InfoHub Logo

1. ÚIDEN ÚRİMİSHGE DEIİN

Almaty áýejaıyna «kesh qalyp qoıdym ba» dep alańdap áreń jettim: mashına toqtamaıdy, toqtaǵany ákesiniń qunyn suraıdy. Jol sómkemdi arqalap jol boıyna shyǵyp em, Zaısannan kelgen qazaq jigit keýdesi syryldaǵan «Jıgýlıine» mingizip aldy. Ne tártibi joq, ne júıeli isi joq úkimetti de, zamandy da dybyssyz sózben sybap otyryp, jettim-aý.

Zaısannan kelgen jigit Qabyken:

— Apaı, myna qazaqtar sizdi jaıaý júrgizip, ne abyroıǵa jeteıin dep júr? Aýyldaǵy bizder Sizdi «Volga» emes, «Mersedes» minip júretin shyǵar dep oılaımyz, — dep tyqyldap qoımaıdy.

Qara jynymnyń bári qaptap otyrǵan men:

— Úkimet basyna óziń kelgende «Mersedes» mingizersiń, — dep ázildegen bolam.

Úrimshige bara jatqan jolserikterim — Qazaqstan Resıýblıkasy mádenıet mınıstriniń birinshi orynbasary Áshirbek Syǵaev bastaǵan Qurmanǵazy atyndaǵy halyq aspaptar orkestriniń shaǵyn ujymy. Olarǵa qosa kúmis kómeı ánshi Bıbigúl Tólegenova, jeztańdaı Jánibek Kármenov (bul — mańdaıymyzǵa syımaı ketken talant ıesi Jánibek apatqa ushyraǵanǵa deıin bolǵan sapar — F. O.), respýblıkamyzdaǵy Uıǵyr mýzykalyq-komedıa teatrynyń Qazaqstanǵa eńbegi sińgen aktrısasy, kórnekti kórkemsóz sheberi Máhınur Rahmanova, sol teatrda bıshi Raıhangúl Qudaıberdıeva men doırashy Marat Nızahýnov, qazaqtyń talantty kıno jáne teatr akteri, ataqty «Qyz Jibek» fılminde Tólegen rólin shyǵarǵan Quman Tastanbekov baýyrymyz bar eken.

Qıamettiń qyl kópiri Almaty áýejaıyndaǵy tekseristen bastaldy. Syrt qaraǵanda sup-sulý qazaq jigitteri kıim-keshegimdi salǵan jaman sómkemdi aýdaryp-tóńkerip, men dál bir halyqaralyq esirtki bıznesimen aınalysyp atym shyǵyp júrgen adamdaı, teksersin! Tekserýshi sary jigit ózimnen eshteńe taba almaǵasyn Qytaıdaǵy qaryndasyna eki sıgaret pen bir kóılek orap, sálemdeme bergen jýrnalıs joldastyń zatyna tıise bastady:

— Munyń ishinde óreskel eshteńe joq, bireýdiń sálemdemesi edi, — desem, álgi inimiz:

— Apaı, bireýdiń zatyn nege alasyz? Múmkin sıgaret ornyna esirtki salyp jibergen bolar, — deıdi bet-aýzy búlk etpeı bedireıip.

Átteń, áýeli ultyńdy, ne ata-anańdy tańdap alyp, sosyn dúnıege keletin huqyq adam balasyna berilmegen. Áıtpese, ne Bırobıdjanda, ne Erevanda, eń bolmasa Samarqanda-aq týa salar edim. Óziń-ózińe renjigende basyńa nebir oılar kele beredi ǵoı.

«Halyqaralyq» degen aıdary bar áýejaıdyń ekinshi qabatyna kóterildik. On birde ushady degen Almaty — Úrimshi reısi tústegi 13.00-de kóteriletin boldy. Shaıymyzdy shala-pula iship, úıimizden erteletip shyqqan biz ne shaı ishetin jer joq, ne jaǵdaı surap jyly ushyraıtyn jan joq, tutqynǵa túsken beısharalardaı sarsylyp otyrýǵa májbúr boldyq.

— Nemerem tamaq ishpeı qalyp edi, — dep Bıbigúl úıine habarlaspaq bolyp edi, telefon tabylmady.

Orkestrdiń qobyzshysy Jańylsynnyń jezdesi Qalqaman sol jerdegi kishi bastyqtardyń biri eken, sol jigittiń qurqyltaıdyń uıasyndaı bólmesinde Áshirbek, Bıbigúl jáne men bir-bir kese shaı ishtik. Qalaǵa telefon soǵyp, Qalqaman baýyrymyz astymyzǵa at mingizgendeı rızashylyqpen ushaqqa bet aldyq.

«TÝ-154» ushaǵynyń terezesinen tómenge kóz salyp qoıamyn: denesi qońyraıǵan jalańash taýlar tizbegi kórinedi. Tabıǵat ta adam sekildi ǵoı: syrty suryqsyzdaý, bir kórgennen jaltyldap turmaǵan jerdiń ádette qoıny toly ken bolyp keledi. Adamdar da solaı.

Otyrǵanymyz sol sekildi edi, qazaq tilin jańadan úırengen qazaq qyzy:

— Beldikterińizdi baılap, túzý otyryńyzdar — ushaq Úrimshige qonýǵa bet aldy, — dep adam uıalatyndaı shala-pula qazaqshamen habarlama jasady.

Úrimshi qalasynyń úıleri bizdiń Atyraýdaǵy sekildi qońyrqaı kórinedi eken. Jasyl jeleksiz terek, qaıyńy da kári kisiniń tisindeı ár jerde syıdyıady. Ushaqtan túskende, aýa órtenip turǵandaı kórindi.

