sýret salýǵa shorqaqpyn. Óziniń qolynda joqqa qyzyqqysh keletin adamzat bolmysyna tán kórseqyzarlyq. Kórseqyzar degen onsha táýir qasıet emes. Biraq qasıet.

Juldyz — masaq. Ora-ora
Aı oraǵyn taýysty.
Tún boıaýyn sora-sora
Tańsárige aýysty.
Shyqtyń jasy pora-pora,
Bozań tartyp taý ústi,
...Oılar órdi qora-qora,
Sezim — ǵashyq qaýyshty.
Osy óleńge qalaı qyzyqpaısyń! Qalaı súısinbeısińi
Qysyp, qýsyryp, qala qapyryq.
Názik jatady jandy japyryp.
Júıke juqardy, tútilip shúıkedeı,
Tynbaı bir kúıbeń úıkelip kúı kedeı.
Mysyq mıaýy, ıttiń yryly,
Estilgendeı me ókpe syryly,
Únsiz jep jatyr jegi jemir ún,
Júıke tozdy-aý, ozdy ómirim.
Endi keterdeı sálge úzilip,
Aýlaq, júz kúdik, oıan, júz úmit!
Ókshe tyqyly, sýdyń shoryly,
Kileń estilip kórshi qoryly.
Já, já!..
amal joq, jeńdir sabyrǵa:
Aýyr turmys ta, juqa qabyrǵa.
Esik. Jeldetkish. Eden syqyry.
Bárin kóredi jelke shuqyry,
Kir shalǵan joq, biraq, túk ardy.
Júıke juqardy. Júıke juqardy...

Seniń sýretteriń de qyrǵaýyldyń qanatyndaı qubylyp barady. Mundaı óleńderdiń bireýin jazbasa da, aqynmyn dep eńkeıe almaı júrgen biz sekildilerge sabaq qoı!

Halqymyzdyń basyna kelgen zaýaldaı bolǵan 1986-1987-jyldarda «Jalyn» baspasynyń jabyq báıgesine túsken «Zerde» degen shaǵyn povesti oqyp, keıin onyń avtory sen ekenińdi bilgende, tań-tamasha qalyp súısingenmin. Ózińe keıin aıttym da ǵoı deımin?.. Seniń el, jer jaıly, dara taǵdyrlar jaıly jazylǵan taǵylymdy ádebı maqalalaryńdy da oqyp júretinmin. Óleń jazǵyshtyń bári ondaı maqalalardy jaza almaıdy. Kórkem ocherk jaza almaıtyndar da eki-úsh adamnyń aýyzsha tildeskenin syzyqshamen tizbelep, shyǵarmalar jınaǵyn shyǵaryp, ádebıet saraıynyń tóbesinde taırańdap júr. Biraq olar seniń «Zerdeń» ne ádebı maqalalaryń tektes dúnıelerdiń bireýin de jaza alǵan emes.

Aıan baýyrym, men saǵan kópshik qoıatyndaı bir-birimizge moraldyq nemese materıaldyq táýeldiligimiz joq ekenin óziń bilesiń.

Baıaǵyda bir qazaq:

— Bárimiz de ákemizdi sabaıtyn edik, biraq arbaǵa baılap qoıyp sabaǵandy kórip turǵanym osy! — degen eken. Maqtaýdyń da túr-túri bolady. Meniń bul aıtyp otyrǵanym maqtaý emes, shyndyq.

Aqyn úshin elý — úlken beles. Aljýdyń basy emes, árıne. Biraq alyp-ushqan sezimnen aqyl men parasat basym, aıǵa umtylar alapat kúıden danalyǵy basym turar tustyń basy ekeni ras. Sol tusta tursyń, baýyrym!

Anaý jyly qolynan dám-tuz tatqan anań ótken jyly dúnıe salǵan. Sonda qoldarynan jetektep júrgen eki perzentiń — Araı men Nurjaına — bul kúnde qazaq topyraǵynyń bir-bir azamaty bolar jasqa jetti ǵoı deımin?!

Munyń bárin aıtyp otyrǵanym — osylardyń árqaısysy adamdy eseıter detaldar.

Seniń sońǵy jyldary oqta-tekte merzimdi baspasóz betterinde kórinip qalatyn óleń-jyrlaryń da álgi aıtqan parasatty oılaryńa kýá. Jańa kitabyń sońǵy eki-úsh jylda qolyma túsken emes, shamasy shyqpaǵan bolýy kerek. Áıtpese, jańa shyǵarmań jaryq kórgende, qýana syılaıtynyń bar edi. Qazir kitap shyǵarýdan góri eki áıel alý ońaı boldy ǵoı deımin. Árıne, bul jalpyǵa birdeı prınsıp emes. Baspadaǵylardyń babyn tapqandar baspa basshylarynyń shártıgen shyǵarmalarynan aýysqan qaǵazǵa tom-tom shyǵarmalar jınaqtaryn shyǵaryp ta úlgerdi.

