InfoHub Logo

Qazaq halqy qashan da aqynnan kende bolmaǵan. Qaharly hanǵa da, batyr men bıge de sózin tańdatqan aqyndy halqymyz, bas báıge berýge qudireti jetpese de, basyna kótergen.

Qazirgi zamanda da qazaqta aqyn atanyp júrgender kóp. Olardy kóp dep jazǵyrýǵa da bolmaıdy. Óıtkeni qazaqtyń sóz ónerin qasterlep, qasıet tutatyndar dál osyndaı ana til men atalyq bolmystyń zamannyń alasapyrandy jolaıyryǵynda turǵan shaǵynda kóptik etpeıdi. Múmkin olardyń bári birdeı talǵampaz tarıh pen kinámshil urpaqtardyń kóńilinen shyǵa bermes. Ýaqyttyń eleginen ótken sanaýlylar ǵana sap túzep halyqtyq qazynadan oryn alar. Eldik bolmysty boıyna sińirip, dalanyń tereń jatqan dymqylynan nár alǵandar ǵana mezgilmen birge jasar.

Qaǵilezdeý qarshadaı kúninen qolyna qalam alyp, eldik pen adamdyq, azamattyq muratty jyryna ózek etken inimiz Sábıt Baımoldın — bul kúnde qazaq jyr otaýynyń ata-babadan qalǵan qasıetti shańyraǵyn kóterisip júrgen aqyn.

Sábıt aqynnyń óleńderi ózge jurtqa uqsmaıdy, ol uıqas qýalap, ár jolyn shyńyraýdaı shegendemeıdi. Sábıt óleńdi oıǵa qurady. Oısyz óleń qumnan ılegen shymdaı opyrylǵysh.

Osy sebepten keı jurt Sábıt óleńderine osqyryna qaraýy da múmkin. Óıtkeni ol ár shýmaǵynyń bas-aıaǵyn jylan jalaǵandaı etip tyqyldamaıdy. Keıde jyr joldarynyń yrǵaqtaryn ádeıi burmalap, ózinshe órnek jasaıdy, ózinshe oı túıindeıdi. «Eski kózder azaıyp», aqsaqaldar sırep jatqan osynaý zamanda iri kúıinde ótken ata-baba rýhynyń bıiktigi men keńdigin izdeıdi, oısyzdyq túbine jetip, kisiliktiń ólshemi ózgergen zamanda «oıdan júdeıdi» jáne sol júdeýligine shúkirshilik etedi. Beınetti halqynyń taýqymetti taǵdyryn oılaıdy. «Iyǵynda jeńis qusy otyrǵan beınettiń» arbasyn kerzi etik kıip tartqan halqy úshin sharq uryp shyndyq izdeıdi shamyrqanady, shart synady. Biz, ózge aqyndar, «Uly halyq jasasyn» dep uran óleń jazyp jar salyp júrgende, Sábıt:

Sany az halyq bolady,
Jer aıtady ol jaıly.
Jaman halyq joq áli,
Kishi halyq bolmaıdy.
Azdyǵy emes kishilik,
Kishilik emes mazmuny.
San halyqqa túsinik:
Taǵdyry shyǵar azdyǵy.
Oılana júrem ár kúni,
Sálemdi berip san kúıge.
Sorlylyqtyń barlyǵy
Ádiletsizdikte, árıne.
Ult úshin de bil uǵyp,
Mynaý shyn sóz-zamandyq:
Kisi bola bilý — ulylyq,
Ulyqsyný — nadandyq,
— dep jazǵan edi.

Sábıt aqyn óz oıyn osylaı aıtady. Qoryqpaı, bireýlerge jaqpaı qalarmyn dep jaltaqtamaıdy. Tarysy pisip júrgenderge júgirmeıdi de júginbeıdi. Óz bıiginen óz parasatymen sóıleıdi.

Sábıt tvorchestvosynyń altyn ózegi — atameken, týǵan halqy.

Atameken. Keýdemdegi jyrym bul,
Aıtylatyn ánim de bul, syrym bul.
Qanym da bul shýlap aqqan boı qýyp, —
Atameken tańdaıdaǵy tilim bul.

Aqyn ata jurtynyń ary men namysy úshin ójet oıly jyrlaryn jaýynger etip, Jalańtós bahadúr babasyndaı joryqqa shyǵady. Onyń jyry men elinen basqa jebeýshisi de, demeýshisi de joq. Jebeýshisi joqtar jolda qalyp jatqan zamanda ǵumyr keshse de, tolarsaqtan saz keshken aqyn ómiriniń azapty tirligin kóldeneń tartyp buldanyp-zildenbeıdi.

Halqym meniń — baqytym, baılyǵym da,
Janym meniń — arymnyń sadaǵasy.
Shynshyl sózder aýzymnan aýnaıdy kep —
Halqymnyń arqasyndaǵy sadaqtaıyn.

Shyn aqyn — sýretshi. Onyń boıaýy — sóz. Polotnosy — tabıǵat. Sábıt tvorchestvosynda da osyndaı qanyq boıaýly sýretter barshylyq.

Aı jatyr qora-qora bult ishinde,
Qara bulttar ylǵı bir urty isingen.
Kók aspan — at aýnatqan kók muzdaıyn,
Altyn Aı túsip qalǵan taǵasyndaı.
Qyzyl Aı- qaraǵanda qanymyzdaı,
Nemese jasyrýly janymyzdaı.
Dıhannyń ile salǵan oraǵyndaı
Nemese kókke qoıǵan nanymyzdaı.

«Biz degen — Tahaýıdyń inisimiz» dep kúni keshe Aqtóbede ándetip júretin Sábıt aqyn da elýge kelip qalypty. Jyldardyń júırigi-aı deseńshi! Qartaıdym dep qaıǵyrýǵa bolmas.

Aýmaly-tókpeli almaǵaıyp zamannyń qaı tusynda da ıyǵynan taýqymet túspegen halqynyń qasiret salmaǵyn arqalasyp, qaryn qamy men bas baqytyn tvorchestvonyń uly lázzatyna almastyrǵan aqyn perzenttiń súıener tiregi de, súısiner bıigi de — týǵan el, ata jurt.

Jón biler, jol silter, eldiktiń týyn ustar urpaqqa aıtqany zań aqsaqaldar jyl qusyndaı sıregen zamanda, sońynan aıtpaı uǵyp, aıtqyzbaı is qylatyn ini-baýyrlar kele jatqanyn kórgende, mańdaı terińdi bir sypyryp tastap, keýdeńdi toltyra demalasyń.

Aqynnyń taǵdyry sany az halyqtyń taǵdyryna uqsaıdy, únemi jel ótinde júrgen býyrqanǵan tolqyndy teńizdegi jalǵyz jelkendi qaıyqtaı.

Eli men jurtynyń yqylasy ǵana aqyndy arman kókjıegine umtyldyrady. Týǵan jurtyń — átamyryń.

Aıalaýǵa turar ul-qyzynyń qadirin tirisinde biler, qurdym tirlikten qulap bara jatsań, qolyn sozyp, kóńilin tosar eliń bolǵanǵa ne jetsin!..

1992.

---