Shyńjań-Uıǵyr avtonomıaly aýdany Mádenıet birlestiginiń basshysy Mámed Zýnýn, onyń orynbasary She, Shet eldermen baılanys birlestiginiń qyzmetkeri Ýan bastaǵan bir top adam qarsy aldy. Arasynda qyz-kelinshektiń tóbesi kórinbeıdi — kileń saýyldaǵan er adam.

Áýejaı úıindegi qonaq qabyldaıtyn keń bólmede júgimiz kelgenshe Mámed Zýnýnnyń qosh aıtqan qonaqjaı sózin estip, osy elde bolatyn kúnderimizdiń josparymen tanystyq. Mundaı júzdesýlerdiń úlken-kishisiniń bárinde aldymen termosqa quıylǵan yssy sýdy tas aıaqtaǵy qaǵazǵa túrilgen qytaı shaıyna quıyp, shaı berý dástúr eken. Qant nemese kámpıtsiz tek shaı usynylady.

Biz eki avtobýs, delegasıa basshysyna arnalǵan bir jeńil máshınemen Úrimshi qalasynyń ortalyǵyndaǵy «Saýda saraıy» dep atalatyn kóneleý qonaq úıge kelip jettik. Qoldarynda kóz tartatyn deste-deste jasandy gúl, bir top qyz-kelinshek kútip tur. Olar: bir kezdegi bıshi — Ámına — Bıbigúlmen shırek ǵasyr buryn kezdesken eken, Rápıla Nurmuhamedqyzy talantty ánshi, ótken jyly Shyńjań — Uıǵyr án-bı ansamblimen Almatyǵa kelip, bizdi ánimen tamsandyrǵan sińlimiz, Lázzat Igisinqyzy — aqyn, Tarbaǵataıda týyp-ósken, Úrimshi teledıdarynda qyzmet etedi, budan birneshe jyl buryn maǵan hat jazyp, óleńderin jiberip, ózime sińli bolyp ketken qyz. Ánshi-syrnaıshy Turan, Mádına, Gúlnar, Balshat, Elnur — bári qushaq jaıa qarsy alyp jatyr. Sózben jetkizilmeıtin sezimder...

Ózimizdiń elde bireý oqyp, bireý oqymaıtyn shımaı-shatpaǵymyzdy shet jerdegi baýyrlarymyz qoldan-qolǵa tıgizbeı oqyp, týǵanyńnan beter yqylaspen aldyńnan qushaq jaıa qarsy alyp jatsa, jazatyn adam úshin jurt aıta beretin, biraq qolǵa ustalyp, ne kózge kórinbeıtin baqyt degen sol eken.

Joldan aryp-ashyp kelgen bizge qonaq úıdiń ekinshi qataryndaǵy keń asqanada dastarqan da jaıýly eken. Mol mázir, qonaqjaı yqylasqa kómildik te qaldyq. Dastarqanda qazaqtyń taǵamy bolmaǵanmen, uıǵyr, hansý halyqtarynyń qýyrylǵan, pisirilgen, býǵa buqtyrylǵan, áıteýir etten jasalǵan ulttyq tamaqtyń on eki túri birinen soń biri qoıylyp jatyr.

Meniń Qytaı eline birinshi kelýim edi. Túrkıaǵa, Iranǵa barǵan edim. Biraq ondaǵy baýyrlastarymyzdyń arasynan meniń jazǵandarymdy oqyǵandar biren-saran kezdesetin. Bul jerde de bizdi kim oqyp-bilip jatyr deısiń degen kóńilsizdeý oıda bolatynmyn.

Qonaq úıge kelgen jergilikti adamnyń bárin birdeı jataq bólmege jibere bermeıdi: qonaqtardyń mazasy ketedi, sondyqtan tómengi qabattaǵy aqshasyz telefonmen sóılesip alý kerek.

— Apeke, sizge sálem berýge adamdar kelip otyr, — dep tómennen Lázzat telefon soqty. Jazýshylar, óleń-maqalalarymdy oqıtyn stýdentter, túrli qyzmet atqaratyn kelinshekter men jigitter.

— Shyǵarmalaryńyzǵa qanyqpyz, jaqsy kóremiz!

— Dastarqanymyzdan dám tatyńyz!

Báriniń aıtatyny osy. Qaıran qazaǵym-aı! Qaı elde, qaı mekende júrse de, jaqsy kórgenine jastyq bolyp, dastarqanǵa shaqyratyn ata saltyn umytpaıdy. Kúnge totyqqan júzderi, qarapaıym kıimderi, sezimdi kózderi — bári júregińdi eljiretedi.

Sol kúni keshkisin Qytaı komýnıstik partıasy Shyńjań — Uıǵyr avtonomıaly aýdanynyń hatshysy Janábil joldas bastaǵan jergilikti úkimet basshylary bizdi resmı qabyldady. Qabyldaýda Áshirbek Syǵaev, Bıbigúl Tólegenova, Jánibek Kármenov, Qurmanǵazy orkestriniń dırektory Erkebulan Músirepov jáne men boldym. Qazaqstannyń óz aldyna jeke memleket bolyp shańyraq kótergenine Qytaı eli qýanyshty ekenin, ejelden nıettes, tilektes kórshiles halyqtar ekendigimizdi qurmetpen aıtyp jatty. Kezdesýde qytaı tilinen orys tiline aýdarmashy hansý jigiti boldy. Men ózimniń kóńilimdegi oıdy jasyra almaı:

— Osy jerde qytaıshadan qazaqsha aýdarma jasaıtyn qazaq azamattary bolmaǵany ma, óz aldymyzǵa el bolsaq ta, orys tili arqyly túsinisemiz be? — dedim. Áshirbek te óziniń resmı sózin, rahmetin ana tilimizde maıyn tamyza sheber sóıledi.