«Qudyq sýynyń ashshy-tushshysyn bilý úshin qudyqty sarqa ishýdiń qajeti joq» degendeı, sol gazet-jýrnal betterindegi óleńderińniń ózinen jańa bir deńgeı, jańa mazmun baıqap qalam.

Qalt-qult etip kún kórip, qaıran qazaq!
Bizder úshin qıamet saıran da azap.
Zaman jeli qańbaqtaı aıdaǵanda,
Qalypty-aý týǵan jerde — qaırań da az-oq.
Jetim qozy tasbaýyr mańyraıdy,
Qaıtqan qoıǵa óristen jamyraıdy.
«Qaıran qazaq!» kúıi áli kúńirenedi,
«Qaıran qazaq!» áni áli ańyraıdy.
Kim tozaqqa shynymen tózer edi,
Shúberekke jan túıip bezer edi.
Ata-jurttyń jibimeı tas emshegi,
Týlaq bolǵan topyraq bezeredi.
Rahman nuryn báribir kók tógedi,
Kósegeniń kógerip kóktegeni.
Qarlyǵashtar, aman bol, qarlyǵashtar,
Oralatyn saǵynyp kóktemeni..
Ýaqyt ta kórsetti sebi shetin,
Senisetin kez keldi, senisetin.
Jylqy minez, halqym-aı, shurqyrasyp
Óbisetin,
qaıtadan tebisetin.
Mańdaıdaǵy juldyzym: jalǵyz Otan,
Jaıyp jatyr qushaǵyn andyz jotań.
Adasqandy tabystar arýanaǵa,
Bozdamasyn shalǵaıda jalǵyz botań!..
Qaıran qazaq, ushtasyp nurǵa tańyń,
Qashan seni men yrǵap-jyrǵatamyn...
Tamyp ketken ystyq kóz jasyń edim,
Qalaı ony op-ońaı qurǵatamyn?!

Shynaıy aqyn-jazýshynyń muńy men kúlkisi, keıbireýler oılaıtyndaı, óz qara basyniki ǵana emes,

Jalǵyz ózi olqy jeriniń bárin dúnıemen toltyryp, jeke basynyń jyrtyq-tesigin bútindep, aınalasynda túısigi men túsinigin jetildire almaı, áıt deseń, attana shabatyn, qyryq pyshaq bolyp qyrylysqan atalastary, qandastary júrgen, qaǵanaǵy qaryq kún keshetinder — halyqtyq tulǵalar emes.

Aqyn — týǵan topyraǵynyń, týǵan ultynyń barometri bolǵanda ǵana shyn aqyn. Qaıran qazaqtyń keıýana kúıin kóshirip, qashan ǵana qýanyshqa bóleımin dep ýáıim shekpegen aqyn aqyn emes. Qazir el shirkin bastaryn eki eli shúberekpen tańyp alǵan kim kóringendi jınap, kóshege shyqqandardy ǵana halyq úshin is tyndyryp júr dep qabyldaıtyn boldy. «Ash qulaqtan tynysh qulaq» dep, ondaılarmen basshylar da eseptesetin boldy.

Osynyń bári júıkeńdi jeıdi. El taǵdyryn, talanttar taǵdyryn kim kóringender sheshetinine yzalanasyń. Seniń baspaǵa tapsyrǵan, biraq áli jaryq kórmegen jınaǵyńnyń «Júıke» dep atalýy da kezdeısoq emes-aý.

Janym qandaı sharshady,
Názik úmit úzilip.
Jastyǵymnyń bar shaǵy,
Ótti aldymnan tizilip.
Baq pa, sor ma mańdaıda?
Súıdim jáne súıippin.
Qaldy ketpeı tańdaıda
Kermek dámi kúıiktiń.
Dosqa sozdym qolymdy,
Kóbisi syrt aınaldy.
Kesti jáne jolymdy,
Eriksiz til baılandy...
Jaraqattan saý jer joq,
Ketken jaqsy-aý kóz ilip,
Kúzdiń kúni jaýar bop,
Tur yzǵary sezilip.

Bul óleń — seniń, seniń oıly zamandastaryńnyń, tipti bárimizdiń janymyz, tánimiz.

Syrt kózge aqynnyń jeke qasireti bop kórinetin jan kúızelisi basqalardyń júregindegi biteý jaranyń aýzyn asha alsa, mine, halyqtyq dúnıe degenimiz osy bolmaq.

Aıan!