Bizdiń aramyzda qytaı tilin biletin eshkim joq. Konsert ústinde qazaqshany qolma-qol qytaısha habarlap turatyn júrgizýshi qajet edi, Úrimshide qytaıshaǵa óz ana tilindeı aǵyp turǵan qazaqtyń ul-qyzdary kóp eken. Solardyń ishinen, bizdiń baǵymyzǵa, Úrimshi teledıdarynyń dıktory, bizdiń súıikti ánshimiz Roza Rymbaevaǵa uqsaı qalǵan súıkimdi qyz bala Ámına bizge aýdarmashy bolyp bekitildi.

Dúnıeden erte ótken aqyn Tynyshbaı Rahımov inimizdiń sózin de, áýenin de ózi jazǵan «Altaıdyń ar jaǵynan kelgen arý» degen ataqty áni osy Ámınaǵa arnalǵan.

Úkimet basshylary resmı qabyldaýdan keıin keshkisin qonaqasy berdi, shved dastarqany jaıylyp, tórdegi eki dóńgelek ústelge ǵana oryndyqtar qoıylypty. Oǵan jergilikti basshylarmen aralas biz jaıǵastyq, qalǵan joldastar qabyrǵaǵa taqap qoıylǵan oryndyqtarǵa otyrysty. Qonaqasy patshaǵa jaıylǵan dastarqandaı eken. Qoıdyń terisin sypyryp, ishek-qarynyn alyp, qalǵan denesin tutasymen pisirip, dastarqan shetine arbamen ákelý — qonaqjaı uıǵyr baýyrlarymyzdyń salty. Aspaz ótkir baltamen shetinen shaýyp, tárelkege salyp tur.

Bizge qyzmet kórsetkenderdiń meıirimdi júzi, yqylas-nıeti, tártip pen sezgishtik — osynyń bárinen ár adamnyń ishki mádenıetin kóresiń.

Qalamen tanystyqty ertesine Úrimshi qalasyndaǵy Shyńjań ólkesindegi az ulttarǵa arnalǵan tarıhı-etnografıalyq murajaıdan bastaıtyn boldyq. Qalmaq, qyrǵyz, sebi, qazaq jáne birneshe ultqa arnalǵan mýzeı úıi daladaı keń, az ulttardyń ártúrli tarıhynan málimet bererdeı. Jaılaýǵa tigilgendeı qazaqtyń segiz qanat úıin kórgende aýylymyzǵa kelgendeı jamyrasyp jatyrmyz.

Uıǵyr ultynyń tarıhyn beıneleıtin bólim de tamashalaýǵa turarlyq kórindi. Budan 200 jyl buryn uıǵyr qyzdarynyń taqqan alqalary, saqına, syrǵa, zerlegen, oıýlanǵan kıimderi... Bizdiń dáýirimizden úsh myń jyldaı buryn ómir súrgenderdiń múrdeleri de keremet saqtalǵan. Ertedegi uıǵyr halqynyń mádenı memlekettik ortalyǵy bolǵan Turfannyń mańynan tabylǵan. Ol kezde ólgen adamdy sorǵa (tuzdy jer) jerleıdi eken: áýeli qabirdi tereń etip qazyp, onyń ishine qurǵaq shóp, odan keıin qurǵaq aǵash salyp, onyń ústine qaıtys bolǵan adamdy jerlegen desedi. Bizdiń dáýirimizden buryn ólgenderdiń denesi búgingi Turfannyń keptirilgen sary meızindeı saqtalypty. Sol bólimde jasy jıyrmanyń ishindegi jas jigittiń denesimen qatar, qartaıyp shashy aǵarǵan áıeldiń múrdesi jatyr: jastaı ólgen kúıeýiniń janyna orta jasqa kelip dúnıe salǵan áıelin jerlese kerek. Munyń bári qalaı saqtalǵan? Ejelgi Turfan jeriniń áli zerttelip bitpegen tabıǵat erekshelikteri mol kórinedi. Sorǵa, ıaǵnı tuzdy jerge kómilgen adam denesi meıizdeı qaqtalyp, sol jatqan kúıinde, tipti aǵarǵan shashyna deıin saqtalýynda álemdegi eń tereń oıpattaǵy Turfan aımaǵynyń qysta qońyrjaı, jazda aspan jerge túsken jańbyrsyz ystyq aýasynyń áseri bar shyǵar dep boljamdasady.

2. SAǴYNYSH PEN SAZ SAMALY

Qytaı — sany jaǵynan da, máni jaǵynan da uly el. Qazaqta «kóp qorqytady, tereń batyrady» degen maqal bar. Qytaı halqymen bir shańyraqtyń astynda ómir keship júrgen, sany jaǵynan teńizdiń qasyndaǵy tamshydaı ulttardyń kúni neshik eken degen oı júregimniń túbinde qyltyńdap barǵan edim.

Alǵashqy kúnderden-aq kóńilim ornyna túskendeı, qazaqtyń, uıǵyrdyń tili qalyń hansýdyń talqysyna kómilip jatqan joq. Kezdesý, jıyndarda, kóshe men dúkenderde «nege qazaqsha sóıleısiń» dep jekirip ne jaqtyrmaǵan keıip bildiretinder de kórinbeıdi. Qaıta qaı tilde sóıleseń de, úlken iltıpat, syıly izettilik baıqalady. Talǵamy bıik, ádebıetti baǵalaı biletin adamdar da kóp sekildi. Munyń bári az ulttyń ónerine, rýhanı ósip-órkendeýine degen qoǵamdyq kózqarastyń, kóńildiń durystyǵynan ekeni belgili.

Sonymen, mýzeı úıinen shyǵyp, avtobýstarǵa bet alǵanymyz sol edi, shamasy 150-deı óńsheń jas jigitter men qyzdar «Farıza apaı, Farıza apaı» dep jamyraı júgirip, meni qorshap aldy. Fotoaparattaryn alyp, sýretke túsirip jatyr.

Bular Úrimshiden 250 shaqyrym jerdegi Kúıtún qalasyndaǵy pedagogıkalyq ınstıtýttyń qazaq tili men ádebıeti bóliminde oqıtyn stýdentter eken.

Bizben kezdesý úshin sabaqtan ádeıi suranyp, avtobýstar jaldap, arnaıy kelipti. Qonaq úıge kelip surasa, bizdi murajaıǵa ketti degesin, keshki konsertke deıin kóriseıik dep kelgenderi eken. Kóshede kezdesý ótkizip jatýdyń qısyny joq, tarasýǵa týra keldi.

Órisi aralasyp jatqan ejelden kórshi eki eldiń arasyndaǵy adamdyq, mádenı, rýhanı jaqyndyqtardyń tamyry nárlene bastaǵany kóńilge qýanysh uıalatady.

Keshkisin — alǵashqy konsert. Qazaq mádenıetiniń rýhanı altyn dińgekteriniń biri — Qurmanǵazy atyndaǵy halyq aspaptar orkestri. Bul orkestr qazaq ónerimen birge jasasyp keledi. 50-shi jyldary Keńes Odaǵy men Qytaı eliniń dostyq, tileýlestik jaǵdaıda ómir keshken kúnderinde Qurmanǵazy orkestri bul elde bolyp, san ultty kórermender iltıpatyna bólengen eken. Endi, mine, qanshama jyl ótkennen keıin aty álemge áıgili orkestr taǵy da óner súıer qaýymmen qaıta júzdeskeli otyr. Orkestrdiń quramy jańǵyryp, repertýary da, dırıjerleri de jańarǵan. Qazaqtyń bulbul kómeı qyzy Bıbigúldi súıemeldeýi kerek. Alǵashqy konsertti qalyń qaýym qalaı qabyldaıdy? Osyndaı oılarmen júregimiz jıileý soǵyp, syrttaı salmaqty kóringenmen, ishimizden daýyl aldynda tolqynyn jasyrǵan teńizdeı edik.

Úrimshidegi Halyq saraıy syrtynan qaraǵanda da, ishinen de saltanatty oryn eken. Biz konsert bastalýdan burynyraq keldik. Shyńjań ólkesindegi Qytaı kompartıasynyń birinshi hatshysy bastaǵan úkimet músheleri bizdi qabyldaıdy eken. Halyq saraıynyń mańy yǵy-jyǵy adam. Aıtys bolǵan kúnderi bizdiń teatrlardyń aldyna halyq osylaı jınalady.

Konsert bastalar aldynda jergilikti úkimet, partıa basshylary halyq saraıyndaǵy bir bólmede bizdi resmı qabyldady. Shyńjań aımaǵyndaǵy partıa basshysy — ornyqty, qarapaıym adam eken. Aqyl ıesine uqsaıdy. Bizdiń delegasıa basshysy Áshirbek ekeýi resmı túrde sóz sóıledi. Basshylar tarapynan da qarapaıym halyqtyń bizge, óner adamdaryna, jalpy qazaq eline degen iltıpatty yqylasyndaı jaımashýaq peıildi sezindik.

Úsh myń adam aýzy-murnynan shyǵa tolǵan sáýletti saraıdyń sahnasy ashylyp, ushatyn qyrandaı qomdanǵan orkestrdiń aldyna konsertti júrgizýshi Máhınur Rahmanova ulttyq kıimmen jarqyraı shyǵa kelgende, búkil zal arýaqtanǵandaı dúr silkine qol soǵyp jatyr.

Ádemilik degenniń qudireti osyndaı sátte seziledi eken. Biz, konsertke qatynaspaıtyn úsheýmiz — Áshirbek, Quman jáne men jergilikti ákim-qaralardyń arasynda, zaldamyz. Jınalǵan halyqtyń yqylasy qol shapalaqtaýdan sezilgendeı. Máhınur oqyǵan meniń «Qazaqstan» óleńimniń ár shýmaǵyna soǵylǵan alaqandar Qazaqstan halqynyń derbes memleket bolyp, shańyraǵyn shalqaıta kótergenine kórsetilgen yqylas dep túsindik.

«Kóńil ashar» nemese «Saryarqanyń» san myń attyń tuıaǵyndaı dúbirlegen úni, Qýanyshtyń qobyzben jeke oryndaǵan kúıi, bolmasa Jánibektiń shyrqaı samǵaǵan áni, Tuıaq oryndaǵan «Bulbul» kúıi bastala bergende-aq shatyrlaǵan shapalaqtyń zaldy kerneı jónelýi — osynyń bári bizdiń halqymyzdyń ónerine degen asa bir ystyq saǵynyshty sezdirgendeı edi.

«Qýyrdaqtyń kókesin túıe soıǵanda kórersiń» demekshi, shapalaqtyń kókesin Bıbigúl án salǵanda kórdik. «Bulbul», «Qazaq válsi», «Gákký», «Gaýhartas»... Onyń ústine Shyńjań-Uıǵyr avtonomıaly aýdany án-bı ansambliniń asa talantty jas bıshisi Tursynaı Ibraıymjanǵa arnalǵan «Bir arý bar Shyǵysta» degen meniń sózime jazylǵan Ásettiń áni Bıbigúldiń oryndaýynda tyńdaǵan halyqtyń erekshe iltıpatyn týǵyzdy. Baýyrlas eki ult bir-biriniń jaqsysyna súısinip, birin-biri maqtan eter týysqandyq sezimde júrse, munan artyq ne baqyt bar?!