Seniń tvorchestvolyq ósýińniń basty sebebi osy jasqa kelgenshe bılikten bólek, bılik qurǵandarǵa baýyr ne baldyz bolmaı, óz tirshiligińmen júrgenińnen dep topshylaımyn.

Kárilikten kómeski semgen kózi,
Asyl ájem júz beske kelgen kezi.
Bizdiń úıde bar edi qursaý sháınek,
Synyp, jamap bárine kóngen ózi.
Ot basynyń qyzyǵy sýynbaıdy,
Bala oıynda áldene týyndaıdy.
Sekseýildiń shoǵyna búıir qyzyp,
Aq qumannyń shúmegi shýyldaıdy.
Qaı qıyrǵa adyrna atty tolǵap,
Mende erik joq júretin qatty talǵap.
Qursaý kóńil, qursaý jan, qursaý sháınek,
Qursaý-qursaý dúnıeni jatty jalǵap.
Men pir tutqan qulady tý qalyqtap,
Túse me endi tirshilik shúý qalypqa?!
Qatal taǵdyr meni de qursaýlady,
Asaý oı men sezimdi buǵalyqtap...

Seniń osy óleńińdegi qursaý tirliktiń orta tirshiligi seniń oıyńdy balǵa men tósteı shyńdap, shym-shytyryq ómirdiń shań-tozańynan únemi tazalap kele jatqan sekildi.

Óner ıesiniń bılik pen mansapqa umtylýy — onyń boıyndaǵy talant kózderiniń bitkenin bildiretin birden-bir kórsetkish.

Bılik pen mansap júrgen jerde táýeldilik júredi. Al táýeldilik bir kúni bolmasa, bir kúni adaldyǵyńnan taıdyrady.

Sóıtip ekiudaı sezim, ekiudaı ómir keshý bastalady, «İshimnen bilip turmyn, biraq basekeńniń kóńilinen shyqpaıdy» degen qaǵıdadaı tirlik keshý osy. Bul — tvorchestvolyq tulǵa úshin qylmys.

Sondyqtan:

Qutqardym men qurdymnan aǵa-inini,
Arasha kim bolady, al, ózime? —
dep ózegińdi órteı berme!

Jer aýdarylyp ketkenshe janyńdy emder týǵan topyraq bar. Óziń de jazypsyń ǵoı:

Týǵan jer, seniń qandaı sıqyryń bar?..
Men de bir kún bilemin tynarymdy.
Mújilip shynar syndy syńarymdy.
Jibek jel. Jalbyz jaǵa. Bala bulaq..
Qarsy alyp tarqatady qumarymdy.
Kúreńse. Rań. Yrǵaı yrǵalady,
Dolana, ıtmuryn men shyrǵanaǵy.
Jarq etip jaryq dúnıe janarymda,
Muń emes kóńilimde nur qalady.
Jańartyp bul kezdesý jan, sanany,
San sýret shyǵady aldan samsap áli.
Sheńgeldiń tıtteı qyzyl qaýashaǵy,
Sál samal terbep ketse án salady.
Týǵan jer, qandaı seniń sıqyryń bar?.

— dep...

Endeshe «quldyq sezimdi laqtyryp» tastap, «taǵdyrdyń soqqysynan shekesi shodyraıǵan» halqyńdy júrek-jyryńnyń jylýymen emde, jan-dertińniń sáýlesimen basta!

Seniń aman júrgenińdi, óz bıigińde júrgenińdi tileıtin el-jurtyń, apa-qaryndas, aǵa-iniń bar.
Jastyqtyń en jaılaýyn jaılap edim,
Kóktemniń sezip taǵy maıda lebin.
Syr shertip turǵan baǵzy qaıyńdar joq,
Keshikken mahabbatym qaıda meniń?
Qıalym, ony onsha ustama endi,
Tolqytyp tebirenetin tusqa keldi.
Boz kóılek, tesik qalta armanshyl jas,
Qumartyp qushty talaı qypsha beldi.
Kúnder de sensiz qansha dóńgeledi,
Birtindep uıań úmit sóngen edi.
Júregim burylady jolaıryqqa,
Turǵandaı kútip bireý dóńde meni.
Qaldy ma qyzyq-shyjyq jalpy ótkende
Otyrdym oıǵa shomyp qalt etkende.
Eh, dáýren, ystyq demiń kúıdiredi,
Baltyrlar aq sazandaı jarq etkende...
Bir túrli shymyrlaıdy quıqa qandaı,
Jaraly jandy emdep shıpa tańdaı.
Áldekim qyraý basqan samaıymdy
Jyp-jyly alaqanmen sıpaǵandaı.
Sol jyly alaqan — halqyńnyń alaqany ǵoı.

1992.

---