Úrimshide gúl tabylmaıdy eken de, onyń esesine ólmeıtin, solmaıtyn keremet ádemi destelengen jasandy gúl shoqtary satylady eken. Bıbigúl de, Máhınur da, Jánibek pen Tuıaq, orkestrdiń basqa músheleri de, tipti zaldaǵy biz de gúlge oranyp qaldyq. Bul eshbir uıym uıymdastyrmaǵan, árkim óziniń júrek lúpilimen ákelingen gúlder edi.

Úsh myń adamǵa arnalǵan Halyq saraıy tórt kún qatarynan berilgen konserttiń árqaısysyn osylaı qarsy aldy. Halyqtyń qoıar da qoımaı suraýymen, maǵan da sahnaǵa shyǵyp, «elge kórinýime» (jurttyń sózi), óleń oqyp berýime týra keldi.

Ertesine Úrimshidegi qazaq jazýshylary qonaqqa shaqyrdy. Aýyl sharýashylyǵy mekemesiniń keń zalyn alyp, dastarqan basynda dıdarlasyp áńgimelestik. Úrimshi qalasynda, Tarbaǵataı, Altaı ólkeleri men Qulja qalasynda qazaq tilinde birneshe gazet-jýrnal shyǵady. Olar «Shuǵyla», «Tarbaǵataı», «Mura», «İle aıdyny» jýrnaldary, «ile», «Shyńjań» gazetteri.

Úrimshidegi «Halyq», Pekındegi «Ulttar baspasy» baspalarynan qazaqsha kitaptar shyǵady. Qytaıda bizdegideı qaǵaz tapshylyǵy joq kórinedi. Alystan arbalamaı, jergilikti ónimderin (kúrish sabaǵy, saban) paıdalanyp, qaǵaz jasaıtyn fabrıkteri bar. Biz seksen jylǵa jýyq merzimde respýblıka kóleminde bir paraq qaǵaz, qaǵaz betine túsetin bir túıir boıaýdy ózimizde shyǵarýdy oılanbaı, qaǵaz aǵashtan jasalady degen jeleýge qalybymyz qatyp qalyp, sonyń saldarynan búgin basqalarǵa qol jaıyp, músápirlik kúı keshýdemiz.

Úrimshide qazaq jazýshylary barshylyq. Bul — jaqsylyq. Ár ulttyń rýhanı ǵumyryn jazýshylar, óner ıeleri, ǵalymdar jasaıdy. Qoǵamdaǵy tirshilik shyǵarma jazbaq túgili basyńmen qaıǵy eter deńgeıde bolsa, jazýshy da shyqpaıdy. Árıne, ár júırik ózinshe shabady. Men úrimshilik jazýshy-aqyn qalamdastarymyzdyń shyǵarmalaryna baǵa berýden aýlaqpyn. Olar bizdiń jazǵan-syzǵan dúnıelerimizdi jaqsy biledi, qazaq ádebıetiniń tarıhynda kim qandaı oryn alady — olardyń árqaısysynyń kókireginde saırap tur. Óıtkeni, olardyń kóbi bizdiń jazýdy oqı alady.

Al bizde shet elde júrgen baýyrlarymyzdyń shyǵarmalary basylmaıdy. Olardyń jyl qusyndaı bizge jetetin biren-saran shyǵarmalaryn oqıtyn qaıran bizde joq — arab qarpin oqı almaımyz, derbes memleket bolǵan Qazaqstanda aldaǵy ýaqytta ata-jurtymyzdan jyraqta júrgen baýyrlarymyzdyń shyǵarmalaryn josparly túrde shyǵarýǵa jetetin kún de týar deımin. Germanıada, Túrkıada, Iranda ómir súrip jatqan qandastarymyzdyń arasynda qazaqsha shyǵarma jazyp, qazaq ádebıetiniń qaınaryna óz bulaqtaryn quıatyn deńgeıde júrgenderi ilýde bireý. Bul jaǵdaı tek Qytaı elindegi baýyrlarymyzda ǵana tinin úzbeı damyp kelgendigi — qýanarlyq jaı ekenin aıtýymyz kerek. Qytaı elinde týyp, keıin Qazaqstanǵa kelgen respýblıkamyzdyń búgingi beldi qalamgerleri Marfýga Aıthojına, Qabdesh Jumadilov, Núkesh Bádiǵúlov, Turdybek Alshynbaev, Nesipbek Aıtovtar qunarly topyraqtan nár alǵan.

Al Úrimshi qalasynda talantty aǵamyz Omarǵazy bastaǵan Rahmetolla, Ábdenbaı, Shámil, Aıtqalı, Sháken Ońalbaı, Ahmetolla, Sálı, Orazymbaı syndy belgili qalamgerlermen qatar Áýezhan, Zahıra atty jazýshy-aqyn sińlilerimiz de bar. Bulardyń sońyna ilesken talantty jastar qanshama?! Olardyń ishinen Sháken Ǵalıollauly men Lázzat Igisinqyzyn erekshe ataǵym keledi. Ekeýi de aqyn. Aqyn bolǵanda qandaı aqyn! Óleńderin oqysań, qazaqtyń aǵyl-tegil baı tili men oı tereńdigine súısinesiń.

Úrimshide qalamdas uıǵyr baýyrlarymyz da qonaq úıge kelip, maǵan sálemdesti. Talantty aqyn Ábilemıt Sadyq, Túrsynaı Hýseıin, jazýshy jýrnalıs Tursynaı Iýnýs yqylaspen qarsy aldy. Uıǵyrdyń kórnekti aqyny Taıpjan aǵamyz budan jeti jyl buryn Almatyǵa kelgende, Hurshıda aqynǵa bastatyp, meni izdep kelip edi. Aǵamyz bul kúnde joq. Zýnýn Qadyr aǵamyzdyń otbasy da Úrimshide. Ardaqty aqyn-jazýshy aǵalarymyzdyń ornyna bata etip, jeńgelerimizge sálem bermesek, árýaq keshirmes dep, bul eki úıge kirip shyqtym. Zýnýn Qadyr aǵamyzdyń úıindegi Zylıha jeńgemiz meniń Semeıdegi dosym Zúbáıdanyń ápkesi eken! Eki jeńgemiz jylasyp kórisip, alǵys-batalarymen jóneltisip jatyr.

3. TÚRFAN MEN QULJA QUSHAǴYNDA

Turfan — uıǵyr halqynyń ejelgi astanasy. Kúni ystyq, tereń oıpatta jatqan, tarıhı oryndardyń qoımasyndaı aımaq. Negizinen uıǵyr baýyrlarymyz turady. Turfannyń júzimi — shyryn dámi álemniń talaı elderiniń tańdaıyna tatyǵan qundy ónim.

Qazaqstan elinen kelgen óner ıelerin tosynnan ákelmeı, aldyn-ala habardar etý úshin Shyńjań-Uıǵyr avtonomıaly aýdanynyń mádenıet mınıstri Mámed Zýnýnnyń ózi bizden eki kún búryn Turfanǵa júrip ketken.

Munda da konsertke halyq kóp jınaldy. Máhınur naqyshyna keltire, júregińdi sýyryp alǵandaı áserli oqyǵan respýblıkamyzdyń kórnekti qalamgeri Shaıym Shavaevtyń «Turfanym» óleńin, Raıhangúldiń myń buralǵan bıin, Bıbigúl oryndaǵan «Bir arý bar Shyǵysta» ánin turfandyqtardyń asa rıza kóńilmen qabyldaǵany sondaı, tipti zal qol soǵýdan tynyshtalmaı qoıdy. Bul da yqylas-iltıpattyń bir kórinisi shyǵar dep qabyldadyq.

Turfannan Úrimshi arqyly asyp, saparymyzdyń sońǵy núktesi — İle aımaǵynyń ortalyǵy Qulja qalasyna baratyn boldyq.

Meniń qamqorshym — mádenıet mınıstriniń birinishi orynbasary She joldas meni Quljaǵa ushaqpen jiberý kerek dep sheshti. Úrimshi men Quljanyń arasy myń shaqyrymdaı. Máshınemen uzaq jol. Meniń densaýlyǵym onsha maqtanarlyq bolmaǵasyn, Úrimshidegi Qytaıdyń halyqtyq dástúrmen emdeý ınstıtýtynyń rektory, profesor Jan Jýı Ban meni qabyldap, biraz emdelý, eń az degende, 5-6 aı osynda aýrýhanaǵa jatý kerek degen sheshimge keldi.

She joldas bir top hansýlyq aqyndardy menimen tanystyryp, ádeıi qonaqasy berdi. Munyń bári, árıne, Qytaı komýnıstik partıasy men jergilikti úkimet tarapynan jasalyp jatqan qamqorlyq dep túsindim.

Qytaılar sózdi baǵalaıtyn, sózi arqyly kisini tanıtyn halyq eken. Bul dıdarlasý máslıhatyna «Batys Júnge ádebıeti» jýrnalynyń bas redaktory Chyn Sın Fý, aqyndar Jaý Jan Go, mádenıet mınıstrliginiń ádebıet bóliminiń qyzmetkeri, jas ta bolsa oıly, ádebıet synshysy Jan Jýn Chaý boldy.

Sháken Ǵalıolla men oqyǵan birer óleńdi jolma-jol hansý tiline aýdaryp, Rápıla ekeýi kezektesip tilmáshtyq qyzmet atqardy.

Áskerı kıim kıgen, uzyn boıly, bıdaı óńdi ádemi jigit Jaý Toý qazaqqa uqsaıdy. Oıy tereń adam kórinedi. Kózildirik kıgen, qapsaǵaı qara jigit Jan Dyı kóp sóılemeıtin, Anna Ahmatova, Evgenıı Evtýshenko, Aleksandr Blokty hansý tilinde (Qytaıda qytaı halqyn hansý dep ataıdy) oqyǵan azamat eken. Ekeýi de búkil qytaı eline esimderi belgili, óleńderi aǵylshyn, fransýz, nemis tilderine aýdarylǵan aqyndar bolyp shyqty.

Eki-úsh saǵatqa sozylǵan bul dıdarlasý ústinde hansýlyq aqyn-jazýshylardyń bizdiń ádebıetke, jalpy rýhanı baılanysqa degen yqylasyn sezindim. Meniń bul saparymnyń áserli ótýine muryndyq bolǵan She joldas, ádebıetshi bolmasa da, úlken aqyl-parasat ıesi eken. Mádenıet pen ádebıet salasynda basshylyq etetin qyzmetkerlerdiń bári osy kisideı bolsa, qaı elde bolmasyn, rýhanı tirlik alǵa basar edi degen oı keldi.

Sonymen, Úrimshi áýejaıynan Qulja qalasyna jalǵyz ushatyn boldym. Ushaq bir saǵat on bes mınýt ushady eken. Hansý tilinde «she-she» (raqmet) degen jalǵyz sózdi áreń úırengen men til bilmeıtin ortada jandy músindeı qalqıyp baryp, ushaqqa otyrdym. Aldy-artymdaǵy, janymdaǵy oryndarǵa jolaýshylar jaıǵasyp úlgergen eken. Ushaq kóterilýge qamdanǵan kezde, stúardessa qyz bala meniń aldymdaǵy jáne qatarymdaǵy jasań eki jigitke birdeńe dep sybyr etip edi — álgi ekeýi oryndarynan turyp, sońǵy jaqtaǵy bos bir-eki orynǵa baryp otyrdy. Shamasy sheteldik qonaq (ıaǵnı, men) keń, erkin otyrsyn degen bolý kerek. Bul, árıne, eshqandaı sheshim, nusqaýmen emes, stúardessa qyzdyń adamgershiligi men mánis bilýinen.

Qulja ákiminiń oń qoly Sabyr men Shetel mınıstrliginiń jaýapty qyzmetkeri, súıkimdi jigit Ýańnyń ushaq janynda kútip turǵanyn kórgende qýanyp kettim.

Quljanyń biz toqtaǵan qonaq úıi ádemi eken. Shamamen bizdegi joǵary mártebeli qonaqtardy kútetin rezıdensıalarǵa uqsaıdy. Burynǵy Keńes Odaǵy men Qytaı memleketiniń araqatynastary óte jaqsy kezinde Keńes elshiligi turǵan úı eken. Baqtyń arasynda, ý-shýdan oqshaý. Maǵan arnalǵan jaıly bólmege jaıǵasa bergenimde, Qulja oblys basshylarynyń biri Zahan joldas ta bir top qyzmetkerlerimen keldi. Bizdiń adamdar munda ótken túni jetipti. Qonaq úıde meni kútip bizge aýdarmashy bolyp bekitilgen dıktor qyz Ámına otyr. Ózi buryn osy Qulja qalasynda dıktor bolyp, eńbek jolyn bastapty. Bizdiń adamdar qala aralap ketipti.

Zahan baýyrymyz da, Sabyr da baıaǵy zamanǵy qazaqtar sekildi, asyldyń tuıaǵyndaı azamattar eken.

— Sizdi kútip júrgen el kóp, baýyrlaryńyz sizben qalaı, qaıdan kezdesemiz dep bizge telefon shalyp, maza bermeı jatyr, — dedi Zahan. — Mundaǵy el ózińizdiń shyǵarmashylyǵyńyzdy jaqsy biledi, hosh keldińiz baýyrlaryńyzdyń ortasyna!

İle aımaǵy tabıǵaty jasyl jelekke malynǵan, jeri sýly, shúıgindi, Almatyǵa uqsas jer eken. Úrimshide syǵylysqan halyq edi, munda turǵyndar sany azyraq bolǵandyqtan ba, bir túrli keńdik baıqalǵandaı. Úıleriniń túsi de ashyqtaý. Kósheleri keń. Bizdiń elden kelgen orys, uıǵyr, qazaq týrıser. Osynyń bári aýylymyzǵa kelgendeı áser berdi. Qulja qalasynyń óz basynda, bizdiń Almatydaǵy sekildi, qazaq az eken.

Qurmanǵazy orkestri keldi degesin qazaqtar taıly-taıaǵy qalmaı jaqyn mańdaǵy aýyldardan kelip jatyr. Munda da úsh kún boıy konsert qoıyldy. Munda da úsh myńǵa jýyq adam sıatyn Saraı bar eken.

Quljadaǵy qazaq aqyn-jazýshylary da bir qaýym el. Meni óz ortalaryna bular da shaqyrdy. Jánibek ekeýmiz bardyq. Belgili jazýshy Orazhan aǵamyz bastaǵan Ulyhan Sultanqyzy, Álıma Ysqaqqyzy, «Tasqyn» trılogıasynyń avtory Tursynáli, ózin maǵan «Qojanasyrmyn» dep tanystyrǵan Sáýlet, Qasymhan, Ýálibaı, qazaqshaǵa sýdaı ózbek Alym baýyrymyz, hansý jigiti Shý Lın sekildi qalamdastarmen júzdestik.

Al, jastar asa oıly, talantty. Kıimderi qarapaıym bolǵanymen, kókirekterine aqyl-parasat, namys uıa salǵan. Bulardy kórgende júregim eljirep, jer-kókte joq úlde men búldege oranyp, bir kitaptyń ne bir gazettiń betine qaramaı, kerdeń basatyn bizdegi biraz ini-sińlilerim kóz aldyma elestedi...

Qulja halqy da úsh kún boıy Qurmanǵazy orkestriniń qudiretti kúmbirine, Bıbigúl men Jánibektiń alty qyrdyń arǵy jaǵynan janyńdy jaýlap alar únine, Qýanyshtyń qobyz saryny men Tuıaq dombyrasynyń sazyna qaryq bolǵandaı.

Qytaı jerinde bizge taǵylym bolardaı neni baıqadym? Eń aldymen, munda «túsinbeımiz» demeı, hansý, uıǵyr, sibe, qazaq — túgeldeı qazaq eliniń ónerine qol soqty. Bizde, ádette, uıǵyr ónerine — uıǵyrlar, orys ónerine — orystar, qazaq ónerine — qazaqtar barady.

Qytaı eli jazýshy aǵaıyndarǵa úlken kóńil bóledi eken. Jazýshylar, birinshiden, «jazýshy» nemese «aqyn» degen bir shapandy jamylyp, astynda talanttysy da talantsyzy da birdeı deńgeıde ómir keshpeıdi. Úkimet basyndaǵy nemese Jazýshylar odaǵyndaǵy bılikke qoly jetken az ǵana toptyń jeń ushynan jalǵasqan sheshimimen emes, shyǵarmasyn, azamattyq tulǵasyn halyq moıyndaǵan, halyqtyń pikirimen Qytaı eliniń 1 dárejeli kásiptik jazýshysy degen ataq beriledi jáne ol jazýshyǵa úkimet basyndaǵy qyzmetkerlermen birdeı jalaqy taǵaıyndalady. Ekinshi dárejeli jazýshy ataǵy da bar eken.

Úrimshi qalasynda jazýshylar bir aýlada turady. Jazýshylar qalashyǵy sekildi tynysh aýdan. Zeınetkerlerge, ataqty adamdarǵa emdeý, derigerlik baıqaý, dári-dármek tutasymen memleket esebinen. Sonymen qatar eńbek etip júrgender de óz mekemesine memlekettik qordan arnaıy bólingen qarjy arqyly tegin emdeledi.

Turǵyn úı máselesi de bizdegideı kúrdeli emes: ár mekemeniń qyzmetkerlerine beriletin páter, jataqhana sol mekemeniń mańynda: tań atpaı alqyn-julqyn bolyp, avtobýsqa júgirmeıdi. Túski úzilisteri úsh saǵattan, úıine baryp, demalyp, bala-shaǵasyna qaraýǵa múmkindik bar.

Urlyq-qarlyq joq, jazasy qatań bolǵasyn, jurt urlyq jasaýǵa qorqady. Úıinde otyryp aıaǵy aýyr bolý sekildi bizdegi qyzdar problemasy atymen joq. Bala týyp, ony jetimder úıine tapsyrý degen uǵym ol jaqtaǵy elge túsiniksiz. Eger jazataıym aıaǵy aýyr bolyp qalǵan qyzdan bas tartqan jigit bolsa, ol 4-5 jylǵa sottalady, aıyp aqy tóleıdi.

Qytaıda kadr máslesine qatty kóńil bóledi-aý degen pikirge keldim. Biz barǵan qalalardaǵy basshy qyzmetkerlerdiń árqaısysy — sholaq belsendiler emes, shetterinen suńǵyla jandar kórindi. Áńgimelesseń, tarıhty da, ónerdi de jańǵaqsha shaǵady, áýeli óziniń tilin, sosyn ózgeniń tilin biledi.

Mádenıet mınıstriniń birinshi orynbasary She, Qulja oblysynyń ákimi Asqat, onyń orynbasary Zahan men ákimshiliktiń bólim meńgerýshisi Sabyr, Shetel mınıstrliginiń qyzmetkeri Ýan, Úrimshidegi pedagogıkalyq mekteptiń dırektory Muhamedqazy, «Halyq» baspasynyń bas redaktory, belgili aýdarmashy Naımanǵazy, «Mıras» atty uıǵyr jýrnalynyń redaktory Ábilemıt Sadyq — shaǵyn kásipornynan bastap, úlken mekeme basshysy osyndaı bolsa dep armandaıtyndaı azamattar.

«Qonaq az otyryp, kóp synaıdy» deıdi qazaqta. Adamnyń qasıetin, adamgershilik tulǵasyn kórý úshin kún saıyn dastarhandas bolyp, shek-qaryndy aralastyrýdyń qajeti joq. Úrimshi teledıdarynyń qazaq bóliminiń bastyǵy Sháken Ǵalıolla — ári aqyn, ári jýrnalıs, asa bilimdar, qazaqta bir jigit bolsa, osyndaı bolsyn deıtindeı azamat.

Meniń kóńilimde bir ǵana «áttegen-aı» ketti. Ol — el, ujym basshylarynyń arasynda qyz-kelinshek ataýly kórinbeıdi. Al aqyl-parasaty, kórik-minezi saı kelgen qyzdar kóp.

Ótken jyly Shyńjań-Uıǵyr án-bı ansamblin Qazastanǵa bastap kelgen Mádenıet mınıstrliginiń qyzmetkeri, uıǵyr qyzy, Avaqyzben Almatyda tanysyp, áńgimelesip em. Men ony medenıet mınıstri eken dep qalǵam. Uıǵyr opera teatrynyń aktrısasy, «Aıgúl» fılminde basty rólde oınaǵan qazaq qyzy Fatıha, Qytaıdyń halyqtyq dástúrimen emdeý ortalyǵynyń dárigeri Aıgúl Máýlenbaıqyzy jas ta bolsa, álemdik ádebıetti qaqpaqyldaı qaǵatyn, oıy men parasat tereńdigi kimmen de qatar turatyn jandar. «Aqtamaq» pen «Gaýhartasty» Pekınde oqyp júrip qytaı tilinde oryndaǵanda, keremet mýzykanttardyń ózderi tańdaı qaqqan ánshi Rápıla Nurmuhamedqyzy da sondaı.

Qazaq teatry bolmaǵandyqtan, uıǵyr teatrynda eńbek etip júrgen Fatıhanyń, qazaqtyń halyq aspaptar orkestri nemese fólklorlyq-etnografıalyq ansambli sekildi ujymy bolmaǵasyn, Uıǵyr án-bı ansambliniń quramynda júrgen Rápılanyń taǵdyrlary óz aldyna bir áńgime.

Saparǵa shyqqanda, onyń ishinde, shet elge jol shekkende, adamdardyń kisiligi men kishiligi, iriligi men usaqtyǵy birden kózge túsedi. Osy saparda bizdi basqaryp barǵan mádenıet mınıstriniń birinshi orynbasary, belgili ádebıetshi Áshirbek Syǵaevtyń baıypty, baısaldy, aqyldy, eldiń namysyn ózinen bıik qoıatyn úlken azamat ekenin baıqadyq.

«Qazaqstannan kelgen baýyrlarymyz bazar kezip, abyroı ataǵyn umytyp, alqyn-julqyn bolyp, amandasýǵa jaramaı, sómke arqalap júrgenin kórgende, bir túrli yńǵaısyzdanyp qalamyz. Bizdiń de baılyqtan asyp-tasyp jatqanymyz shamaly, degenmen qanaǵat kerek qoı», — degen qandastarymyz da boldy.

Kórshi Qytaı eline 40 jyldan keıin óner saparymen barǵan Qurmanǵazy orkestriniń, onyń shylaýyna ergen bizdiń saıahatymyz osylaı aıaqtaldy. Qımaı qoshtasqan baýyrlastarǵa jaltaq-jaltaq qaraýmen saǵynyshty sezimimizdi arqalap shekaradan beri óttik.

1992

---